BNSi teatel ametiühingute keskliit läheb järgmise aasta miinimumpalga läbirääkimistele eesmärgiga liikuda kiiremini sihi poole, mille järgi peaks alampalk moodustama poole Eesti keskmisest palgast.
Keskliidu poliitikasekretäri Jaan-Hendrik Toomeli sõnul peab täiskohaga töötamine võimaldama inimesel väärikalt toime tulla. Kui mullu oli miinimumpalk 886 eurot kuus, tänavu tõusis see 946 euroni. Toomeli sõnul soovisid ametiühingud suuremat palgatõusu, sest töötajate igapäevased kulud ei vähenenud ning majanduse taastumine ei kajastunud piisavalt kiiresti madalapalgaliste sissetulekutes.
Kolm aastat tagasi sõlmisid ametiühingute keskliit ja tööandjate keskliit hea tahte kokkuleppe, millega seati eesmärgiks tõsta miinimumpalk 50 protsendini Eesti keskmisest palgast.
Toomeli hinnangul peab miinimumpalk tagama töötajale põhivajaduste katmise ning selle ostujõud ei tohiks elukalliduse kasvades väheneda. Tööandjate mure palgakulude suurenemise pärast on tema sõnul mõistetav, eriti väiksemate ettevõtete puhul. Samas leiab Toomel, et ettevõtete elujõulisus ei saa põhineda töötajate vaesusel.
Toomel viitab ka Tartu Ülikooli 2021. aasta uuringule, mille järgi ei mõjutanud varasem miinimumpalga tõus Eestis töökohtade arvu märkimisväärselt.
Eestis lepivad miinimumpalga kokku ametiühingute keskliit ja tööandjate keskliit. Kokkulepitud palgamäära kinnitab valitsus määrusega.
