Välisministeeriumi 2025. aasta tegevusaruande kohaselt olid möödunud aasta olulisemateks välispoliitilisteks saavutusteks NATO liitlaste kokkulepe tõsta kaitsekulutuste eesmärk 5 protsendini SKP-st, NATO artikli 4 kohased konsultatsioonid ja ÜRO Julgeolekunõukogu istung pärast Eesti õhuruumi rikkumist, Venemaa-vastaste sanktsioonide ja varilaevastiku vastaste meetmete karmistamine, Eesti valimine ÜRO Inimõiguste Nõukogusse ning enam kui tuhande Eesti ettevõtte toetamine välisturgudel, teatab BNS.
Välisminister Margus Tsahkna sõnul näitas 2025. aasta, et üha keerulisemas julgeolekukeskkonnas peab Eesti olema välispoliitikas veelgi aktiivsem ja initsiatiivikam kui varem, ning seni on õnnestunud edukalt mõjutada otsuseid, mis puudutavad otseselt riigi julgeolekut ja heaolu.
„2025. aastal jõudsid paljud Eesti edendatavad teemad üle-euroopalisele tasemele. Oluliseks sammuks oli Euroopa Liidus saavutatud kokkulepe, et Venemaa külmutatud varad jäävad külmutatuks seni, kuni Venemaa lõpetab agressiooni ja hüvitab Ukrainale tekitatud kahju. EL võttis vastu neli Venemaa-vastast sanktsioonipaketti, karmistas meetmeid Venemaa varilaevastiku vastu ning saavutas poliitilise kokkuleppe Venemaa maagaasi impordi lõpetamiseks,“ ütles Tsahkna.
Aasta üheks olulisemaks julgeolekupoliitiliseks otsuseks oli Haagi NATO tippkohtumisel saavutatud kokkulepe, mille kohaselt peavad kõik liitlased investeerima kaitsesse 5 protsenti SKP-st.
Eestile oli samuti oluline liitlaste reaktsioon pärast seda, kui möödunud aasta 19. septembril rikkusid Venemaa hävitajad Eesti õhuruumipiiri. Eesti algatusel kutsuti kokku NATO artikli 4 kohased konsultatsioonid ning esmakordselt riigi taotlusel ka ÜRO Julgeolekunõukogu istung. Eesti sai liitlastelt ja partneritelt tugeva ning selge toetuse ja NATO tugevdas oma kaitse- ja heidutushoiakut meie piirkonnas.
Eesti välispoliitikat kujundasid möödunud aastal eelkõige Venemaa jätkuv agressioon Ukraina vastu, muutused transatlantilistes suhetes ning Euroopa vajadus võtta varemast suurem vastutus oma julgeoleku eest. Eesti keskendus Ukraina toetamisele ja agressiooni hinna tõstmisele Venemaale, NATO heidutus- ja kaitsepositsiooni tugevdamisele, oma rahvusvahelise mõju kasvatamisele ning uute võimaluste loomisele kodumaistele ettevõtetele välisturgudel.
„Eesti välispoliitika ülesanne on tagada riigi vabadus ja julgeolek. Toetades Ukraina võitlust oma suveräänsuse, territoriaalse terviklikkuse ja sõltumatuse eest, anname otsese panuse Eesti enda eksistentsi,“ teatas välisminister.
Sel põhjusel oli 2025. aastal Eesti prioriteediks Ukraina poliitiline, majanduslik ja sõjaline toetamine ning agressiooni hinna tõstmine Venemaale. Eesti osales aktiivselt ka Ukrainale julgeolekutagatisi välja töötava tahtekoalitsiooni töös ning toetas riigi liikumist EL-i liikmesuse suunas.
-
aastal astus Eesti samme oma rahvusvahelise kohalolu laiendamiseks. Riik valiti ÜRO Inimõiguste Nõukogu liikmeks aastateks 2026–2028 ning valitsus otsustas laiendada välisesinduste võrgustikku, avades viis uut saatkonda: Jerevanis, Chișinăus, Bakus, Brasílias ja Nairobis.
„Uute saatkondade avamine võimaldab tõsta Eesti nähtavust, tugevdada meie julgeolekut, luua uusi partnerlussuhteid ning avada uusi võimalusi Eesti ettevõtetele,“ ütles välisminister.
Olulisel kohal oli möödunud aastal ka Eesti majandushuvide edendamine ja kodumaiste ettevõtete toetamine välisturgudel. Majandusdiplomaatia raames osutas välisministeerium aasta jooksul tuge 1006 Eesti ettevõttele ning neljas linnas avati uued Eesti ärikeskused.
„Tänapäeva maailmas on julgeolek ja majandus üha tihedamalt seotud. Eesti ettevõtete aitamine uutele turgudele jõudmisel, uute partnerite leidmine ja majandusliku sõltuvuse vähendamine on samuti osa välis- ja julgeolekupoliitikast,“ ütles Tsahkna.
-
aastal tugevdas Eesti oma rahvusvahelisi positsioone ka digi- ja küberdiplomaatia valdkonnas, osaledes tehisintellekti üleilmses dialoogis, arendades algatust GovStack ning korraldades Tallinna küberdiplomaatia suvekooli, samuti seistes koos partneritega vastu Venemaa katsetele nõrgestada rahvusvahelisi kübernorme. Välisministeeriumil oli oluline roll ka Tallinna digitippkohtumise (Tallinn Digital Summit) korraldamisel.
Kultuuridiplomaatia valdkonnas olid märkimisväärseteks sündmusteks Arvo Pärdi 90. sünnipäev, kultuurifestival ESTO ning 500 aasta möödumine esimese eestikeelse trükitud teksti ilmumisest. Eesti välisesinduste korraldamisel või toetusel toimus aasta jooksul kümneid Eesti kultuuri tutvustavaid üritusi.
Täieliku ülevaatega välisministeeriumi 2025. aasta tegevusest saab tutvuda ametkonna kodulehel.
