President Alar Karis kutsus peaminister Kristen Michali (RE) Kadriorgu arutama valitsuse madala toetuse tingimustes, kuid politoloogide hinnangul ei peaks erakondade reitingud olema presidendi murekoht, kirjutab Postimees. Sellest teatab BNS.
Sihtasutuse Liberaalne Kodanik (SALK) juht Tarmo Jüristo ütles, et presidendi asi ei ole muretseda selle pärast, kuidas mõjutab peaministri madal populaarsus tema erakonna toetust enne valimisi.
“Mis see presidendi asi on, mida peaminister valimistele minnes oma partei reitinguga teeb või ei tee? See ei peaks olema presidendi küsimus, vaid erakondade omavahelise konkurentsi kangutamine,” leidis Jüristo.
Ka politoloog Rein Toomla tõdes, et erakondade toetuse näitajad ei ole otseselt presidendi pädevusvaldkond: “Presidendi roll on Eesti poliitilises elus tasakaalustav.”
Samas võib presidendil tema sõnul olla laiem mure riigi toimimise pärast. “Küsimus on selles, kas valitsuse püsimine ja arvamusuuringute järgi tulev madal reiting on omavahel seotud. Selles on probleem,” lausus Toomla. “Sellele küsimusele võib vastata erinevalt. Valitsus ei pruugi seda üldse arvestada. Ja mis siis? Las olla. Valimised näitasid ja näitavad.”
Toomla tähendas, et meil on valimistsükkel paigas ning erakorraliste valimiste korraldamist on raske esile kutsuda.
“Küsimus seisnebki selles, kui tugevalt peaksid avaliku arvamuse reitingud olema seotud valitsuse püsimisega. Kuigi presidendil on õigus selliseid teemasid tõstatada, jääb küsitavaks, kas just selline probleemipüstitus on praeguses olukorras põhjendatud. Reitingud ei saa meil esile kutsuda valimisi,” ütles Toomla.
Jüristo sõnul hakatakse valitsuse madala toetuse puhul ajalooliselt sageli rääkima ka laiematest probleemidest – näiteks julgeoleku või riigi toimimisega seonduvast.
“Peaministri pikaajaline madal toetus võib pikemalt kestes laieneda riigi institutsioonide peale. Üldine usaldus riigi, peaministri ja institutsioonide vastu saab kannatada,” nentis ta.
“Valimisteni on vähem kui aasta, see on koht, kus valijad saavad ise anda tagasiside sellele, kuidas nad valitsuse tegevust hindavad.”
Presidendi ja peaministri kohtumise põhjustest rääkides leidis Jüristo, et avalikkusele ei pruugi olla teada kogu taust.
“Ma ei tea, kas presidendiga kohtumisel on veel mõni põhjus või taust, mida me praegu ei tea, aga pole midagi halba selles, kui president ja peaminister Eesti poliitika teemadel suhtlevad. Seda võiks isegi tihedamalt olla,” rääkis ta.
