Kaitseväe endine juhataja Martin Herem ütles, et võtab vastu peaminister Kristen Michali (Reformierakond) pakkumise asuda kaitseministriks, kirjutab Postimees. Sellest teatab BNS.
Herem, kes praegu viibib välismaal puhkusel, sõnas Postimehele antud intervjuus, et läheb järgmise nädala teisipäeval Reformierakonna juhatuse koosolekule oma selgitusi jagama. “Eks ma kavatsen teha nii, et jah, see on vastus,” kinnitas Herem, et võtab pakkumise vastu.
Ta ei ole veel hakanud personaalia otsuseid tegema, vaid on lihtsalt oma peas asju läbi mõelnud. Uue kantsleri nime tal veel pole.
“Mul ei ole praegu ühtegi nime öelda. Ma võiks neid nimetada ridamisi, aga no sellel pole mingit mõtet. Ma pole enamusega, kes mul on peast läbi käinud, isegi rääkinud,” ütles Herem.
Näiteks on ta mõelnud kaasata kaitseväe endist asetäitjat kindral Veiko-Vello Palmi.
“Mina mõtlen selle üle, aga see on tõenäoliselt väheusutav, et ta ka tuleks,” ütles Herem. Ka endise kaitseministeeriumi kantsleri Kusti Salmi nimi on Heremi peast läbi käinud, kuid tema sõnul on Salmi tulek veel vähe usutavam.
Herem siiski kinnitas, et kumbki pole kantsleri koha kandidaat. Tema sõnul on personali teema aga vähem tähtis kui muud asjad.
Heremil on peaministriga räägitud, mida tuleks kaitseministeeriumis ära teha. Esiteks, tema kaitseministriks asudes lepitakse ohutajude puhul kokku, mis on ohuhinnang.
Teiseks, asju tuleb teha kiiremini ja selleks on vaja eelkõige poliitilist tahet.
“Kui selle minu teenistuse jooksul ei suudeta teha, siis vähemalt tuleb selgeks teha, milliseid muudatusi on vaja teha. Jah, see tundub tobe. Aga ma ütlen, et täna mõned ametkonnad teatud piirangute või olemasoleva kehtiva korra muutmist isegi ei võtaks ette. See on absoluutselt arusaadav. Meil on täna kord selline, me üritame nende seaduste ümber keerutada kuidagimoodi,” ütles ta.
Heremi sõnul tuleks aga tegelikult muuta seaduseid, kordasid, protseduure, mingisuguseid põhimõtteid, mis takistavad piisavalt kiiresti tegutseda.
“Ma ei ütle, et meil on ressurssi liiga palju, aga ma ei räägi ressursi puudusest, vaid kogu meie hoiaku kujundamisest, ja see peamine kõik algab sellest, kas me saame aru, et oht võib realiseeruda kiiresti või me arvame, et lükkame seda edasi,” kirjeldas Herem.
Kas Heremi ministriks saamine oleks tagasipöördumine Kusti Salmi aegsesse kaitseministeeriumisse, kus asjad käisid kiiremini ja riske võeti rohkem? “Jah, see oleks küll. Kui keegi tahab siin viidata, et see tähendab raamatupidamise mitte kordategemist, siis see nii pole. See tähendab riskide võtmist,” ütles Herem.
Heremi sõnul ei ole see küll prioriteet, aga ta nendib, et andmete omamine ressursist sõja ajal on ka tähtis. “Küsimus ei ole mitte raamatupidamislikus hinnas, vaid selles, kuidas me saame asjadest kiirelt ülevaaadet. Täna on räägitud hästi palju raamatupidamisest, justkui midagi oleks varastatud või midagi taolist. Küsimus ei ole üldse selles. Võib-olla tuleks siin ka mingeid reegleid muuta, et neid asju saaks teha paremini ja kiiremini,” hindas Herem.
Lõpetuseks ütles Herem, et ta toob ministeeriumisse riigikaitse pakilise arendamise aja.
