Pärast Viktor Orbáni lahkumist Ungari peaministri kohalt on Euroopa Liidu riigid sattunud uutesse raskustesse Venemaa-vastaste sanktsioonide kooskõlastamisel, kirjutab Unian. Kui varem oli uute piirangute vastuvõtmisel peamiseks takistuseks Budapest, siis nüüd on üksikud riigid sunnitud avalikult kaitsma oma majandushuve. Sellest räägitakse Politico artiklis.
Ajakirjanike andmetel üritavad EL-i riikide suursaadikud kolmapäeval taas kooskõlastada järjekordset Venemaa-vastaste sanktsioonide paketti – esimest pärast Orbáni lahkumist ametist. Nagu märgitud, leiab see aset pärast seda, kui liikmesriikide valitsused leevendasid või jätsid välja mitmeid võtmemeetmeid, et kaitsta oma huve energeetikas, kalatöötlemissektoris, pangandussektoris ja laevanduses.
Väljaandes rõhutati: Orbán ähvardas aastate jooksul sageli blokeerida Venemaa-vastaseid sanktsioone ja andis seeläbi teistele pealinnadele faktiliselt võimaluse varjuda tema positsiooni taha, kui nad ei tahtnud nõustuda rangemate meetmetega. Nüüd aga, kui Ungarit juhtis Péter Magyar ja Budapest ei takista enam sanktsioone, on need valitsused sunnitud avalikult selgitama, miks nad on ühtede või teiste piirangute vastu.
“Oli üllatus ja pettumus see, kui palju liikmesriike seda protsessi pidurdas. Äärmiselt oluline on jätkata EL-i Venemaa-vastaste sanktsioonide karmistamist just praegu, kui Venemaa hakkab tundma sõja survet nii oma sisemajandusele kui ka ühiskondlikele meeleoludele,” teatas Soome Euroopa Parlamendi liige ja Euroopa Parlamendi Venemaaga suhtlemise delegatsiooni juht Ville Niinistö.
Vaatamata sellele oodatakse artikli kohaselt kokkuleppe saavutamist üldiselt, kuigi paketi lõplikuks kinnitamiseks on tõenäoliselt vaja täiendavaid järeleandmisi. Seitse sanktsioonipaketi kallal töötavat inimest teatasid Politicole, et mõningaid meetmeid on juba leevendatud või üldse välja jäetud.
Väljaanne tuletas meelde, et praegu läbivaatamisel oleva 21. paketi esitas Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen juunis. Eelmise 20 paketi käigus on diplomaatide sõnul EL praktiliselt ammendanud sanktsioonide “kerged sihtmärgid” ja põrkub üha sagedamini kokku mõjukate riiklike majandushuvidega. Sanktsioonide vastuvõtmiseks on aga vajalik kõigi 27 liikmesriigi ühehäälne toetus.
“Nüüd tuleb üha sagedamini kokku puutuda üksikute liikmesriikide individuaalsete huvidega, mistõttu tuleb leida tasakaal,” ütles üks arutelus osalev EL-i diplomaat.
Mille vastu seisab Kreeka
Kreeka keeldub toetamast 21. paketti EL-i ettevõtetele esitatud keelu tõttu vedada Venemaa veeldatud maagaasi (LNG) kolmandatesse riikidesse. Märgitakse, että Ateena kontrollib maailma suurimat kaubalaevastikku ja kardab tagajärgi Kreeka ettevõttele, mis käitab Venemaa LNG-d transportivaid jäälõhkuja-tankereid.
Kahe diplomaadi sõnul hoiatas Kreeka suursaadik, et selline keeld võib sundida laevu vahetama lippu ja minema teiste riikide jurisdiktsiooni alla, kus nende reeglite täitmist on veelgi raskem kontrollida.
“Püüame leida olukorrast väljapääsu, kuid see Kreeka juhtum näitab, et me hakkame juba riivama väga olulisi majandushuve,” ütles üks diplomattidest.
Kreeka kõhkleb koos Malta ja Küprosega ka Venemaa nafta hinnalae pikendamise suhtes tasemel 44,10 dollarit barreli kohta. Nüüd oodatakse, et pikendamine kiidetakse heaks, kui õnnestub leida kompromiss seoses Kreeka vetoga LNG vedude piiramisele.
Mida nõuab Austria
Läbirääkimised muutusid keerulisemaks ka Austria vahelesegamise tõttu pangandusühenduse Raiffeisen – riigi suuruselt teise panga – huvides, kirjutavad ajakirjanikud. See finantsasutus taotleb juba pikka aega hüvitist oma varade ebaseadusliku eksprompeerimise eest Venemaal 2,44 miljardi euro väärtuses pärast ühele Venemaa juhtivale oligarhile kuulunud külmutatud vahendite üleandmist.
Viin tõstatas selle küsimuse mitme eelmise sanktsioonipaketi läbirääkimiste käigus. Läbirääkimiste osalised märkavad aga, et sel korral sai just see küsimus esmakordselt läbirääkimiste viivitamise põhjuseks sõna otseses mõttes viimasel hetkel. Euroopa Komisjon saatis Austriale ettepaneku, milles lubas seda küsimust kaaluda ühe järgmise sanktsioonipaketi raames.
Teistel valitsustel õnnestus saavutada Venemaa kala impordi järkjärgulise lõpetamise sätte väljajätmine eelnõust, vaatamata pahameelele selle üle, et Moskva saab tänini üle poole miljardi dollari aastas kalatoodete müügist EL-is. Algne ettepanek nägi ette tursa, pikksaare ja alaska tursa impordi keeldu. See võeti tagasi pärast seda, kui mitu riiki väljendasid muret võimaliku hinnatõusu pärast tarbijatele ja negatiivse mõju pärast Euroopa kalatöötlemistööstusele.
Bulgaaria ei taha sanktsioone Kirilli vastu
Paketi eelmised redaktsioonid sisaldasid ka sanktsioone Vene Õigeusu Kiriku eestseisja patriarh Kirilli vastu, samuti piiranguid endiste Venemaa sõjaväelaste suhtes.
Kirilli sanktsioonide nimekirja kandmise vastu astus välja Bulgaaria. Ka Itaalia väljendas selle suhtes ametlikult reservatsioone. Veel ühe EL-i diplomaadi sõnul oli Vatikan teise kiriku pea suhtes sanktsioonide kehtestamise vastu.
“See on omamoodi paavsti solidaarsus,” ütles ta.
Tulemusena jäeti Kirill lõplikust tekstist välja.
Prantsusmaa ja Itaalia on endiste Venemaa sõjaväelaste suhtes kehtestatavate piirangute vastu
Prantsusmaa ja Itaalia, mis väljastavad Venemaa kodanikele suurt hulka viisasid, olid samuti vastu piirangutele endiste Venemaa sõjaväelaste suhtes. Nad väitsid, et mehhanism nende isikute kindlakstegemiseks, kellele need meetmed peaksid laienema, ei ole praktiliseks kohaldamiseks veel valmis. Tulemusena leevendati vastavaid sätteid oluliselt.
Vaatamata kõigile nendele eranditele näeb paketi praegune versioon ette veel kümnete Venemaa pankade väljalülitamise Lääne finantsteadete süsteemist SWIFT. Lisaks saab enam kui 250 inimest sisenemiskeelu EL-i – sellest saab suurim selline sanktsioonide nimekirja laiendamine alates 2023. aastast.
“Kui võtta arvesse nafta hinnalae külmutamist ja viisapiiranguid sõjaväelastele, on see üsna ambitsioonikas pakett,” ütles ajakirjanikele üks diplomattidest.
Siiski märgiti, et arvukad järeleandmised purustasid lootused sellele, et Orbáni lahkumine hõlbustaks oluliselt majandusliku surve suurendamist Mosevale.
“Orbán oli keeruline partner, kuid tegelikult ei blokeerinud ta kunagi sanktsioonipakette täielikult,” ütles veel üks EL-i diplomaat.
