Paljud inimesed seisavad pensioniikka jõudes silmitsi ootamatu probleemiga: neil ei ole piisavalt kindlustusstaaži, et saada pensioni. Põhjuseid võib olla mitmeid – mitteametlik lepinguta töö, pikk viibimine välismaal, pausid tööelus. Mida sellises olukorras teha? Milliseid samme astuda, kuhu pöörduda selgituste saamiseks ja millised alternatiivsed võimalused on Eestis olemas, uuris MK-Estonia.
Meie lugejad pöörduvad sageli nõu saamiseks toimetuse poole, mida ühes või teises elulises olukorras teha. Piisava pensionistaaži puudumine on üsna levinud probleem.
Palusime Sotsiaalkindlustusameti spetsialistidel vastata korduma kippuvatele küsimustele ja kommenteerida meie lugejate lugusid.
Pensione on erinevaid
Sotsiaalkindlustusameti esindaja Ksenia Repson-Deforge rõhutab, et on väga oluline mitte segi ajada kahte mõistet:
- vanaduspension, mille suurus sõltub inimese elu jooksul kogunenud pensionistaažist,
- rahvapension, mis määratakse rea teiste tingimuste alusel. Rahvapensioni suurus 2025. aastal on 393,26 eurot kuus.
Rahvapensioni määramiseks ei ole staažinõuet, selgitab Repson-Deforge. Riikliku pensionikindlustuse seaduse § 22 kohaselt on rahvapensionile õigus inimesel, kes on vanaduspensioniealiseks saanud, kuid kellel puudub vähemalt 15 Eestis omandatud pensionistaaži, mis annaks õiguse vanaduspensionile. Oluline on, et ta ei saa samal ajal pensioni ühestki teisest riigist ja on elanud Eestis vähemalt viis aastat vahetult enne pensioni taotlemist.
Rahvapensioni ei määrata ning määratud rahvapensioni maksmine lõpetatakse, kui isik saab mõne teise riigi pensioni.
Inimesele, kellel puudub Eestis vanaduspensioniks vajalik staaž, kuid kellel on õigus pensionile rahvusvahelise lepingu alusel, määratakse pension vastava lepingu järgi.
„Nn lepingulise pensioni arvestamisel võetakse arvesse ka teistes riikides töötatud perioode, kuid iga riik maksab pensioni vaid selle aja eest, mis on töötatud tema territooriumil,“ selgitab Repson-Deforge. „Nii võib juhtuda, et inimene saab pensioni kolmest riigist – näiteks Soomest, Rootsist ja Eestist või Ukrainast, Venemaalt ja Eestist.“
Näiteks: Aleksander töötas 8 aastat Eestis, 6 aastat Soomes ja 2 aastat Suurbritannias – kokku 16 aastat. Pensioniõiguse tekkimisel arvestatakse Eestile lisaks ka Soomes ja Suurbritannias töötatud aega, kuid Eesti maksab pensioni vaid nende 8 aasta eest, mil mees Eestis töötas. Soome ja Suurbritannia maksavad talle pensioni oma seaduste järgi, kui Aleksander jõuab seal kehtivasse pensioniikka.
Lood elust enesest
„Minu teine abikaasa elas nooruses muretut elu – töötas sageli taludes „toidu ja peavarju eest“ või sai palka ümbrikus. Vanemas eas mõistis ta, et rahvapensionile tal ilmselt õigust pole – staaži ei jätku. Praegu töötab ta parkimisplatsil valvurina. Küsimus on: kas on mõtet tal pensioniikka jõudes jätkata tööd, et koguda vajalik staaž? Kuidas see mõjutab tulevast pensioni?“ Angelina
Repson-Deforge: Rahvapensioni määramiseks staaži ei nõuta – need mõisted aetakse sageli segamini. Kui inimene on kogu aeg elanud Eestis ning pole välismaal töötanud, siis on tal pensioniikka jõudes õigus taotleda rahvapensioni. Kui ta töötab edasi ka pensionieas, siis koguneb tal ka tööstaaž edasi. Kui täis saab 15 aastat staaži, saab ta esitada avalduse vanaduspensioni määramiseks. Vanaduspension on tavaliselt rahvapensionist suurem, sest arvestab nii staaži kui ka laekunud sotsiaalmaksu.
„Kaotasin oma tööraamatu, kus olid sissekanded töö kohta enne 1991. aastat. Ettevõtted, kus ma töötasin, ei eksisteeri enam ammu. Mida teha? Kuidas oma staaži kontrollida ja vajadusel parandada ebatäpsused? Ja kuhu läksid need tööraamatute andmed, mida inimestelt omal ajal kokku koguti?“ Viktor
Repson-Deforge: Kui tööraamatut ei ole, saab töötamise fakti tõendada arhiivipäringute abil. Tuleb aga arvestada, et tegemist on tasulise teenusega – iga tõendi väljastamise eest tuleb Riigilõivuseaduse alusel tasuda riigilõiv, eraarhiividel on õigus kehtestada oma hinnad. Sotsiaalkindlustusamet aitab inimest selliste päringute esitamisel.
Kui ettevõtete dokumente arhiivi üle antud ei olnud või need ei ole säilinud, on inimesel õigus esitada avaldus tunnistajate ütluste arvesse võtmiseks.
Tööraamatute põhjal, mis anti omal ajal üle Sotsiaalkindlustusametile, sisestati ja sisestatakse siiani andmeid inimeste töö kohta sotsiaalkaitse infosüsteemi. Sellisel juhul ei ole pensioni taotledes vaja täiendavaid tööalaseid dokumente esitada.
„Minu ema sõitis pärast Eesti iseseisvuse taastamist Saksamaale tööle ja töötas seal umbes 15 aastat hooldekodus, kuid dokumente selle kohta ei ole tal säilinud. Kas tal on õigus Saksamaa pensionile? Kuidas seda Eestist taotleda? Milliste riikidega on Eestil pensionistaaži arvestamise lepingud ja kuidas neid kasutada? Milliseid dokumente on tarvis töö tõendamiseks välismaal?“ Katrin
Repson-Deforge: Eesti ja Saksamaa kuuluvad EL-i, seega kehtivad ka seal Euroopa pensioniregulatsioonid ja pensioniasutused vahetavad omavahel vajalikku infot otse.
Kui ema töötas ametlikult Saksamaa hooldekodus ja tema eest maksti sellest riigis makse, siis on tal õigus taotleda Saksamaalt pensioni nende aastate eest.
Selleks tuleb pöörduda Sotsiaalkindlustusametisse, esitada avaldus pensioni taotlemiseks välisriigist ja edastada kõik teadaolevad andmed oma töö kohta: töötamise perioodid (vähemalt aastate täpsusega), hooldekodu täpne nimi ja aadress (selle aja seisuga, kui inimene seal töötas), Saksamaa sotsiaalkindlustuse number.
Sotsiaalkindlustusamet edastab avalduse koos andmetega Saksamaa pädevale asutusele, kes omakorda seda infot kontrollib. Kui töötamise fakt leiab kinnitust ja isik on, vastavalt Saksamaa seadusandlusele, vanaduspensioniikka jõudnud, määratakse talle Saksamaa pension.
Tuleb arvestada, et pensioniiga ja pensioni saamise tingimused on riigiti erinevad. Seetõttu ei pea välisriigi pensioni taotlema samal ajal, kui esitate avalduse Eesti vanaduspensioni jaoks. Iga riik otsustab oma seadustele tuginedes ise, millistel alustel ja tingimustel pensioni makstakse.
Praegu toimub pensionide määramine lepingute alusel Euroopa Majanduspiirkonna riikides, sealhulgas EL-is: Austria, Belgia, Bulgaaria, Horvaatia, Küpros, Tšehhi, Taani, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Ungari, Iirimaa, Itaalia, Läti, Leedu, Luksemburg, Malta, Madalmaad, Poola, Portugal, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Hispaania, Rootsi. Samuti EFTA (Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon) riikides: Norra, Island, Liechtenstein ning lisaks Šveits ja Ühendkuningriik, kellega EL-il on eraldi lepingud.
Lisaks on Eestil kahepoolseid sotsiaalkindlustuslepinguid Austraalia, Kanada, Moldova, Ukraina, Valgevene ja Venemaaga.
Välismaal töötamist saab tõendada töölepinguga. Oluline on teada ka oma sotsiaalkindlustuse numbrit tööriigis, tööperioodide täpseid andmeid ning töökoha nime ja aadressi.
„Minu isa on meremees, töötanud eri riikide lippude all ja olnud suurema osa elust välisettevõtetes arvel, kuid elab ta siin. Suurt pensioni talle Eestis ei maksta. Millised toetused või abi saamise võimalused on ette nähtud neile, kellel puudub õigus rahvapensionile Eestis?“ Ilja
Repson-Deforge: Sotsiaalteenuseid, sotsiaaltoetusi, toimetulekutoetust ja muud abi korraldab kohaliku omavalitsuse üksus selle inimese elukoha järgselt, kus ta on rahvastikuregistrisse kantud.
Hädavajalikku kiireloomulist sotsiaalabi – näiteks toidu, riiete, ajutise majutuse jms kujul – pakub see omavalitsus, kelle territooriumil inimene abi vajamise hetkel viibib.
Rohkem infot: https://www.sm.ee/lapsed-ja-hoolekanne/hoolekanne/kohaliku-omavalitsuse-sotsiaalteenused-ja-toetused
Kui pensionär elab Eestis ja talle välislepingute alusel makstav pension koos Eesti pensioniga on kokku väiksem kui rahvapensioni määr, siis on tal õigus esitada Sotsiaalkindlustusametile taotlus vahe kompenseerimiseks. Rahvapensioni määr alates 01.04.2025 on 393,26 eurot kuus.
Näide: Olga töötas Lätis ja Eestis. Läti pension on 185 eurot, Eesti pension 134 eurot. Kokku 319 eurot. Avalduse alusel makstakse Olgale täiendavalt 74,26 eurot (393,26 – 319 = 74,26).
Oluline: kompensatsiooni saaja peab viivitamatult teavitama Sotsiaalkindlustusametit, kui välisriigi pensioni suurus muutub. Kompensatsiooni suurus arvutatakse ümber, kui muutub kas välisriigi pension või Eesti pension.
„Minu ema oli kogu elu „oma mehe naine“. Abikaasal oli kõrge ametikoht ja korralik sissetulek, mis võimaldas emal mitte töötada. Ometi on hirm, et vanaduses jääb ta üldse ilma oma rahata. Kui pikk peab olema minimaalne staaž pensioni saamiseks ja kas on võimalik näiteks vabatahtlikult täiendavaid makseid teha, et puuduolev staaž kokku saada?“ Anna
Repson-Deforge: Ta saab taotleda rahvapensioni – selle puhul staažinõuet ei ole. Rahvapensionile saab kandideerida inimene, kes on jõudnud pensioniikka (2025. aastal on see 64 aastat ja 9 kuud), on elanud Eestis vähemalt viis aastat vahetult enne taotluse esitamist ega saa pensioni mõnest muust riigist.
Vanaduspensioni seevastu arvutatakse inimese eest makstud sotsiaalmaksu alusel, mida maksavad:
- tööandjad – deklareerivad TSD kaudu ja maksavad igakuiselt,
- FIEd – oma ettevõtlustulult,
- riik, vald või linn (erijuhtudel) – deklareerivad ESD kaudu ja maksavad igakuiselt.
Rohkem infot: https://www.emta.ee/ariklient/maksud-ja-tasumine/tulumaks-ja-sotsiaalmaks/sotsiaalmaks
„Üha rohkem mu tuttavaid saavad pensionärideks ja järjest kuulen lugusid, kuidas neil tekivad probleemid pensioni määramisel – kord ei arvestata staaži, kord tekib muid takistusi. Minulgi on pensioniiga ukse ees ja kardan, kas minu andmetega on ikka kõik korras, ega mindki mõni üllatus ees oota. Milliseid vigu inimesed kõige sagedamini teevad ja kuidas neid vältida?“ Natalja
Repson-Deforge: Ei tohi nõustuda „ümbrikupalgaga“, vaid alati eelistada ametlikku töölepingut. Inimesed usuvad ekslikult, et ka ilma sotsiaalmaksuta töö arvestatakse staaži hulka. Tegelikult selline periood staaži ei anna.
Sageli avastavad inimesed liiga hilja, et nende andmetes on puudusi. Kui teie pensioniiga läheneb ning plaanite varsti pensionile jääda, tasub üle kontrollida kõik dokumendid, mis kinnitavad pensioniõigust (tööraamat, diplom jms). Staažiandmeid näeb ka portaalis eesti.ee.
Tööd enne 01.01.1999 tuleb tõendada dokumentaalselt. Selleks sobivad tööraamat, aga ka muud dokumendid, mis kinnitavad töötamist, õppimist, ajateenistust või laste kasvatamist. Alates 1999. aastast on vajalikud andmed registrites olemas ning lisadokumente pole vaja esitada.
Pensioni täpne suurus selgub alles siis, kui inimesel tekib pensioniõigus ja ta esitab Sotsiaalkindlustusametile avalduse.
„Pole mõtet kurta, et tööandja pettis ja paljud aastad ei läinud arvesse… Milliseid nõuandeid annaksite inimestele, kes on jõudmas pensioniikka, kuid näevad, et neil jääb staaži puudu?“ Ljudmilla
Repson-Deforge: Tuleb aegsasti oma staažiandmed üle vaadata. Võimalusel jätkata ametlikult töötamist ja sotsiaalmaksu maksmist. Kui on välisriigis töötatud, siis selgitada välja, kas riikide vahel on olemas vastavad lepingud.
Ja pidada meeles: isegi kui staaži riikliku pensioni jaoks ei piisa, jääb õigus rahvapensionile siiski alles – kui täidetud on selle saamise tingimused.
Pensionikalkulaator
Tulevase pensioni suurus sõltub inimese praegusest sissetulekust, II ja III sambaga liitumisest ja sellest, kas otsustatakse pensionile minna enne või pärast vanaduspensioniea saabumist.
Vaadata, kuidas tänased otsused mõjutavad tulevase pensioni suurust, on võimalik:
- Sotsiaalkindlustusameti kodulehel: https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/pension-ja-seotud-huvitised/pensioniks-valmistumine/pensionikalkulaator
- ning portaalis www.eesti.ee (vajalik isikutuvastus).
Abivahendid riigi toel
Alates 1. septembrist saavad kõik Eesti elanikud vajaliku abivahendi riigi soodustusega, kui neil on selleks arsti või spetsialisti tõend ja riiklik soodustus ei sõltu enam puude ega vähenenud töövõime olemasolust, edastab BNS.
Lapsed saavad abivahendeid 90-protsendilise riigi soodustusega ja tööealised vastavalt abivahendite määruse loetelule.
Abivahendi vajadust hindab perearst, eriarst või mõni teine vastava pädevusega spetsialist nii nagu ka praegu. Vajadusel väljastatakse tõend, mille alusel saab inimene abivahendi soodushinnaga. Abivahendi ettevõttes arvestatakse soodustus kohe maha ning inimene maksab ainult omaosaluse. Mõne abivahendi puhul, näiteks ratastooli või proteesi korral, piisab ühest tõendist kogu eluks.
Lastele kuni 18. eluaastani kehtib 90-protsendiline soodustus abivahendi piirhinnast. Täiskasvanud saavad samuti 90-protsendise soodustuse enamikule abivahenditest, kuid põiepidamatuse toodete puhul katab riik poole kulust.
Arstide ja spetsialistide töö lihtsustamiseks on sotsiaalkindlustusamet välja töötanud abivahendite loetelu kasutajamugavama vormi, kus on välja toodud näidustused, mille korral on abivahend inimesele vajalik. Samuti on tõendi vorm ühtlustatud. Ettevõtetele tähendab uus kord ühtset ja läbipaistvat süsteemi, mis vähendab segadust ning kiirendab teenindamist.
Pensioniiga tõuseb
Vanaduspensioni saamiseks peab inimene olema jõudnud pensioniikka ning omama vähemalt 15 aastat pensionistaaži Eestis.
1. jaanuaril 2017 hakkas pensioniiga järk-järgult tõusma vastavalt sünniaastale. 2025. aastal on pensioniiga 64 aastat ja 9 kuud, 2026. aastaks jõuab see 65. eluaastani.
Alates 2027. aastast oleneb vanaduspensioniiga keskmisest eeldatavast elueast. Vanaduspensioniea arvutamise aluseks saab 65-aastaste inimeste eeldatav eluiga statistikaameti andmetel.
Nende andmete alusel kinnitab valitsus iga aasta 1. jaanuariks uue vanaduspensioniea, mis hakkab kehtima kahe aasta pärast. Kui eeldatav eluiga kasvab, tõuseb ka vanaduspensioniiga, aga korraga ei tõsteta seda üle kolme kuu.
2027. aasta vanaduspensionieaks on Vabariigi Valitsus kehtestanud 65 aastat ja üks kuu.
Näiteks 2028. aasta vanaduspensioniea kehtestab valitsus 2026. aasta 1. jaanuariks. Kuna 2027. aastal on vanaduspensioniiga 65 eluaastat ja üks kuu ning vanaduspensioniiga ei tõsteta korraga üle kolme kuu, on 2028. aastal vanaduspensioniiga maksimaalselt 65 aastat ja neli kuud.
Allikas: Sotsiaalkindlustusamet
