Alates 2. septembrist püsib díselkütuse jaemüük hinnasõdadele vähem vastuvõtlikes Eesti piirkondades üle kahe euro liitri kohta. Kütuseturu eksperdi Alan Vahti andmetel pole Eestis veel kunagi olnud nii pikka perioodi, mil diislikütuse hind ületas pidevalt kahe euro piiri. Sellest teatab BNS.
Võrdluseks, selle aasta kevadel püsib diislikütuse hind üle kahe euro umbes kolm ja pool nädalat, 20. märtsist kuni 14.aprillini. 2022. aasta energiakriisi ajal kestis analoogne periood juunis umbes kaks nädalat.
Tänavu püstitati diislikütuse jaemüügi ajalooline rekord 6. aprillil, mil see tõusis 2,299 euroni liitri kohta. Selle sügise kõrgeim hind registreeriti 21. septembrill ja see oli 2,239 eurot liitri kohta.
Vahti sõnul on praeguses olukorras erandlik mitte niivõrd kõrge hinnatase, kuivõrd selle kestus.
Vahti seireandmete kohaselt oli ajavahemikul 2. septembrist kuni 23. oktoobrini diislikütuse keskmine jaehind hinnasõdadele vähem vastuvõtlikes piirkondades 2,151 eurot liitri kohta. Tihedama konkurentsiga piirkondades oli sama perioodi keskmine jaehind 2,022 eurot liitri kohta.
Seega oli kahe hinnataseme erinevus keskmiselt 12,9 senti liitri kohta, kuid isegi terava hinnakonkurentsiga piirkondades ületas diislikütuse keskmine hind sel perioodil kahe euro piiri.
Kahe vaadeldava taseme keskmine hind oli umbes 2,09 eurot liitri kohta.
Maksu- ja Tolliameti (MTA) värsked andmed viitavad diislikütuse müügi jätkuvale langusele tanklates.
1.–15. oktoobrini müüdi Eesti tanklates 1,4 miljonit liitrit ehk 4,28 protsenti vähem diislikütust kui möödunud aasta samal perioodil.
Tänavu aprillist septembrini oli diislikütuse müük Eesti tanklates igakuiselt väiksem kui mullu samal ajal. MTA andmetel pole alates 2020. aastast olnud kuut järjestikust languskuud. Oktoobri esimese poole andmed viitavad sellele, että langus jätkub ka seitsmendat kuud. Samal ajal bensiini müük kasvab.
Turu laiemat pilti näitavad koondandmed müügi kohta tanklates ja hulgimüügi kohta lõpptarbijatele.
Aprillist septembrini müüdi Eestis lõpptarbijatele ligikaudu 15 miljonit liitrit vähem diislikütust kui mullu samal ajal.Praeguse aktsiisimäära juures (0,428 eurot liitri kohta) tähendab see arvestusliku aktsiisilaekumise vähenemist umbes 6,4 miljoni euro võrra.
Võrdluseks, veebruariga lõppenud kuuekuulise perioodi jooksul oli olukord vastupidine: müügimahud kasvasid, mis tõi täiendavat arvestuslikku aktsiisitulu umbes 13,1 miljonit eurot.
Eurostati andmetel oli Eesti transpordikütuste aastase hinnatõusu poolest Euroopa Liidus teisel kohal.
Septembris kallines transpordikütus Eestis aastatagusega võrreldes 40,6%, samas kui Euroopa Liidus oli keskmine tõus 31,4%. Suuremat hinnatõusu täheldati vaid Bulgaarias.
Vahti hinnangul väärib kõrgete kütusehindade ja diislikütuse müügilanguse samaaegne kombinatsioon sügavamat analüüsi.
„MTA andmed näitavad, et Eestis müüdava diislikütuse mahud vähenevad. Need andmed ise ei tõesta, milline osa müügilangusest on tingitud sellest, et autode tankimine on kolinud naaberriikidesse, kuid rahvusvaheliste vedude valdkonnas mõjutab riikidevaheline hinnavahe otseselt otsust, kus tankida,“ selgitas Vaht.
Vahti sõnul peaks Eesti kaaluma ka diislikütuse aktsiisi ajutist langetamist. Praeguse energiakriisi käigus on 18 EL-i liikmesriiki rakendanud maksumeetmeid või hinnatoetusi, et leevendada diislikütuse hinnasurvet. Samal ajal oli Eesti Eurostati andmetel septembris EL-is transpordikütuste aastase hinnatõusu poolest teisel kohal ning kuulub üheksakonna riigi hulka, kus on kõrgeim diislikütuse aktsiisimäär.
Tema sõnul tuleb aktsiisi võimaliku ajutise langetamise mõju hindamisel eelarvele arvestada ka olukorraga, kus osa tankimistest ja sellega seotud maksutuludest liigub Eestist minema.
„Kui kaugsõiduauto tangib Eestist mööda sõites naaberriigis, ei laeku sellest kütusest aktsiisi Eesti riigieelarvesse üldse.Samal ajal suurendab diislikütuse kõrge hind kohalike transpordi-, põllumajandus-, metsandus-, ehitus- ja tööstusettevõtete kulusid ning mõjutab nende konkurentsivõimet,“ mürkis Vaht.
„Kõrgem maksumäär ei taga automaatselt suuremat maksutulu, kui maksustatav müügimaht samal ajal väheneb. Seetõttu tuleb lisaks aktsiisi langetamise eelarvelisele mõjule hinnata ka tegevusetuse võimalikku hinda,“ lisas ta.
