Elame eramajas ja kütame puudega. Süsteem on tavaline, ajaproovile vastu pidanud, mingeid rikkeid pole kogu selle aja jooksul esinenud. Korsten on korras, kütame kuivade puudega, katel on malmist – kõik nii, nagu peab, kirjutab toimetusele lugeja Tartust.
Hiljuti kerkis naabermaatükile uus maja – kaasaegne, „superenergiatõhus“, automaatse ventilatsiooni ja muude nutikate süsteemidega.
Ja sellest ajast peale algasid kaebused: naabritel on toas suitsulõhn.
Tekib kummaline olukord: aastakümneid oli kõik korras, aga nüüd, kui kõrvale ehitati „targa“ ventilatsiooniga maja, muutus lõhn äkki probleemiks.
Tekib küsimus – äkki pole asi siiski meie küttepuudes, vaid selles, kuidas on korraldatud naabrite ventilatsioonisüsteem?
Tahaks, et ka uued tehnoloogiad arvestaksid vana hoonestuse eripäradega. Ei saa ju nõuda kõigilt elanikelt ahjukütmise lõpetamist ainult sellepärast, et kõrvale on kerkinud „kaasaegne“ maja, mis pole arvestanud eramajade piirkonna reaalsusega.
Toimetuselt:
„Kui teil on seaduslik ja hooldatud tahkeküttel toimiv küttesüsteem ning kasutate kütmiseks sobivat kütust (ei põleta jäätmeid), siis suitsuprobleemi tekkimisel peaks naaber pöörduma oma ventilatsioonisüsteemi projekteerinud või paigaldanud ettevõtte poole, et hinnata õhuvõtuava asukoha muutmise, filtrite paigaldamise või muude tehniliste lahenduste võimalikkust,“ soovitab Tartu linnavalitsuse ehitusjärelevalve teenistuse juhataja Andres Aint.
