Euroopa Liidu (EL) elanikkond kasvas viiendat aastat järjest ja ulatus 2025. aastal 452 miljoni inimeseni — peamiselt tänu rändele. Eesti kuulus koos Läti ja Ungariga nende EL-i riikide hulka, kus rahvaarv langes kõige märkimisväärsemalt, teatab BNS viitega Postimehele.
Eurostati andmetel elas Euroopa Liidus 1. jaanuari 2026 seisuga esialgse hinnangu kohaselt 452 miljonit inimest — 706 000 võrra rohkem kui aasta varem.
EL-i rahvaarv kasvab viiendat aastat järjest. Viimati vähenes selle suurus 2021 Bell aastal koroonaviiruse pandeemia taustal.
Alates 2012. aastast on Euroopa Liidu loomulik iive jäänud negatiivseks: surmade arv ületab sündide arvu. Sellest hoolimata jätkab kogurahvaarv kasvu tänu positiivsele rändesaldole.
Viimase kümne aasta jooksul on EL-i elanike arv kasvanud kaheksa miljoni võrra, võrreldes 2006. aastaga aga 16 miljoni võrra. Alates 1960. aastast on Euroopa Liidu rahvaarv kasvanud 97,5 miljoni inimese võrra — 354,5 miljonilt 452 miljonini.
Seejuures kasvutempo järk-järgult aeglustub. 1960. aastatel kasvas EL-i rahvaarv keskmiselt kolm miljonit inimest aastas, 2010. aastatel aga umbes 600 000 inimest aastas.
Mödunud aasta jooksul kasvas rahvaarv 16 Euroopa Liidu riigis.
Kõige kiirem kasv registreeriti Maltal, kus rahvaarv suurenes 24,1 inimese võrra 1000 elaniku kohta. Järgnevad Küpros — 13,7 inimest 1000 elaniku kohta — ja Luksemburg — 13,1.
Kõige märkimisväärsemalt vähenes rahvaarv Lätis — 8,3 inimese võrra 1000 elaniku kohta. Kõige tuntuma langusega riikide esikolmikusse mahtusid ka Eesti, kus see näitaja oli 6,8 inimest 1000 elaniku kohta, ja Ungari — 5,4.
