Inimesed usuvad, et riigi majandus hakkab järk-järgult paranema, kuid sama ei saa öelda nende endi rahalise olukorra kohta, kommenteeris Bigbanki peaökonomist Raul Eamets reedel avaldatud andmeid majanduskindluse kasvu kohta. Sellest kirjutab BNS.
Statistikaameti andmetel jäi tarbijate kindlustunne septembris augusti tasemele. Septembri andmeid teiste EL-i liikmesriikide kohta veel ei ole. Augustis oli tarbijate kindlustunne Eestist madalam vaid kolmes riigis: Kreekas, Bulgaarias ja Rumeenias. Euroopa Liidu kohta tervikuna on septembri esialgsed andmed juba olemas ning need näitavad, et üldine tarbijate kindlustunne on veidi langenud.
„Huvitav on fakt, et tarbijad näevad riigi majanduses järgmise 12 kuu vaates paranemise märke. Nii oli septembris nende hulk, kes usuvad majandusolukorra paranemisse, veidi suurem kui augustis. Samal ajal on inimesed oma isikliku rahalise olukorra suhtes pessimistlikumad – pessimistide arv on veidi kasvanud. Samuti on täna mõnevõrra rohkem neid, kes lükkavad suuremaid oste tulevikku. Kindlasti teevad sügise eel inimestele muret kütte- ja elektrihinnad, mis maailmas toimuvat arvestades suure tõenäosusega tõusma hakkavad. Ka intressimäärade tõus ei süsti erilist optimismi. Alles hiljuti ületas kuue kuu Euribor kolme protsendi piiri,“ selgitas Eamets.
Eametsa sõnul on kindlustunne ehitussektoris paranenud, kuid püsib endiselt miinuspoolel, mis tähendab, et pessimiste on jätkuvalt veidi rohkem kui optimiste. „Ehitussektorit teeb murelikuks ebapiisav nõudlus ja tellimuste vähesus. Mõistetavad on ka ehitajate mured seoses valitsuse otsusega pidurdada Rail Balticu projekti elluviimist. Tagas see objekt ju tööd väga paljudele ehitajatele ja väga suurtes mahtudes,“ ütles Eamets.
Kõige optimistlikumalt vaatab tulevikku kaubandussektor, kus kindlustunde indikaator saavutas kõrgeima taseme alates maist, mil Statistikaamet hakkas seda mõõtma. Eametsa sõnul on selle optimismi taga kaupmeeste veendumus, et järgmised kolm kuud saavad sektorile olema edukad, eriti müügi osas.
„Kokkuvõttes näitavad ka kindlustunde indikaatorid, et üldine majandusolukord on paranemas. Tavainimeseni pole aga teadmine, et riigis on käimas majanduskasv, veel jõudnud,“ lisas Eamets.
