Eesti Vähiregistri andmetel saab Eestis igal nädalal nahavähi diagnoosi keskmiselt 32 inimest, mis teeb aastas kokku 1700 uut juhtu, teatab BNS.
Nahavähi tekke peamisteks riskiteguriteks on ultraviolettkiirgus (päikesekiirgus) ja solaariumi külastamine. Rahvusvaheliste uuringute kohaselt suurendab solaariumi kasutamine enne 35. eluaastat melanoomi (ühe nahavähi vormi) haigestumise riski koguni 75 protsendi võrra.
Spetsialistide hinnangul saab tänapäeval umbes kolmandikku vähijuhtudest ennetada või avastada varases staadiumis, kui ravi on kõige tõhusam.
„Nahavähk on üks sagedasemaid vähi vorme, kuid varajasel avastamisel on see enamikul juhtudel edukalt ravitav. Seetõttu on oluline oma nahka regulaarselt kontrollida, kasutada päikesekaitsevahendeid ja pöörduda viivitamatult arsti poole, kui märkate nahal kahtlasi muutusi,“ ütles Eesti Vähiliidu president doktor Vahur Valvere.
Dermatoloog Alina Brokki sõnul on melanoomi tekke üheks olulisemaks riskiteguriks enne 15. eluaastat saadud päikesepõletused. „Päikesekaitsevahendeid tasub kasutada juba siis, kui UV-indeks ulatub 3 või enamani. Lapse- ja teismeeas saadud päikesepõletused suurendavad oluliselt melanoomi tekkeriski tulevikus.“
Dr Brokki sõnul kiirendab naha vananemist isegi madalama UV-indeksiga päikesevalgus, mis ei tekitagi põletust ega kujuta endast otsest nahavähiohtu. Tekivad pigmentlaigud, kortsud ja laienenud veresooned, mida hiljem ei saa kreemidega enam parandada.
Päikesekaitsekreemi valimisel soovitab dermatoloog eelistada tooteid, mille kaitsefaktor on SPF 30–50 ja millel on märgitud ka kaitse UVA-kiirte eest. „Samuti tasub eelistada Euroopas toodetud ja registreeritud päikesekaitsekreeme ning võimalusel vältida selliseid filtreid nagu oksübensoon, oktinoksaat, homosalaat ja oktokrüleen, kuna nende ainete võimalikke süsteemseid ja hormonaalseid mõjusid uuritakse praegu üha aktiivsemalt.“
Eesti Vähiliit rõhutab, et nahavähi ennetamine algab igapäevastest valikutest. Tugeva keskpäevase päikese vältimine, päikesekaitsekreemi kasutamine, kaitsva riietuse ja peakatte kandmine, UV-filtriga päikeseprillid ning solaariumist loobumine aitavad haigestumisriski oluliselt vähendada. Sama oluline on naha enesekontroll ja muutuste avastamisel õigeaegne arsti poole pöördumine.
Dr Brokk soovitab käia kord aastas spetsialisti juures põhjalikumas nahakontrollis ning ise kontrollida oma nahka vähemalt kord kvartalis. „Muutuste märkamiseks tuleks regulaarselt jälgida oma sünnimärke ning pöörata tähelepanu uute tekkimisele või olemasolevate kuju muutumisele. Kui aga nahal on palju erinevaid laike ja karedaid kohti, on ohtlikku uudismoodustist ilma arsti abita väga raske märgata. Kiiremas korras tuleks arsti poole pöörduda, kui sünnimärk või muu nahamoodustis muudab kuju või värvi, kasvab kiiresti või selle kohale tekib haavand, mis ei parane.“
