Kaitseminister Hanno Pevkur (Reformierakond) teatas kolmapäeval uudistesaates «Aktuaalne kaamera», et astub tagasi seoses tema ministeeriumi valitsemisalas tekkinud probleemidega. Sellest kirjutab BNS.
Teisipäeval teatas prokuratuur, et alustas kriminaalmenetlust Riigikontrolli auditi aruandes esitatud ja Kaitseministeeriumi tegevust puudutavate faktide kontrollimiseks.
Auditi käigus kontrolliti riigi 2024. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsust ja tehingute seaduslikkust.
Skandaal puhkes, kui selgus, et Eesti kavatses osta Ukrainake mürske ja maksis 70 miljonit eurot ettemaksu India ettevõttele, mis polnud varem laskemoonatehingutega tegelenud.
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse toonane juht Magnus-Valdemar Saar kinnitas, et kõik olulised otsused võeti vastu Kaitseministeeriumi heakskiidul ning et esimese lepingu läbirääkimiste ajal olid lisaks Pevkurile asjaga kursis toonane kantsler Kusti Salm ja hiljem ka uus kantsler Kaimo Kuusk.
Pevkur oli kaitseministri ametikohal alates 2022. aastast.
Kolmapäeva õhtul oma Facebooki postituses kirjutas
Pevkur, et Eesti julgeolek ei ole ühe inimese projekt, vaid ühine vastutus.
«Viimased üle nelja aasta on mul olnud au juhtida Eesti riigikaitse arengut ja Ukraina toetamist. Usun, et mõlemas suunas olime rahvusvahelised liidrid — me võtsime vastu otsuseid, mitte ei oodanud. Selle aja jooksul on Eesti kaitse korduvalt moderniseeritud. Kaitseelarve kasvas kahest rohkem kui viie protsendini SKP-st ning rahalises väärtuses peaaegu neli korda. Olen südamest tänulik Eesti rahvale selle ühise pingutuse eest,» kirjutas ta.
«Me suurendasime sõjaaja koosseisu 44 000 võitlejani ning Kaitseliidu liikmeskonda 30 000 liikmeni. Me ostsime märkimisväärse koguse laskemoona ja uusi relvasüsteeme, arendasime õhu- ja rannikukaitset, täiustasime kaudtuld ning integreerisime süsteemselt droonid riigikaitsega. Koos liitlastega lõime Eesti diviisi ja tugevdasime Eesti kaitset. Samal ajal läheneb Eesti kaitsetööstuse käive miljardile eurole. Nelja aastaga on Eesti riigikaitse koos oma kaitsetööstusega jõudnud täiesti uuele tasemele. See on fakt,» märkis Pevkur.
Tema sõnul ei kaitse riiki mitte eelarveread ja relvasüsteemid, vaid inimesed — need, kellele Eesti julgeolek pole lihtsalt töö, vaid südameasi, ning seetõttu peab ta oluliseks riigikaitsjate väärtustamist.
«Tegevväelaste palk kasvas ja nende arv suurenes märkimisväärselt. Samal ajal õnnestus meil suunata kaitseelarve kiire kasv kaitsevõime tugevdamisse, töötades praktiliselt sama ministeeriumi meeskonnaga, kes korraldas riigikaitset viis aastat tagasi. See on kolossaalne pingutus. Ja see ei juhtunud iseenesest. See oli juhitud ja teadlik valik. Valik, mis tehti selleks, et inimesed Eestis tunneksid end turvaliselt, ettevõtted saaksid investeerida ja majandus kasvada,» märkis Pevkur.
«Kuid juhtimine on ka usaldus inimeste vastu. Muidu pole võimalik suuri asju korda saata. Kuid usaldusega kaasneb ka vastutus. Iga meeskonnaliige peab vastutama oma otsuste eest. Muidugi kannab lõplikku vastutust kogu valdkonna eest juht. Juhil peab olema julgust võtta vastutus, isegi kui see pole isiklik, kuid teenib kõrgemat eesmärki — riigi kaitset. Teisisõnu, kuigi minister ei loe sokke ega padruneid ega pea läbirääkimisi lepingute üle, tõstavad Riigikontrolli märkused, mis puudutavad eelkõige Kaitseväe ja RKIKi tegevust, üles poliitilise vastutuse küsimuse. Seetõttu pean õigeks võtta täna endale poliitiline vastutus kogu kaitsevaldkonna eest ja anda kaitseministri teatepulk peaministrile üle temale sobival ajal,» ütles Pevkur.
«Teen seda kindla veendumusega, et me võtsime vastu õiged otsused riigikaitse tugevdamiseks. Eesti on kaitstud paremini kui kunagi varem. Kaitsevaldkonnale soovin jõudu ja edu. Eesti rahvale on vaja anda kindlustunne Kaitseväe varade ja varude osas ning jätkata vankumatult Ukraina toetamist, sest ka nemad aitavad tagada meie julgeolekut. Tänan südamest kõiki, kes nendel aastatel töötasid Eesti riigikaitse nimel — tegevväelasi, kaitseliitlasi, ametnikke, kaitsetööstuse esindajaid ja meie liitlasi. Eraldi tänan Kaja Kallast ja Kristen Michalit osutatud usalduse ning oma valitsustesse kaitseministri kohale kutsumise eest. Eesti julgeolek ei ole ühe inimese projekt. See on meie ühine vastutus,» selgitas Pevkur.
Kaitseminister Hanno Pevkur (Reformierakond) teatas kolmapäeval uudistesaates «Aktuaalne kaamera», et astub tagasi seoses tema ministeeriumi valitsemisalas tekkinud probleemidega. Sellest kirjutab BNS.
Teisipäeval teatas prokuratuur, et alustas kriminaalmenetlust Riigikontrolli auditi aruandes esitatud ja Kaitseministeeriumi tegevust puudutavate faktide kontrollimiseks.
Auditi käigus kontrolliti riigi 2024. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsust ja tehingute seaduslikkust.
Skandaal puhkes, kui selgus, et Eesti kavatses osta Ukrainake mürske ja maksis 70 miljonit eurot ettemaksu India ettevõttele, mis polnud varem laskemoonatehingutega tegelenud.
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse toonane juht Magnus-Valdemar Saar kinnitas, et kõik olulised otsused võeti vastu Kaitseministeeriumi heakskiidul ning et esimese lepingu läbirääkimiste ajal olid lisaks Pevkurile asjaga kursis toonane kantsler Kusti Salm ja hiljem ka uus kantsler Kaimo Kuusk.
Pevkur oli kaitseministri ametikohal alates 2022. aastast.
Kolmapäeva õhtul oma Facebooki postituses kirjutas Pevkur, et Eesti julgeolek ei ole ühe inimese projekt, vaid ühine vastutus.
«Viimased üle nelja aasta on mul olnud au juhtida Eesti riigikaitse arengut ja Ukraina toetamist. Usun, et mõlemas suunas olime rahvusvahelised liidrid — me võtsime vastu otsuseid, mitte ei oodanud. Selle aja jooksul on Eesti kaitse korduvalt moderniseeritud. Kaitseelarve kasvas kahest rohkem kui viie protsendini SKP-st ning rahalises väärtuses peaaegu neli korda. Olen südamest tänulik Eesti rahvale selle ühise pingutuse eest,» kirjutas ta.
«Me suurendasime sõjaaja koosseisu 44 000 võitlejani ning Kaitseliidu liikmeskonda 30 000 liikmeni. Me ostsime märkimisväärse koguse laskemoona ja uusi relvasüsteeme, arendasime õhu- ja rannikukaitset, täiustasime kaudtuld ning integreerisime süsteemselt droonid riigikaitsega. Koos liitlastega lõime Eesti diviisi ja tugevdasime Eesti kaitset. Samal ajal läheneb Eesti kaitsetööstuse käive miljardile eurole. Nelja aastaga on Eesti riigikaitse koos oma kaitsetööstusega jõudnud täiesti uuele tasemele. See on fakt,» märkis Pevkur.
Tema sõnul ei kaitse riiki mitte eelarveread ja relvasüsteemid, vaid inimesed — need, kellele Eesti julgeolek pole lihtsalt töö, vaid südameasi, ning seetõttu peab ta oluliseks riigikaitsjate väärtustamist.
«Tegevväelaste palk kasvas ja nende arv suurenes märkimisväärselt. Samal ajal õnnestus meil suunata kaitseelarve kiire kasv kaitsevõime tugevdamisse, töötades praktiliselt sama ministeeriumi meeskonnaga, kes korraldas riigikaitset viis aastat tagasi. See on kolossaalne pingutus. Ja see ei juhtunud iseenesest. See oli juhitud ja teadlik valik. Valik, mis tehti selleks, et inimesed Eestis tunneksid end turvaliselt, ettevõtted saaksid investeerida ja majandus kasvada,» märkis Pevkur.
«Kuid juhtimine on ka usaldus inimeste vastu. Muidu pole võimalik suuri asju korda saata. Kuid usaldusega kaasneb ka vastutus. Iga meeskonnaliige peab vastutama oma otsuste eest. Muidugi kannab lõplikku vastutust kogu valdkonna eest juht. Juhil peab olema julgust võtta vastutus, isegi kui see pole isiklik, kuid teenib kõrgemat eesmärki — riigi kaitset. Teisisõnu, kuigi minister ei loe sokke ega padruneid ega pea läbirääkimisi lepingute üle, tõstavad Riigikontrolli märkused, mis puudutavad eelkõige Kaitseväe ja RKIKi tegevust, üles poliitilise vastutuse küsimuse. Seetõttu pean õigeks võtta täna endale poliitiline vastutus kogu kaitsevaldkonna eest ja дать teatepulk kaitseministri kohalt peaministrile üle temale sobival ajal,» ütles Pevkur.
«Teen seda kindla veendumusega, et me võtsime vastu õiged otsused riigikaitse tugevdamiseks. Eesti on kaitstud paremini kui kunagi varem. Kaitsevaldkonnale soovin jõudu ja edu. Eesti rahvale on vaja anda kindlustunne Kaitseväe varade ja varude osas ning jätkata vankumatult Ukraina toetamist, sest ka nemad aitavad tagada meie julgeolekut. Tänan südamest kõiki, kes nendel aastatel töötasid Eesti riigikaitse nimel — tegevväelasi, kaitseliitlasi, ametnikke, kaitsetööstuse esindajaid ja meie liitlasi. Eraldi tänan Kaja Kallast ja Kristen Michalit osutatud usalduse ning oma valitsustesse kaitseministri kohale kutsumise eest. Eesti julgeolek ei ole ühe inimese projekt. See on meie ühine vastutus,» selgitas Pevkur.
