Võrreldes aasta esimese kuuga kasvas veebruaris Eestiga seotud julgeolekupoliitiliste kajastuste arv peaaegu kaks korda, jäädes siiski paar korda alla 2025. aasta sama kuu tasemele, selgub riigikantselei ülevaatest, kirjutab BNS.
Ligi veerandi kogukajastustest andis välisluureameti (VLA) aastaraport, millest kirjutasid mitmed suured väljaanded ning mis tagas lugude laia leviku. Kokku ilmus ligi nelisada kajastust, mis ületas VLA senise rekordi aastast 2024 ligi kahesaja võrra ning mitmekümnekordselt ka eelmise aasta tulemuse. Enim refereeriti Associated Pressi artiklit „Russia can’t attack NATO this year but plans to boost its own forces, an intelligence chief says“. VLA aastaraamatu järeldusi aitas võimendada ka nädalapäevad hiljem avaldatud Rootsi sõjaväeluure aastaraport.
Sadakond Eestit puudutavat artiklit ilmus seoses Müncheni julgeolekukonverentsiga, kus paljudes lugudes tsiteeriti või intervjueeriti Eesti pea-, kaitse- või välisministrit. Seda tegid näiteks AFP, DW ja CNBC. Eelkõige olid sõnavõtud seotud USA välisministri kõne kommenteerimisega – kõlama jäi kergendus ning sõnum, et USA ja Euroopa on endiselt liitlased ja partnerid. Samuti rõhutati Eesti kõneisikute sõnumit, et Putin ei soovi rahu ning survestada tuleb Venemaad, mitte Ukrainat.
Paraku seati paljudes artiklites kahtluse alla USA pühendumus kollektiivkaitsele ja tuumaheidutuse usutavus „juhul, kui Venemaa peaks ründama Narvat või Balti riike“. Näiteks kasutas BBC loos autor Frank Gardner koguni terminit „The Narva test“ – kas NATO artikkel 5 toimiks ka päriselus olukorras, kus Venemaa ründaks Eesti Narvat ettekäändel „kaitsta venelasi“, arvestades USA senist ettearvamatust ja jahedamat suhtumist Euroopasse.
Lääne meedias küsiti Eesti pea- ja välisministrilt arvamust seoses Ungari vastuseisuga Venemaa-vastaste sanktsioonide 20. paketi vastuvõtmisele ning 90 miljardi euro suuruse laenu blokeerimisega Ukrainale. Näiteks peaministri intervjuud Euronewsile, kus ta kritiseeris Viktor Orbánit ning rõhutas vajadust suurendada Euroopa kaitsekulutusi, refereeriti kokku paarikümnel korral. Samuti pälvis üsna laialdast meediatähelepanu Margus Tsahkna intervjuu Briti Telegraphile („NATO will strike ‘deep inside Russia’ if Putin hits Baltics“) ning ERRi „Esimeses stuudios“ öeldu, et Eesti on vajadusel valmis oma territooriumile paigutama NATO tuumarelvi. Mõlemad avaldused said terava reaktsiooni osaliseks ka idanaabri juures. Paraku pidasid mitmed USA ja Briti väljaanded neid reaktsioone omakorda uudisväärtuslikuks.
Kuu alguses ilmus ka mitu intervjuud Eesti presidendiga (CNN, Euronews, NBC), millest suurimat tähelepanu – eriti kodumaal, aga ka rahvusvaheliselt – pälvis Euronewsi lugu „Eksklusiivne: Läti peaminister ja Eesti president kutsuvad üles otsekõnelustele Venemaaga“. Selle järel ilmus mitmeid kajastusi, mis käsitlesid teemat laiemalt, näiteks seda, millised riigid seda ideed toetavad või ei toeta, ning loomulikult vahendati ka Eesti sisepoliitilisi reaktsioone. Seda tegid näiteks Bloomberg ja Euronews.
Suurt furoori tekitas Wall Street Journali artikkel „NATO Has Seen the Future and Is Unprepared“, mida refereeriti laialdaselt ka teistes riikides, sealhulgas märkimisväärse rahuloluga idanaabri poolt. Eelmise aasta „Siili“ õppused olevat šokeerivalt näidanud, kui haavatavad on alliansi üksused droonide poolt domineeritud lahinguväljal: kümme ukrainlast olevat „hävitanud“ ühe päevaga kaks NATO pataljoni ning üks Eesti kolonelleitnant olevat olukorra kokku võtnud sõnadega „We are f…d“.
NATO-teemal sai soliidset meediatähelepanu ka Eestis toimunud õppus „Talvelaager“, millest ilmus kümneid reportaaže Prantsuse, Saksa ja Briti väljaannetes. Eestis viibinud välisajakirjanikud ei piirdunud lugudega vaid „Vene piiri lähedal −30-kraadises pakases harjutavatest liitlasvägedest, kes edastavad Moskvasse selge sõnumi NATO valmisolekust reageerida võimalikele Venemaa provokatsioonidele Balti regioonis“. Lisaks ilmus lugusid Narva magnetitehasest, Prantsuse ministri külaskäigust Tapale, 17 kilomeetri pikkusest jääteest saarte vahel ning avaldati intervjuusid Eesti kõneisikutega, näitreks Margus Tsahknaga.
Negatiivsema poole pealt refereeriti samade ajakirjanike (AFP) reportaaže Narvast paarkümnel korral, kus väideti, et venekeelset vähemust koheldakse „nagu Donbassis“ ning sunnitakse eesti keeles õppima, mistõttu „lapsed tulevad koolist koju pisarates“. Juba harjumuspäraselt jätkusid ka „Narva is next“ narratiiviga lood, mida omakorda „toetas“ Saksa ajalehe Welt ja Helmut Schmidti sõjaakadeemia korraldatud sõjamäng, mis kujutas Euroopa ja NATO võimetust Venemaa hüpoteetilise rünnaku korral. Idatiiva riikides ja ka mujal laialdast kriitikat pälvinud Welti artiklit ja stsenaariumi refereeriti ka USA ja Briti meedias, näiteks Wall Street Journalis ja Telegraphis.
