Basseinidest on saanud linnaelanike jaoks harjumuspärane ajaveetmispaik – kes tuleb sportima, kes lihtsalt puhkama. Veeprotseduuride ohutuse eest vastutab terve sanitaarnõuete süsteem. Sotsiaalministeerium kavatseb aga need reeglid üle vaadata: tulevikus saavad basseinid kohustuslikust kloorimisest loobuda, asendades selle teiste puhastustehnoloogiatega. MK-Estonia uuris, kas see on praktikas võimalik ja milliseid riske selline asendus endas peidab.
Tervisekaitsenõuded basseinide, spaade ja veekeskuste vee kvaliteedile on loetletud vastavas Eesti Vabariigi Valitsuse 15. märtsi 2007. aasta määruses.
Miks reegleid üle vaadatakse?
Nagu Sotsiaalministeeriumis selgitatakse, on muudatused seotud uue Rahvatervishoiu seaduse jõustumisega. Basseinide määrus on üks selle seaduse rakendusakte, mis tuleb samuti uuesti vastu võtta.
Määruse eelnõu on koostatud koostöös Terviseametiga. Nagu Sotsiaalministeeriumis selgitatakse, võeti uute nõuete väljatöötamisel arvesse rahvusvahelisi suundumusi ja praktikaid ning arutati neid koos basseinide teenusepakkujate ja Eesti Spaaliiduga.
Mida kavatsetakse muuta?
Tulevikus saavad veekeskused paindlikumalt rakendada uusi puhastustehnoloogiaid ilma kloori kasutamata. Näiteks ultraviolettkiirguse, ultrafiltratsiooni ja oksüdatsiooniprotsesside abil. Sarnaseid tehnoloogiaid kasutatakse maailmas juba praegu, näiteks Saksamaal.
Samuti ei ole enam kohustuslik basseini kord aastas puhastamiseks täielikult tühjendada – veekeskus saab seda teha vastavalt vajadusele.
Uus määrus jõustub 1. septembril 2025. aastal.
Kuidas basseinid puhtust hoiavad?
Vastavalt Terviseameti ettekirjutusele on basseini omanik kohustatud esitama veeproove analüüsimiseks vähemalt kord kuus. Lisaks peab ta kolm korda päevas kohapeal mõõtma vaba ja seotud kloori sisaldust, pH-taset, temperatuuri ja hägusust.
Laboratoorsete uuringute tulemused, mida basseinid järelevalve raames igakuiselt teevad, on avaldatud Terviseameti kodulehel ja on avalikult kättesaadavad.
Kui basseini sisu ei vasta nõuetele vähemalt ühe näitaja osas, on veekeskuse omanik kohustatud viivitamatult meetmeid rakendama ja olukorra parandama.
„Sõle spordikeskuse ujulas kasutame vee puhastamiseks mitmeetapilist süsteemi, kuhu kuuluvad mehaaniline filtreerimine, automaatselt juhitav kloorimine ning vee pidev tsirkulatsioon,“ räägib Sõle spordikeskuse juht Alar Nääme. „Vett analüüsitakse regulaarselt vastavalt Terviseameti nõuetele. Lisaks oleme rakendanud ka UV-desinfitseerimise, mis aitab vähendada kloori kõrvalprodukte ning parandab vee kvaliteeti.“
Mida teeb bassein ootamatu reostuse korral?
Nääme sõnul suletakse ootamatute saastumiste korral bassein viivitamatult, alustatakse erakorralist filtrite loputamist ja vee šokitöötlust klooriga ning vajadusel teavitatakse ka Terviseametit.
„Alles pärast analüüside tulemuste kinnitamist lubatakse külastajad taas vette. Kui vee kvaliteeti ei õnnee ki stu kiiresti taastada, vahetatakse kogu basseinivesi välja – see on äärmuslik, kuid kõige usaldusväärsem lahendus.“
„Meie basseinivee kvaliteedi ja tehniliste seadmete töö on igapäevaselt hoolikalt kontrollitud,“ kinnitab Tallinn Viimsi SPA Hotelli SPA– ja Vabaajakeskuse juht Ainika Süld. „Vastavalt Terviseameti kehtestatud nõuetele kontrollime basseinivee kvaliteeti kolm korda päevas traditsioonilistel meetoditel.“ Traditsiooniline meetod on kloorimine, täpsustab Ainika Süld.
Ta märgib ka, et kõik mõõtmistulemused fikseeritakse spaakeskuse andmebaasis.
„Lisaks edastame kord kuus kõik näidud Terviseametile, kus need on avalikkusele kergesti jälgitavad,“ rõhutab spaakeskuse juht. „Meie klientide turvalisus on alati meie prioriteet. Seetõttu võimaldab tihe seire isegi kõige väiksemate muutuste korral koheselt reageerida.“
Tallinna Moow basseini puhtuse eest vastutav Aleksander Rosenblat märgib, et basseini puhastamine on mitmeastmeline ja üsna tundlik süsteem. Basseini omanik peab pidevalt vee koostist jälgima.
„Iga päev vaatame seadmete näite – kui üks väärtustest ei vasta normile, siis parandame olukorra: puhastame täiendavate vahenditega, lisame puhast vett ja nii edasi,“ räägib Aleksander Rosenblat. „Kogu protsess on automatiseeritud – seega näeb basseini operaator kohe, kus probleem tekib, ja teab, kuidas seda lahendada.“
Kas kloor jääb?
Ainika Süld usub, et kloorimisest täielikult loobuda ei ole võimalik. Seda seisukohta jagab ka Sõle spordikeskuse juht.
„Tänase seisuga ei pea ma seda suuremates ujulates realistlikuks,“ tunnistab Alar Nääme. „Kloor on endiselt kõige tõhusam ja usaldusväärsem desinfitseerimisvahend, mis tagab vee mikrobioloogilise ohutuse ka keerulisemates olukordades.“
Tema sõnu kinnitab ka Aleksander Rosenblat: „Kloorimine on kõige usaldusväärsem meetod ja tuleb mõista, et basseinis on üsna keeruline puhastussüsteem. Lisaks kloorimisele läbib vesi täiendavalt mitmeid filtreid.“
Samas sõltub puhtus veekeskuses suuresti ka külastajatest endist.
„Kui vaadata tähelepanelikumalt spaakeskuse ringi, võib märgata, et paljud eiravad reegleid: pärast sauna või tualetti ei käida duši all, vaid minnakse kohe mullivanni või basseini,“ kurdab Aleksander Rosenblat. „Mitte igaüks ei pese end enne basseini külastamist duši all, kuigi see on kõigi veekeskuste kohustuslik nõue. Sellistes tingimustes, eriti suure külastajate hulga korral, on norme järgida äärmiselt keeruline.“
Spetsialistide sõnul tagab paar minutit duši all, et basseinivesi püsib kauem puhas, mis tähendab, et ka puhkus on ohutum. Lõppude lõpuks oleme me kõik sellest huvitatud.
INFOKS
Vee desinfitseerimise meetodid: plussid ja miinused
Puhastustehnoloogiad hõlmavad keemilisi (kloorimine, broomimine, desinfitseerimine aktiivhapnikuga, osoneerimine) ja reagendivabu (ultraviolettkiirgus, ionisatsioon, ultraheli) meetodeid ning nende kombinatsioone.
Keemiliste meetodite puhul kasutatakse mikroorganismide hävitamiseks reaktiive, samas kui reagendivabade meetodite puhul kasutatakse füüsikalisi mõjutusi, nagu valgus- või helilained.
Keemilised meetodid
Kloorimine
Kloor suudab hävitada enamiku tuntud patogeenidest. See on odav kasutada, säilitab vees aktiivsed omadused ja toimib pikka aega. Meetodi puuduste hulka kuulub võimetus hävitada eoseid ning negatiivne mõju tervisele – võimalikud on allergilised reaktsioonid.
Broomimine
Peaaegu täielik broomi lõhna puudumine, ei ärrita nahka ega limaskesti. Puuduseks on see, et basseini seintele ja põhjale broom ei mõju. Lisaks laguneb broom päikesevalguse käes võrdlemisi kiiresti ja on üsna kallis.
Aktiivhapnik
Peamiselt kasutatakse vesinikperoksiidil põhinevaid preparaate. Nendes on hapniku aatomid omavahel ühendatud. Peamine eelis – doseerimise järgimisel ei ole aine allergikutele ohtlik. Puuduste hulka kuulub lühiajaline toime ja see, et lubatud kontsentratsioonis ei ole peroksiidid piisavalt tõhusad.
Osoneerimine
Kiire ja ohutu meetod, mis hävitab viirused ja bakterid, kuid nõuab kallist varustust ja ranget kontrolli osooni kõrge toksilisuse tõttu.
Ionisatsioon
Vett töödeldakse raskmetallide ioonidega, tavaliselt on need vask ja hõbe. Plussideks on pikaajaline toime ja kõrge puhastuskvaliteet. Miinused – meetod sobib halvasti kokku teiste desinfitseerimisvõtetega, selle tõhusus on madalam kõrgendatud kloori kontsentratsiooni korral vees ning ioniseeritud molekulide mõju inimorganismile ei ole lõpuni uuritud.
Reagendivabad meetodid
Ultraviolettkiirgus
Ultraviolettlamp kiirgab elektromagnetlaineid nähtava spektri ja röntgenikiirguse vahelises diapasoonis. Lained pärsivad mikroorganisme, mille tõttu need lõpuks surevad. Seda peetakse tõhusaks, ohutuks ja ökonoomseks meetodiks, kuid lühiajalise toimega.
Ultraheli
Ultrahelilained hävitavad mikroobide kestad. See meetod toimib isegi tugevalt saastunud vees. Kuid sellise puhastuse seadmed on väga keerulised ja kallid.
Kommentaar
Ramon Nahkur, Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik:
Juhin tähelepanu, et vee kloorimist ei kaotata, vaid uue määrusega antakse võimalus kloreerimisest loobuda, kui suudetakse nõutud kvaliteet ja terviseohutus tagada muude tehnoloogiatega.
Terviseamet teeb praegu ja ka jätkuvalt edaspidi ujulates, veekeskustes ja spaades nõuete üle riiklikku järelevalvet, et tarbijad saaksid tunda ennast kindlalt. Vee kvaliteedile on jätkuvalt seatud ranged kvaliteedinõuded ja täpsed nõuded on esitatud ka kvaliteedikontrollile – neid peab järgima ja möönduste tegemine tuleb veekvaliteedi kõikumise näol kiiresti välja. Üldiselt teevad ettevõtjad ja Terviseamet kvaliteedi tagamiseks head koostööd, aga kõrvalekallete puhul on Terviseametil jätkuvalt erinevaid võimalusi ettevõtjate vastutusele võtmiseks.
Neli küsimust spetsialistile
Aune Annus-Urmet, Terviseameti keskkonnatervise osakonna peaspetsialist
1. Millised on riskid, kui veekeskus loobub kloori kasutamisest ja läheb üle alternatiivsetele meetoditele?
– Kloreerimise nõuet ei kaotata. Basseinivesi peab olema puhastatud ja desinfitseeritud ning kõige levinum, tõhusam ja soodsam meetod selleks on vee kloreerimine. Määrus lubaks siiski erandkorras kasutada ka teisi vee puhastamise ja desinfitseerimise meetodeid. Kloreerimise alternatiivid on küll võimalikud, kuid kallimad ning sõltuvad basseini omapärast ja kasutuskoormusest. Selliste meetodite rakendamine eeldab, et need on juba projekteerimis- või renoveerimisfaasis põhjalikult läbi mõeldud ning seotud riskid ja ohutusaspektid teadvustatud. Enne alternatiivse meetodi kasutuselevõttu tuleb ujula omanikul läbi viia riskihinnang, et hinnata meetodi asjakohasust ja ohutust. Samuti tuleb tõendada, et meetod on tõhus basseinivee desinfitseerimisel, ning määrata analüüsitavad lisanäitajad ja nende seire sagedus.
Näiteks on osoon küll tugev oksüdeerija ja desinfitseerija. See hävitab eelkõige hästi mikroorganisme, parandab vee organoleptilisi omadusi ja lagundab orgaanilist ainet, kuid osooni peamiseks puuduseks on lühiajaline mõju. Osoon aurustub ja laguneb kergesti. Jääkosoonina ainet vette ei jää ning seetõttu ei ole osoonil pikka desinfitseerimise mõju nagu näiteks seda on klooril. Seetõttu sageli kasutatakse osoneerimist koos kloreerimisega. Sama on ka UV-desinfitseerimisega.
2. Kas alternatiivsed puhastusmeetodid suudavad toime tulla ka tõsise reostusega – näiteks fekaalidega? Paraku juhtub seda vahel ka ujulates.
– Reeglina kui toimub selline tõsine reostus, siis bassein suletakse ja vesi puhastatakse. Selleks on erinevaid võimalusi. Tavaliselt olenevalt basseini suurusest vesi vahetatakse täielikult või teostatakse kloorišokk (ajutiselt suurendatakse kloori sisaldust basseinivees), filtrite pesu jne. Alternatiivsete desinfitseerivate meetodite ja filtreerimisega on samuti võimalik veekvaliteet taastada.
3. Kui ohtlik on kloor tervisele?
– Kloori kasutamine vee desinfitseerimiseks ei ole ohtlik. Basseinivee vaba ja seotud kloori piirmäärad on kehtestatud sellised, mille juures on tagatud kõige efektiivsem basseinivee puhastamine ning suplejate ohutus.
Vees on kahte liiki kloori. See, mida vette lisatakse on suure desinfitseerimise võimega vaba kloor. Teine on seotud kloor ehk klooramiinid, mis on kloreerimise jääkprodukt. Seotud kloor tekib vaba kloori reageerimisel lämmastikku sisaldava orgaanilise ainega – higi, uriin, naharakud, kosmeetika jm.
Kuna seotud kloor lendub hästi, siis põhjustab see nn „kloorihaisu“, mida ekslikult peetakse liikseks klooriks. Enamus basseiniveega seotud kaebusi (silmade ja hingamisteede ärritus) on seotud just kloreerimisejääkainetega.
Juhul kui seotud kloor ületab normi või vaba kloor jääb alla normi või ületab piirnormi, ei tähenda see kohe otsest ohtu suplejatele, v.a. juhul kui ületamised on väga suured.
4. Milliseid rikkumisi esineb basseinides ja veekeskustes kõige sagedamini?
– Enamik on seotud vaba või seotud kloori ning nitraatioonide sisalduse normide eiramisega. Vaba või seotud kloori ja nitraatide piirväärtuste ületamine tähendab, et tuleb koheselt pöörata tähelepanu basseinivee töötlemise tõhususele – võib-olla mõni seade ei tööta korrektselt, basseini koormus on suurenenud või lisatakse liiga vähe värsket vett.
Kuna kloor on aktiivne reagent, mõjutavad selle stabiilsust vees erinevad tegurid: kontsentratsioon, pH-tase, temperatuur, valgustus, orgaaniliste ainete hulk jm. Kloori hoidmine lubatud piirides on keeruline ja see kajastub ka proovide tulemustes.
Nitraatioonide lubatud sisalduse ületamine ei kujuta endast tervisele ohtu, kuid viitab basseini suurele koormusele ja probleemidele vee töötlemisel.
Veekvaliteedi näitajate piirnormide ületamisel sõltuvad edasised tegevused eelkõige sellest, milline näitaja ja kui suures ulatuses piiri ületas. Kui on otsene oht tervisele, suletakse bassein rikkumiste kõrvaldamiseni, näiteks mikrobioloogiliste näitajate normide ületamisel, väga kõrge klooriühendite või pH sisalduse korral või muu terviseriski kahtluse korral.
Kui otsest ohtu ei ole, basseini ei suleta, kuid selle omanik on kohustatud rakendama meetmeid – näiteks reguleerima veepuhastussüsteemi ja/või vähendama basseini koormust. Mikrobioloogiliste näitajate mittevastavuse korral tehakse laboris alati kordusanalüüsid.
Meelespea veekeskuse külastajale
Hea veekvaliteet on koostöö tulemus. Mida väiksem on basseini reostuskoormus, seda väiksem on lisatavate kemikaalide hulk.
- Pese end enne basseini minekut hoolikalt ja ilma ujumisriieteta, eemalda jumestus ja kasuta ka pesuvahendit.
- Minnes saunast basseini, käi esmalt duši all.
- Ära külasta ujulat ega veekeskust haigena – kui sul on külmetus, nohu, köha või põed mõnda muud nakkushaigust, siis jää koju.
- Ära mine basseini, kui sul on kõht lahti või sul on olnud kõht lahti uni kaks nädalat tagasi.
- Enne ujumist käi tualetis, vii ka laps veekeskuses viibimise ajal piisavalt sageli tualetti.
- Beebidel kasuta spetsiaalseid ujumiseks mõeldud mähkmeid. Jälgi, et mähkmed oleksid korralikult paigaldatud ja vaheta neid piisavalt sageli tualetis või selleks ettenähtud ruumis.
Allikas: Terviseamet.
Kas on normis või mitte?
Terviseameti hinnang basseinivee koostisele Eesti veekeskustes:
https://vtiav.sm.ee/
Kuidas labori järeldust tõlgendada?
Terviseameti andmetel aitab esitatud teavet mõista vee kvaliteedi üldhinnang – normidele vastav/mittevastav.
- Vastav tähendab, et basseini vee mikrobioloogilised ja füüsikalis-keemilised kvaliteedinäitajad vastavad Vabariigi Valitsuse määrusega nr 80 “Tervisekaitsenõuded ujulatele, basseinidele ja veekeskustele” kehtestatud piirnormidele.
- Mittevastav tähendab, et basseini vee mikrobioloogilised ja füüsikalis-keemilised kvaliteedinäitajad ületavad piirnorme.
Tavaliselt märgitakse veebilehel mittevastavuste tuvastamisel ka, millised näitajad on ületatud, kas on oht tervisele või kas bassein on sel põhjusel suletud.
