Värske Euroopa luureteenistuste edetabeli koostanud Prantsuse väljaande L’Express ajakirjaniku Etienne Girardi sõnul olid tema jaoks selles kaks suurt üllatajat: kolmandale kohale platseerunud Hollandi AIVD ja kaheksandaks hääletatud Eesti välisluureamet, kirjutab Postimees. Sellest teatab BNS.
“Ma teadsin, et AIVDd hinnatakse kõrgelt, kuid ei oodanud ilmtingimata, et nad selle reputatsiooniga poodiumikohale jõuavad,” märkis Girard kommentaaris Postimehele.
“Eesti esinemine oli selle edetabeli teine suur järeldus. Kaheksas koht, enne Poolat, Taanit, Hispaaniat ja Itaaliat on muljetavaldav. 11 hindajat hääletas VLA poolt. See on tõesti palju,” leidis Girard.
Prantsuse ajakirjaniku sõnul olid eriti kiitvad Eesti agentuurile antud hääle põhjenduseks kirjutatud kommentaarid. “Endine CIA ametnik Ralph Goff kirjeldas neid kui kübervaldkonnas väga häid, üks teine endine CIA töötaja nimetas neid küberi mustaks hobuseks,” kirjeldas ta. “Kiideti ka nende avaallikate luurevõimekusi (OSINT), seda tegid teiste seas mitmed praegused luurejuhid.”
Nagu L’Expressi artikkel tunnustas, on Eesti muljetavaldav, kui arvestada, et VLA taga on vaid 1,4 miljoni inimesega riik ja tagasihoidlikud ressursid. Lisaks tsiteeritakse seal anonüümset endist Poola luureametnikku, kes ütleb: “Nende aastaaruanded on Venemaa strateegia ja hübriidohtude kohta kõige täpsemad. Kõik asutused ootavad neid innuga.”
Edetabeli üldvõitjaks tunnistati Ühendkuningriigi MI6. “Suurbritannial on Euroopa tugevaimad luureteenistused. MI6 on erakordne,” kiitis L’Expressile CIA endine tipptöötaja Robert Gorelick.
“Brittidel on võime mängida pikka mängu, toetuda allikatele kümme aastat, nad on selles mõttes natuke nagu venelased. Ja nad valdavad räpaseid trikke,” kiitis väljaandele anonüümne endine Prantsuse DGSE ametnik.
L’Express tõi välja, et 2018. aastal oli just brittide vihje see, mis viis 26 aastat Venemaa heaks töötanud Austria koloneli Martin Mölleri vahistamiseni. MI6 mainet tugevdas muuseas ka asjaolu, et nemad koos ameeriklaste CIAga olid need, kes hakkasid 2021. aasta sügisel hoiatama eelseisva Vene ulatusliku invasiooni eest Ukrainas.
Teisel kohal seisab Prantsusmaa DGSE. “Nad on ainus Mandri-Euroopa teenistus, kellel on peaaegu globaalne haare,” kiitis L’Expressile endine Poola luureametnik. Muuseas toodi prantslaste tugevuste seas välja nende suutlikkus “diskreetselt neutraliseerida” sihtmärke välismaal.
Kolmandale kohale jõudnud AIVD kohta märkis hiljutine Portugali luuredirektor Jorge Silva Carvalho, et hollandlased saavad oma luuresse pandava raha eest kõige rohkem.
Kulisside taga on Haagi spioonid osalenud enamikus viimase 20 aasta suuremates operatsioonides. 2007. aastal lasi AIVD agent käiku Iisraeli Mossadi ja CIA välja töötatud Stuxneti viiruse, mis pidi sulgema 20 protsenti Iraani tuumaelektrijaamadest.
2015. aasta suvel imbusid Hollandi salateenistuse häkkerid Vene luurega seotud organisatsiooni Cozy Bear ja hoiatasid ameeriklasi.
Aastatel 2016 ja 2017 võõrustas AIVD koostöös CIAga Ukraina luurajaid Amsterdamis ja seejärel Rotterdamis. Venelaste värbamise ja sabotaaži koolitust anti Airbnb kaudu üüritud korteris, märgib L’Express.
Euroopa luureasutuste edetabel
1. Ühendkuningriik (MI6)
2. Prantsusmaa (DGSE)
3. Holland (AIVD)
4. Ukraina (GUR/HUR)
5. Saksamaa (BND)
6. Rootsi (MUST)
7. Norra (ET)
8. Eesti (välisluureamet)
9. Poola (AW)
10. Taani (FE)
11. Rumeenia (SIE)
12. Hispaania (CNI)
13.–14. Soome (FDIA), Šveits (NDB)
15.–17. Itaalia (AISE), Belgia (VSSE), Tšehhi (ÚZSI)
18. Leedu (AOTD)
19. Portugal (SIED)
20. Austria (DSN)
21. Läti (SAB)
Null punkti saanud teenistused: Bulgaaria (DANS), Horvaatia (SOA), Iirimaa (J2), Kreeka (EYP), Küpros (KYP), Luksemburg (SREL), Malta (MSS), Slovakkia (SIS), Sloveenia (SOVA)
Postimehe küsimuse peale, kui palju nende edetabel tagasisidet toonud on, märkis Girard, et kuigi tema ja L’Expressi koduriigi Prantsusmaa teenistus DGSE pole ametlikult reageerinud, on ta saanud infot, et ühtpidi on nad rahul oma teise kohaga, teisalt aga mõnevõrra haavatud asjaolust, et parimaks hääletatud brittide MI6 sai neist märksa rohkem hääli.
“Mitmed luurekogukonna siseallikad väljendasid üllatust [Saksa] BND suhteliselt kõrge koha üle, sest nad väga ei hinda seda teenistust,” lisas Girard. “See ongi teenistus, mille osas lähevad arvamused lahku nende vahel, kes neid väga hindavad, ja nende vahel, kellele nende tegutsemisviis ei meeldi, sest see on lähemal diplomaatiale kui spionaažile.”
Null punkti said üheksa Euroopa riigi teenistused. Artikkel märkis, et neist mitmetel on siiski tugevaid külgi. Näiteks Sloveenialt palus MI6 hiljuti abi Montenegros tegutsevate Vene spioonide uurimiseks. Horvaatia mainet on tõstnud aga asjaolu, et nende endine juht Daniel Markic tõusis kogu ELi luure juhiks.
Iirimaa ja Luksemburgi teenistusi tunnustati seoses ekspertiisiga finantskuritegude uurimisel ning Kreeka puhul toodi välja nende teadmised naabermaast Türgist.
Valdavalt leidsid nõrgimad aga siiski hurjutamist. Näiteks Küprose puhul tõi L’Express välja, et seal kohtuvad Vene, Hiina ja Iisraeli luure. Malta puhul on aga probleemiks riigiaparaadi tihe seotus organiseeritud kuritegevusega.
Üks maa toodi nulliringis välja kui konkurentsitult nõrgim.
“Valitses praktiliselt universaalne konsensus, et kahtlane au olla Euroopa halvim julgeolekuteenistus kuulub Slovakkiale, kus onupojapoliitika on kombineeritud ebakompetentsuse ja Vene-sidemetega,” nendib artikkel ning lisab värvika kirjelduse: “2025. aasta augustis sõitis nende välisluureteenistuse juht Pavol Gaspar, ristiisa tätoveering biitsepsil, plätud jalas, oma kollase sportautoga, kui põhjustas liiklusõnnetuse.”
Kuidas luureedetabel valmis?
Kõigi aegade esimese avaliku Euroopa luureteenistuste edetabeli koostamiseks palus L’Express erinevate agentuuride praegustel ja hiljuti ametist lahkunud liidritel osaleda hääletusel.
Väljaande kutsega tulla hindajaks soostus 60 praegust ja hiljutist luurejuhti 25 riigist. Neist igaüks sai koostada oma esiviisiku nendest teenistustest, kus töötavad kolleegid on nende hinnangul omal alal parimad. Esikohale tõusnud MI6 sai sel viisil kokku 251 punkti.
Girardi sõnul osales hääletuses kaks eestlast, kuid kumbki neist ei soovi oma nime avaldada. “Rikkumata konfidentsiaalsuse kokkulepet, võin vaid lihtsalt öelda, et mõlemad on välisluureameti viimase viie aasta juhid,” märkis ta.
Girardi sõnul nende edetabeli koostamise metoodika kriitikat pälvinud pole: “Hääletajateks olid luurekogukonna liidrid, kes on märksa paremini informeeritud kui 99 protsenti kommenteerijatest.”
