„Tahtsime teha nii, et majale lähenedes – silm puhkab ja tuju tõuseb,“ ütleb Valentina Rogušina, Narva KÜ Hariduse tn 26 juhatuse liige, mis sai tänavu Narva traditsioonilise konkursi „Kaunis Narva kodu“ võitjaks kategoorias „Korterelamute kaunid territooriumid“. 30. augustil oli ta Narva esindajate seas vastuvõtul Eesti Vabariigi presidendi juures seoses üleriigilise konkursi Eesti Kaunis Kodu 2026 võitjate autasustamisega.
Tekst ja fotod: Svetlana Zaitseva
info@mke.ee
Tundub, et see mõte innustab üha suuremat hulka Narva korteriühistuid. Majade trepikodade juurde ilmuvad üha sagedamini eesaia-alad ja lillepeenrad, elanikud istutavad lilli, põõsaid ja puid ning muudavad järk-järgult oma hoovide harjumuspärast ilmet.
Lillepeenardega hakati tegelema pärast fassaadi rekonstrueerimist
Korterelamu kaunis territoorium on mahukas mõiste. See on nii autoparkla, laste- ja spordiväljakud, pingid,prügikonteinerite maja kui ka muidugi haljastus. Ja täna on meie tähelepanu keskmes just roheline komponent.
KÜ-s Hariduse tn 26 hakati Valentina Rogušina sõnul taimede istutamisega tõsiselt tegelema alles pärast maja kapitaalremonti.
„Uus kaunis fassaad seadis teatud lati. Rehitsesime paar peenart, piki maja perimeetrit istutasime enelaid, hortensiaid,sireleid. Väga aitas tollal kehtinud linna korteriühistute toetamise kord „Uue hooaja uus elu sinu õuele“: tänu sellele saime osalise hüvitise istikute ja lillede ostmiseks,“ räägib Valentina. „See stimuleeris meid väga. Kuid tuleb tunnistada, et meie pingutused olid veidi kaootilised. Lähed istandusse, seal on nii suur taimede mitmekesisus – ja mida valida, millises järjekorras istutada, kuidas õigesti hooldada?“
Kuid ühistul vedas: majja kolis uus elanik – Vestana Matsur, kes võttis nende küsimuste lahendamise enda peale. Ja teeb seda professionaalselt.
Alguses palus Vestana juhatuselt lihtsalt luba heakorrastada oma trepikoja juures olevat territooriumi. Ja seejärel hakkasid tema poole pöörduma elanikud teistest trepikodadest.
„Olen kogu elu tegelenud taimedega, mõnda aega õppisin maastikuarhitektiks, mul on graafilise disaineri oskused. Näen,kuidas kaunis ümbritsev keskkond otseses mõttes mõjutab inimeste meeli ja meeleolu – need muutuvad paremuse poole.Selle nimel tahaks töödata,“ ütleb ta.
Tulemusena kujundati varasemad lillepeenrad ümber, loodi uus ning täna on Hariduse 26 majatagusel territooriumil istutatud juba üle saja taime: okaspuud, õitsevad põõsad, dekoratiivheina liigid, lilled. Lillepeenarde heakorrastamise plaani ja üksikasjaliku eelarve esitab Vestana kooskõlastamiseks ühistu juhtkonnale ning töötab seejärel juba ühistu juhatuse liikmete ja maja elanike aktiivsel abil.
„Kastmisvesi, väetised, uued taimed – see kõik tuleb KÜ vahenditest, mis tekivad tänu ühele või teisele projektile,Linnamajandusameti toetustele konkursil „Kaunis Narva kodu“ osalemise eest ja säästlikule majandamisele,“ täpsustab Valentina Rogušina.
Ja tundub, et ühistu kogemus väljub juba ühe maja piiridest: Valentina ja Vestana räägivad, et mitmed Narva KÜ-d on pöördunud nende poole nõu saamiseks oma hoovide heakorrastamisel.
„Kahju, et programmi „Uue hooaja uus elu sinu õuele“ enam ei ole. Loodame väga, et linn taastab selle taas,“ ütleb Valentina.
Ilma isikliku algatuseta ei saa kuidagi
KÜ Tallinna mnt. 59 esimehe Ljubov Romantšenko arvates saab kauni ruumi suure maja ümber luua vaid elanike endi isikliku panusega.
Fotod Tallinna mnt. 59-st kui konkursi „Kaunis Narva kodu“ võitjast on korduvalt ilmunud kohalikus ja üleriigilises meedias, need on olemas ka raamatus Eesti Kaunis Kodu 2024. Konkursil osaleb ühistu alates 2016. aastast, kuid tänavu otsustati teha paus.
Kuid hinge tõmmata Ljubovil nähtavasti ikkagi ei tule. Viiekorruselisel 90 korteriga majal on suur territoorium, lisaks tajutakse seda visuaalselt ühtse ruumina kõrvalasuva linnamaaga.
„Eramaja, mis seal kunagi seisis, lagunes, kuid ploomiaed jäi alles,“ räägib Ljubov Romantšenko. „Ja kahjuks hakati seda muutma, võib öelda, linnatualetiks. 2019. aastal otsustasid meie elanikud korraldada talgud, puhastada territooriumi ja luua meie maja kõrvale skvääri – see on ju peaaegu meie akende all ja võiks saada Pähklimäe tänava pargi pikenduseks.Linn viis prügi minema, aga Ökoloogilise Ümarlaua esindajad tegid programmi „Uue hooaja uus elu sinu õuele“ raames eskiisprojekti ja aitasid esimeste istutamistega.“
Täna kasvavad skvääris ploomipuud, aprikoosipuud, seedermänd, paulovnia, raag- ja šveitsi remmelgas ning teised. Siia on rajatud suur lillepeenar, paigaldatud kõrged peenrad metsamaasikate, peterselli, tilli, selleriga.
„PÜÜAME HOIDA DISAINERI MAASTIKUPROJEKTI, KUID KÕIK TEEME NÜÜD OMAL JÕUL, AGA LINN TEEB SKVÄÄRIS MURUNIITMIST,“ ÜTLEB LJUBOV.
Iga trepikoja juures ilutsevad hortensiad, astilbed, hostad, roosid ja palju teisi lilli ning okaspuud; parkla taga venib sirelirida, prügikonteinerite maja on ümbritsetud enelatega; maja otsa juures kasvavad õunapuu ja kirsid.
„Möödunud aastal,“ ütleb Ljubov, „korjasime saaki ämbrite viisi.“
Siin on ka detaile, mis räägivad palju inimeste suhtumisest oma hoovi: lindude jooginõud, söögimajakesed puudel, aga ühe trepikoja juures – majake siilile. Pärissiilile. Skvääris elab veel kaks tükki.
„Kõik taimed on kas brought meie elanike poolt oma suvilatest või nende ostetud,“ räägib Ljubov. „Näiteks üks noor pere istutas puukese oma väikelapse sünni auks. Ja nüüd jälgivad – kumb kasvab kiiremini.“
Noormees Maksim, kes elab Tallinnas, kuid käib tihti külas oma emal – selle maja elanikul –, tegi oma kätega söögimajakesed ja majakese siilile, istutas mitu puud.
Kogu selle ilu eest hoolitseb Ljubov ise ja mitu tema abilist.
„Minule on see rõõmuks,“ ütleb ta.
Ja teda mitte uskuda on võimatu. Sest muidu sellist töömahtu lihtsalt ei suudaks hallata.
Et ei oleks vanadest rehvidest luiki
Programmi „Uue hooaja uus elu sinu õuele“ meenutatakse hea sõnaga ka teistes Narva korteriühistutes.
-
aastal algatas projekti idee Narva Ökoloogiline Ümarlaud.
Turistid ja linna külalised on alati märkinud ja märkavad siiamaani: kui roheline on teil Narva! Ja tõepoolest, linnas on palju rohelust, lilli, on pargid ja skväärid. Kuid elamurajoonid jätavad vahel hoopis teistsuguse mulje: siin on veel märgata nõukogudeaegset harjumust heakorrastada hoove põhimõttel „mis oli käepärast“.
ÜHEL AJAL NIMETATI NARVAT PEAEGU ET VANADE REHVIDE LINNAKS: ERINEVATESSE VÄRVIDESSE VÄRVITUNA TÄITSID NEED PALJUDES HOOVIDES LILLEVAASIDE FUNKTSIOONI. HILJEM HAKATI NEILE MINGIL PÕHJUSEL LISAMA VANU PEHMEID MÄNGUASJU.
„Iga maja on muidugi vaba kaunistama oma roheala oma maitse järgi. Kuid me tahtsime näidata, et seda saab teha professionaalselt, kaasaegselt, asjatundlikult,“ ütleb Narva Ökoloogilise Ümarlaua loomise juures seisnud aednik,andragoog ja MTÜ „Uus Sild“ juht Vladimir Naumov.
Selles mittetulundusühingus pakuti korteriühistutele abi majataguse territooriumi eskiisi loomisel, tegeleti vahetult istutamiste ja muude maakorraldustöödega.
Ökoloogilise Ümarlaua ettepanekul võttis Narva Linnavolikogu vastu korteriühistute toetamise uue korra projekti „Uue hooaja uus elu sinu õuele“ raames.
Kord nägi ette linna vahendite sihtotstarbelise eraldamise KÜ-de hoovide ja rohealade heakorrastamiseks. Oli võimalik saada osalist hüvitist põõsaste, lillede ja roheluse ostmiseks ning istutamiseks, vaaside paigaldamiseks, muru rajamiseks ja nende tööde tegemiseks vajalike teenuste eest tasumiseks. Hüvitise suurus oli 50 protsenti kuludest, kuid mitte rohkem kui 1000 eurot aastas.
„Tegime siis mitu pilootprojekti. Ei varja, KÜ-sid ei olnud kerge veenda uue korra kasulikkuses,“ meenutab Vladimir Naumov. „Tavaliselt võis ettepaneku vastuseks kuulda: meil kõigil on suvilad, toome sealt lilli ja istutame ise kõik ära – tasuta. Kuid need ühistud, mis leidsid sisemisi ressursse ja kasutasid uue linnakorra võimalusi, jäid rahule ja said hea tõuke oma hoovide arendamiseks.“
Kahjuks koroonaviiruse pandeemia ajal linna programm „Uue hooaja uus elu sinu õuele“ külmutati ja täna see ei toimi.
„Käed eemale meie vanaemadest!“
Kuid rääkida Narva hoovide haljastamisest ei saa ainult mažoorses võtmes. Sest koos elanike algatusega tekib ka teine küsimus: kus jookseb piir isikliku maitse ja linnaruumi vahel?
Tänavu kevadel puhkes sotsiaalvõrgustikus Facebook terav diskussioon pärast sellealast publikatsiooni kohalikus väljaandes „Narvskaja Gazeta“. Lugeja jagas oma muljet rohealast ühe ajaloolise elumaja juures Kreenholmi rajoonis. Teda pahandasid isetehtud aed puitteivastest, elupuu koorunud värviga vaadis, lillepeenrad, mis olid ehitatud purustatud telliste ja ehitusprügi kasutamisega.
Sealjuures tegi ta spetsiaalselt märkuse, et suhtub suure lugupidamisega inimestesse, kes püüavad heakorrastada territooriumi oma maja juures. Kuid tema arvates on üks asi – isiklik suvilakrunt ja hoopis teine asi – majataguse territoorium, osa avalikust ruumist, ja veel sellises olulises kohas nagu Kreenholm, mis kujutab endast terviklikku arhitektuuriansamblit.
Linnamajandusameti vanemspetsialist Natalija Magramova vastas toimetuse päringule, et mainitud krundiosa on linna territoorium, aga haljastuse elemendid ilmusid eraalgatuse tulemusena ilma eelneva kooskõlastamiseta maa omanikuga – linnaga.
Spetsialisti sõnul ei ole sellised juhtumid üksikud. Hoolimata headest kavatsustest ei vasta sellised tegevused vahel teiste elanike esteetilistele ootustele, linnaruumi üldisele visioonile või territooriumi hooldamise tingimustele. Reas juhtudest on linn sunnitud eemaldama ebaseaduslikult istutatud põõsad, puud ja lillepeenrad, mis rikuvad linnakeskkonna visuaalset ilmet. Sealjuures vabu vahendeid selliste territooriumide kiireks korrastamiseks linnal praegu tema sõnul ei ole.
Samal ajal selgus, et Narva Linnavalitsuse struktuuris ei ole eraldi spetsialisti, kelle kohustuste hulka kuuluks KÜ-de süsteemne nõustamine maastikukujunduse alal või valmiseskiiside ettevalmistamine.
„Narva Linnavalitsus ei osuta nõustamisteenuseid eraterritooriumide, sealhulgas KÜ-de heakorrastamise valdkonnas. Kui ühistud soovivad heakorrastada oma territooriumi, võivad nad tellida projekti ja selle teostuse kvalifitseeritud spetsialistidelt erakorras,“ selgitas Natalija Magramova.
Endile kuuluvatel kruntidel on KÜ-de esindajatel õigus tegeleda haljastusega oma äranägemise järgi. Kuid linn pakub projektide kooskõlastamist, et naaberhoovid võimalusel harmooniliselt sobituksid omavahel ja linnakeskkonna üldise ilmega. Ja mistahes tegevusi munitsipaalmaal soovitab linnavalitsus tungivalt eelnevalt nendega kooskõlastada.
See on eriti oluline seal, kus kulgevad insenertehnilised kommunikatsioonid või eksisteerivad plaanid territooriumi hooldamiseks: vastasel juhul võidakse kellegi töö tulemused hiljem demonteerida, aga kulud sellele langevad linnagrafikule.
Autorilt:
Seoses Magramova vastusega tekib küsimus: kas linn peaks kartma elanike stiihilist algatust või vastupidi, otsima võimalusi entusiastide aitamiseks?
Sest ilma nende samade vanaemade, vanaisade, esimeeste, juhatuse liikmete ja lihtsalt innustunud elaniketa muutuvad Narva hoovid vaevalt rohelisemaks. Ju nemad aastate viisi tassivad oma suvilatest istikuid, ostavad põõsaid, kastavad lilli, rohivad umbrohtu, teevad lillepeenraid mitte sellepärast, et see kuulub nende ametikohustuste hulka, vaid sellepärast, et nad tahavad näha enda ümber ilu.
Teine asi on see, et armastus taimede vastu ei tähenda veel oskust luua head maastikku. Vahel tulevad ehtsatest headest ajenditest just nimelt need samad „luiged vanast rehvist“. Ja siin spetsialisti abi, hea nõu või kas või lihtne eskiis võiksid teha elanike algatuse linna jaoks palju kasulikumaks.
JA NARVAS ON NÄITEID, MIS NÄITAVAD, MIS JUHTUB, KUI ELANIKE ISIKLIK ENERGIA LIITUB PROFESSIONAALSE LÄHENEMISEGA.
Võib-olla ongi see see sama tee, mida pidi Narva haljastus saab edasi liikuda: mitte üksinda, vaid koos linnaga. Mis saab aidata elanikel teha seda nii, et üksiku hoovi ilu kujuneks järk-järgult kogu linna iluks.
Lõppude lõpuks ei alga Narva ainult parkidest, tänavatest ja väljakutest. See algab sellest kohast, kuhu inimene astub oma trepikojast väljudes. Ja kui seal teda tõesti ootavad lilled, puud ja hoolitsetud hoov – tähendab, linn muutub palju paremaks.
