Arst kirjutas mulle retsepti apteegis valmistatavale salvile. Mais maksis 125 grammi salvi umbes 8 eurot, aga juunis – juba 21,50 eurot. Seejuures toimeainete maksumus oluliselt ei muutunud, kuid nagu apteegis selgitati, tõusis valmistamistasu umbes 3 eurolt 16 eurole, kirjutab toimetusele Aleksei Tallinnast.
Tahaks aru saada, kas tõesti võib valmistamistasu vaid ühe kuuga nii märkimisväärselt tõusta? Millest võib olla tingitud selline kiire tõus?
Ja kindlasti ei lähe see raha ju selle töötaja tasku, kes koostisosi kokku segab!
Huvitav, kas riik reguleerib selliste ravimite valmistamise hindu või kehtestab iga apteek need iseseisvalt? Apteegis öeldi mulle, et see on ammutuntud probleem jne.
Aga mina olen pensionär, 71-aastane, ja mingit soodustust sellele salvile mulle ette nähtud ei ole. Mis siis nüüd toimub?
Toimetuselt:
Nagu selgitab Eesti Proviisoriapteekide Liidu juht Li Rootslane, kujuneb apteegis valmistatavate ravimite maksumus mitmest komponendist:
- toime- ja abiainete maksumusest,
- pakendi maksumusest,
- käibemaksust,
- juurdehindlusest, mis peab katma proviisorite tööaja, mis kulub nende preparaatide valmistamisele, kontrollimisele ja väljastamisele.
«Kõiki apteegi juurdehindlusi reguleerib riik. Kehtestatud on juurdehindluste maksimaalsed määrad – nii protsentides kui ka absoluutsummades –, mida apteekidel on õigus preparaadi maksumusele lisada,» ütleb Rootslane. «Alates 1. juunist 2026 astus jõusse Eesti Vabariigi valitsuse määrus, mis sätestab lubatud juurdehindluste määrad.»
Ta tuletab meelde, et ravimite juurdehindlusi ei olnud üle vaadatud rohkem kui 30 aastat ja ravimi valmistamise eest tohtis apteek lisada maksimaalselt 96 senti.
Seejuures on tegemist käsitööga ja isegi kõige lihtsamate preparaatide valmistamisele võib kuluda peaaegu tund.
«Uue määrusega viidi reaalsed kulud vastavusse juurdehindluse suurusega, et apteegid saaksid ka edaspidi ravimite valmistamisega tegeleda. Seni osutati seda teenust sisuliselt tasuta,» rõhutab Rootslane.
Ta lisab, et mõnede preparaatide puhul tõusis hind tõepoolest märgatavalt, kuna juurdehindlusi pole nii pikka aega üle vaadatud.
Lisaks sellele sai alates juunist võimalikuks, et erialased meditsiiniseltsid taotleksid Tervisekassalt erandkorras kompensatsiooni teatud patsientide kategooriatele, kes vajavad just nimelt apteegis valmistatavaid preparaate.
Pediaatrid on sellise taotluse juba esitanud ning mõnede oluliste diagnooside puhul kaetakse lastele mõeldud suspensioonid ja pulbrid nüüd riikliku kompensatsiooniga.
«Eestis valmistatakse apteegiravimeid võrdlemisi harva – need moodustavad vaid 0,2% kõigist retseptiravimitest,» märgib Rootslane.
«Sellegipoolest on see oluline teenus, mis võimaldab tagada riskirühmadele personaliseeritud preparaadid vajaliku annustamise ja ravimvormiga, kui tööstuslikult toodetud ravimite kasutamine on võimatu.»
Viide õigusaktile: https://www.riigiteataja.ee/et/akt/130042026002
