Eesti pidi Euroopa rahurahastu ja teiste doonorriikide vahenditest ostma Ukrainale laskemoona 585 miljoni euro eest. Kuid tarned peaaegu kolmandiku selle summa ulatuses — 183 miljonit eurot — jäid toimumata. Seejuures on oht, et 72 miljonit eurot sellest summast tuleb kanda kahjumisse Eesti maksumaksjate arvelt, edastab BNS viitega Postimehele.
Augusti lõpus Kaitseministeeriumi briifingul, mis oli pühendatud Riigikontrolli auditi käigus avastatud probleemidele, mainis Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK) juht Elmar Vaher ühte ebaõnnestunud lepingut seoses abi osutamisega Ukrainale, mille tõttu riik pöördus kohtusse.
Jutt oli tehingust India-Itaalia ettevõttega Datasel S.L.R. Esmaspäeval avalikustas RKIK märgatavalt rohkem üksikasju Ukrainale laskemoona hanke kohta.
Kokku anti Eestile 585 miljonit eurot erinevat tüüpi laskemoona ostmiseks kogu maailmast ja selle hilisemaks üleandmiseks Ukrainale. Vahendid tulid Euroopa rahurahastust (EPF), sealhulgas külmutatud Venemaa varade tulude arvelt, samuti teistelt doonorriikidelt, mille nimesid konfidentsiaalsuskokkulepete tõttu ei avalikustata.
„Ilma nende riikide nõusolekuta ei saa ma neid nimetada,“ ütles RKIK-i hankeosakonna juhataja Asko Kivinuk.
Nende vahenditega sõlmiti 19 lepingut 28 tüüpi laskemoona tarnimiseks. Tänaseks on riik kulutanud 346 miljonit eurot ja saanud 160 000 ühikut laskemoona — peamiselt 122–155 mm kaliibriga suurtükimürske.
Kümme lepingut on edukalt täidetud, veel kaks summas 57 miljonit eurot on täitmisjärgus. Kuid seitse lepingut osutusid probleemseks ja need lõpetati täielikult.
72 miljonit eurot maksti, kuid laskemoona ei saadud
Seitsme lõpetatud lepingu alusel kandis RKIK üle 72 miljonit eurot ettemakseid, kuid lepingutega ettenähtud laskemoona nii ei saanudki.
Sellest summast 60 miljonit eurot kanti üle India-Itaalia Dataseli ja Ühendkuningriigis registreeritud vahendusettevõtte Miava Capital Ltd viie lepingu alusel. Eesti riik kaebas kohtusse Miava Capitali, Dataseli ja viimase India emaettevõtte Neco Defence Munitionsi.
Kahe lepingu puhul jõudis Datasel toimetada laskemoona komponendid vahelattu Rumeenias, kuid Eesti ei võtnud neid vastu. Kontroll näitas, et toodang oli ebakvaliteetne ja mittekomplektne. See asub siiani laos, mille renti maksub Eesti.
Riik nõudis Dataselilt kauba äravõtmist ja tagatise esitamist, kuid ettevõte keeldus. Nüüd võidakse laos olevat laskemoona kasutada tagatisena ja realiseerida Eesti jaoks soodsa kohtuotsuse korral.
Veel 12 miljonit eurot ettemakseid maksti kahe teise lõpetatud lepingu alusel. Nende ettevõtete nimesid RKIK ei avalikusta. Riik valmistab nende vastu ette kohtuhagisid.
Veel 111 miljonit eurot tuleb tagastada
Nagu nüüd selgus, oli lisaks juba väljamakstud 72 miljonile eurole seitsme luhtunud lepingu jaoks ette nähtud veel 111 miljonit eurot. See raha jäi riigi kontodele.
Nõnda jäid kokkuvõttes toimumata laskemoona tarned 183 miljoni euro ulatuses — peaaegu kolmandik 585 miljonist eurost, mis Eestile Ukraine huvides tehtavateks hangeteks eraldati.
Kasutamata 111 miljonit eurot tuleb tagastada Euroopa Liidule ja doonorriikidele. Tagastada tuleks ka 72 miljonit eurot ettemakseid, kuid see raha on juba tarnijatele üle kantud. Nüüd loodab riik need sisse nõuda kohtu ja rahvusvahelise arbitraaži kaudu.
Dataseli, Neco Defence Munitionsi ja Miava Capitali suhtes on menetlused juba käimas.
Riigi huve esindava advokaadibüroo Sorainen vandeadvokaadi Maria Pihlaku sõnul tegutses Miava Capital algselt lepingu vahendajana.
„Lepingu täitmise käigus selgus, et tootjana on nad seotud Dataseliga, mistõttu Datasel liitus Miava lepinguga,“ selgitas Pihlak.
Lisaks 60 miljoni euro tagastamisele nõuab Eesti lepingute rikkumise eest kahjuhüvitist summas 7,6 miljonit eurot ja vahelao rendi eest veel 1,1 miljonit eurot. Datasel esitas omakorda Eestile mitme miljoni euro suurused vastuhagid.
Kokku sõlmiti nende ettevõtetega viis lepingut. Vaidlust ühe üle vaatab Harju Maakohus, nelja teise osas toimuvad menetlused Rahvusvahelise Kaubanduskoja (ICC) arbitraažis Šveitsis.
Pihlaku hinnangul on riigi nõuetel head väljavaated.
„Kohtumenetlused on oma olemuselt sellised, et lõpptulemust garanteerida ei saa. Kuid täna saan kinnitada, et nendel hagidel on väga head väljavaated. Seetõttu kaitseme neid otsustavalt kohtus ja arbitraažis,“ ütles ta.
Eestil tuleb tõendada hoolsuskohustuse täitmist
Septembris peavad Eestisse saabuma Euroopa Komisjoni esindajad. Nad peavad selgitama välja, kas Eesti täitis lepingute sõlmimisel hoolsuskohustuse nõudeid. Kontrolli tulemustest võib sõltuda, kas riigil tuleb hüvitada 60–70 miljonit eurot — täpne summa sõltub ka kohtumenetluste tulemusest.
RKIK-i juht Elmar Vaher teatas varem, et ei ole näinud ühtegi aruannet Dataseli usaldusväärsuse kontrolli kohta. Tema sõnul ei ole seni õnnestunud kindlaks teha, mil viisil see tarnija 2024. aasta suvel leiti ja kuidas võeti vastu otsus lepingute sõlmimise kohta.
„Kohtumenetluse raames küsitlesime endisi juhte. Sellised ütlused on kohtus täiesti aktsepteeritavad. Mina siis ei töötanud, mul puudub „ajalooline mälu“. Kõik leitud materjalid andsime üle advokaadile ja Riigikontrollile. Otsime edasi, vahest leiame veel midagi. Kas sellest piisab? Elame — näeme. Olen optimist, kuid tööd on palju,“ ütles Vaher Postimehele.
Pühapäeval vestles ta ka RKIK-i endise juhi Magnus-Valdemar Saariga. Vaheri sõnul leiab Saar, et vajalikud dokumendid peaksid asuma RKIK-is ja Kaitseministeeriumis, ning on endiselt veendunud, et tegutses korrektselt.
Seejuures tunnistas Vaher probleemi otsuste langetamise protsessi dokumenteerimisega. Tema sõnul ei suutnud ka Riigikontroll leida osa materjale vormis, mis võimaldaks sündmuste käiku taastada.
„Kui inimene lahkub RKIK-ist, kuuluvad tema poolt mahajäetud informatsioon ja varad riigile. Täna saame läbirääkimistes ja kohtumenetlustes opereerida ainult nende materjalidega, mis meil on,“ ütles ta.
Vaheri sõnul jätkavad RKIK-i töötajad dokumentide otsimist ja endiste juhtide küsitlemist.
„Kas see on mõistlik töökorraldus? Ei. Minu hinnangul, kui inimene sõlmib kokkuleppeid, kellegagi kohtub — kas või lobikohtumiste raames —, tuleb jätta märge selle kohta, kellega ta kohtus, miks ja milleks jutt oli. See tundub loogiline,“ märkis RKIK-i juht.
