Lähenemas on puhkuste hooaeg, kuid reisisõbrad tunnetavad juba ülemaailmse kütusekriisi tagajärgi: lennufirmad on hakanud valikuliselt lende vähendama ja tariife üle vaatama. Mis saab piletihindadest, kas on põhjust karta suviste lendude tühistamist ja kui hästi on kaitstud Eesti elanike õigused – seda uuris MK-Estonia.
Euroopa meedia teatel on lennuturg seismas silmitsi uue ohuga: Lähis-Idas valitsevate pingete ja võimalike tarnehäirete tõttu on eksperdid hakanud rääkima lennukikütuse defitsiidist Euroopas. Rahvusvahelise Energiaagentuuri juht teatas, et olukorra halvenedes võib kütusevarusid jätkuda umbes kuueks nädalaks.
Siiski ei käi jutt lendude täielikust peatamisest, vaid eelkõige piirkondlikest probleemidest. Kõige haavatavamateks peetakse Lõuna-Euroopa riike, eriti Itaaliat, mis on aktiivselt ostnud lennukikütust Katarist. Samal ajal on Euroopa suurimad lennusõlmed – London, Pariis, Amsterdam ja Frankfurt – seni kütusega stabiilselt varustatud.
Reisijate jaoks on aga praegu peamine oht mitte lendude tühistamine, vaid hoopis hinnatõus. Viimaste nädalate jooksul on lennukikütuse hind maailmaturul järsult tõusnud ja see kajastub juba ka lennupiletites. Eksperdid ei välista, et teatud suundadel võivad lennud kallineda 10–30%. Pakettreiside valdkonnas on seadusega lubatud piires võimalikud ka täiendavad kütuselisatasud.
Aga kuidas on lood meil?
Eesti jaoks paistab olukord rahulikum kui paljudes teistes riikides.
Tallinna Lennujaama juhatuse liikme Eero Pärgmäe sõnul saabub kütus meie piirkonda Leedust, kus seda toodab Mažeikiai naftatöötlemistehas Põhjamere naftast. Tänu sellele on lennujaama kinnitusel varusid umbes kolmeks kuuks ning Balti regioon on praegu kütusega varustatud isegi paremini kui osa Lääne- ja Lõuna-Euroopast.
Sellegipoolest võivad ülemaailmse kriisi tagajärgi tunda saada ka kohalikud reisijad.
Kuna ees ootab puhkuste planeerimine, on paljude jaoks juba praegu oluline teada, kas eksisteerib oht, et suvel hakatakse Tallinnas kütusepuuduse tõttu lende tühistama.
Tänase seisuga ei prognoosi aga ükski küsitletud ekspertidest nii sünget stsenaariumi.
Eero Pärgmäe ütleb, et tarnete geograafia mängib Eestile trumbid kätte: „Täna mõjutab kütusepuudus pigem Lääne- ja Lõuna-Euroopa riike. Meie piirkond ehk Baltikum ja Skandinaavia sõltub rohkem siinsetest rafineerimistehastest, mis kasutavad peamiselt Norra kütust.“
Tema sõnul töötavad piirkonna lennujaamad pikaajaliste lepingute alusel.
„Enamik lennujaamu on tarnijatega sõlminud pikaajalised lepingud ja täna ei ole märke, et kütus peaks Baltikumis lähiajal otsa saama,“ rahustab ta.
Kommenteerides meedia kõlavaid pealkirju Euroopa kuuenädalasest kütusevarust, selgitab Pärgmäe: „Hiljutine meediakajastus Euroopa võimaliku “kuue nädala” lennukikütuse puhvri kohta käib Euroopa üldise turu, mitte Eesti kohta. Seega ei tasu neid kahte numbrit omavahel segi ajada.“
Ta lisab, et tarned Tallinna toimuvad tavapäraselt: „Logistilisi väljakutseid lennukikütuse varumisel Tallinna lennujaamas praegu esinenud ei ole ning ka lähikuudel ei ole tarnehäireid meile teadaolevalt ette näha. Lennukikütuse tarned toimivad meil tavapäraselt. Meile on lennukikütuse tooja kinnitanud, et järgmise kolme kuu vaates ei ole meie piirkonnas põhjust oodata probleeme lennukikütuse varustatusega. Kui tarnehäired Euroopas kestavad kauem, siis ei teki automaatselt olukorda kus “päevapealt saab kõik otsa”. Praktikas saab rakendada mitmeid samme varude kontrollitud kasutuselevõtuks, näiteks kütuse etapiviisiline turule müümine, nõudluse kohandumine, lennuplaanide optimeerimine ja vajadusel prioriseerimine.“
Sarnase hinnangu annab ka Kliimaministeeriumi lennundusosakonna juhataja Taivo Linnamägi: „Eesti lennukikütuse tarneahel on piirkondlik – kütus tuleb peamiselt Leedus Mažeikiais asuvast tehasest ning toodetakse Põhjamere ehk Norra naftast. See tähendab, et meie varustuskindlus ei sõltu otseselt Lähis-Ida arengutest.“
Teisisõnu, kui kuskil Lõuna-Euroopas on võimalikud pingelised nädalad, ei tähenda see veel samasugust stsenaariumi Eestis.
Kättesaadav ei tähenda odavat
Isegi kui lennukid jätkavad graafiku alusel lendamist, võib kriis anda reisija rahakotile valusa hoobi.
Eesti Panga ökonomist Lauri Matsulevitš rõhutab: „Lähis-Ida sõja esimene vahetu majanduslik mõju oli kütusehindade tõus, sealhulgas lennukikütuste oma. Seetõttu kallinevad Eestis lähiajal tõenäoliselt lennureisid ja turismipaketid ning hinnad on ebastabiilsemad.“
Ta tuletab meelde, et kütus on lennufirmade üks suurimaid kuluartikleid, see moodustab kuludest keskmiselt ligi kolmandiku, mistõttu osa Euroopa lennufirmasid on juba reageerima hakanud.
„Mõned Euroopa lennufirmad on ka esialgu hinnatõusule reageerinud pakkumise ehk lendude vähendamisega,“ nendib Matsulevitš.
Reisija jaoks tähendab see väljavaadet puutuda kokku mitte niivõrd lendude täieliku kadumisega, kuivõrd reiside järkjärgulise kallinemise, sooduspiletite arvu vähenemise ja ebamugavamate lennugraafikutega.
Pikk tee Tallinnast?
Paradoksaalsel kombel tõotab tänavune suvi Tallinna lennujaama jaoks ärevatest uudistest hoolimata tulla isegi parem kui mullune.
„Tallinna lennujaamast saab sel suvehooajal otselennuga lennata 52 sihtkohta – suveperioodiks tuli müüki 17% rohkem pileteid kui eelmisel aastal,“ ütleb Eero Pärgmäe. „Ehk suve vaates ei viita praegused andmed väiksemale valikule, pigem on valik tänavu suurem kui mullu – rohkem sihtkohti ja rohkem istekohti.“
Kuigi teatud muudatused on juba toimunud.
„Tõsi, lennufirmad on veidi oma plaane kohandanud ja vähendanud lende u 5% ulatuses, kuid see on pigem tavapärane lennuplaani kohandamine, mitte niivõrd reageering kriisile,“ täpsustab ta.
Kui olukord maailmaturul halveneb, kannatavad tavaliselt esimesena vähem populaarsed suunad.
Pärgmäe sõnul satuvad keerulistes olukordades esimesena surve alla madala täituvusega, hooajalised või strateegiliselt vähem tähtsad liinid. Eriti need, kus nõudlus on kõikuv ja kus reisijal on alternatiiv olemas läbi suuremate sõlmjaamade
Seevastu populaarsed “massiliinid” ja tugevad ühendused suuremate keskustega toovad suuremat mahtu ja on võrgustiku seisukohalt lennufirmadele olulisemad.
Eesti jaoks on oluline iga lend
Suurriikide jaoks on mõne lennuliini kaotus ebamugavus. Euroopa äärealal asuva väikeriigi jaoks on see aga valus hoop.
Matsulevitš tuletab meelde: „Kuna Eesti on lennuühenduste, sealhulgas otseühenduste poolest Euroopa Liidus viimaste seas, on meie jaoks oluline, et Tallinnast oleksid toimivad ühendused peamiste ümberistumiskeskustega.“
Lihtsamalt öeldes, kui kaob mugav ühendus Frankfurdi, Helsingi, Riia või teiste sõlmlennujaamadega, ei mõjuta see ainult turiste. See mõjutab äri, investeeringuid, töölähetusi, rahvusvahelisi projekte ja Eesti elanike endi liikuvust.
Ka Kliimaministeerium märgib iga lennu tähtsust.
„Lennuühendused on Eesti jaoks kriitilise tähtsusega, mõjutades nii turismi, ettevõtlust kui ka inimeste igapäevast liikumist,“ ütleb Taivo Linnamägi.
Riik toetab
Olukorras, kus paljude otsuste langetamist survestab turg, mängib riik siiski märkimisväärset rolli.
Linnamägi sõnul on riigi ülesanne hoida lennufirmadele Eestis stabiilsed ja atraktiivsed tingimused.
„Selleks toetame lennujaama, mis võimaldab hoida lennundustasud konkurentsivõimelisena; samuti töötab lennujaam pidevalt uute liinide ja vedajate kaasamise nimel,“ selgitab ta.
Linnamägi juhib tähelepanu, et 2026. aastal on riigieelarvest kavandatud toetus 9,26 miljonit eurot.
Lisaks eraldatakse perioodil 2024–2027 CO₂-vahendeid kokku 14,4 miljoni euro ulatuses. Riik katab ka osa liiniturundusfondist (0,5 mln eurot EIS-i kaudu) ning eraldi turismitoetus on ette nähtud Tartu lennuvälja ja Lõuna-Eesti ühenduste toetamiseks summas 360 000 eurot (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu).
„EL-i lennundusregulatsioonis on võimalus riigil tellida väliseid lennuühendusi ja läbida selleks vajalikud protsessid, sh riigiabi menetlused olukorras kui turg ei toimi,“ ütleb Linnamägi. „Samuti seada avaliku teenindamise kohustust riigile olulistele liinidele. Hetkel ei ole Tallinna Lennujaamas sellist olukorda, mis tingiks riigi vajaduse sekkuda.“
Eesti turgu väärtustatakse
Eestist rääkides on võimatu mööda vaadata airBalticust. Paljude reisijate jaoks on just sellest lennufirmast saanud harjumuspärane valik Euroopas lendamiseks.
Eero Pärgmäe ütleb otse: „airBalticu roll on Tallinna lennujaama jaoks väga suur, sest täna teenindab lennufirma u 28% kõigist meie reisijatest.“
Seda on palju, kuid lennujaam püüab mitte sõltuda ühest vedajast. Lisaks airBalticule pakuvad regulaarlende Eurowings, Finnair, Jet2.com, LOT Polish Airlines, Lufthansa, Norwegian, NyxAir, Pegasus Airlines, Ryanair, SAS, SunExpress, SWISS, Turkish Airlines ja Wizz Air, neile lisaks veel tšaretrlennufirmad.
airBaltic rõhutab, et Eesti jääb oluliseks turuks: „Tallinn jääb üheks airBalticu baasiks ning sel suvel pakub lennufirma Eesti pealinnast kokku 25 otsesihtkohta, sealhulgas kolme uut liini – Ateenasse, Hamburgi ja Viini.“
Samuti teatab ettevõte, et korrigeeris juba aegsasti vaid väikest arvu üksikuid lende Balti riikidest ning kõigile reisijatele pakuti pileti ümberbroneerimist, reisikuupäeva muutmist või raha tagastamist.
Ka Soome lennufirma jaoks pole Eesti sugugi teisejärguline turg.
Finnairi esindaja Mia Eloranta ütleb: „Meil on pikk ajalugu sellel turul töötamisel – meie kõige esimene kommertslend enam kui sada aastat tagasi tehti just nimelt Tallinnasse.“
Tema sõnul teeb Finnair sel suvel Tallinnasse kuni 70 lendu nädalas: “See teeb sellest meie suuruselt teise sihtkoha iganädalaste lendude arvu poolest.”
Lisaks Eesti pealinnale lendab Finnair ka Tartusse.
“Sel suvel pakume Tartusse kuni 12 lendu nädalas ja arvestame nende marsruutide täitmisega plaanipäraselt,“ ütleb Eloranta. „Alates 8. juunist alustab Finnair aga hooajalisi lende Saaremaale Kuressaarde. Lennud on kavandatud juunist augustini.“
Samuti kinnitab ettevõtte esindaja, et kütusehinna tõus pole seni liiniplaneerimist mõjutanud. Finnair kindlustab riske aktiivselt kütuseostude maandamise (hedging) kaudu.
„Kütusetarned meie koduses Helsingi lennujaamas on stabiilsed. Jälgime olukorda tähelepanelikult ja valmistume erinevateks stsenaariumiteks oma tavapärase kriisiplaneerimise raames,“ lisab Eloranta. „Enamik meie Euroopa-lende saab vajadusel toimuda varasema tankimisega. Kui sõda peaks venima, võib kütuse kättesaadavusest saada uus riskitegur. Praegusel hetkel ei mõjuta globaalne kütuseolukord meie tegevust ning me ei plaani seetõttu lende tühistada.“
Kui Finnair räägib praegusest olukorrast rahulikult, siis Lufthansa Group on juba asunud tegutsema.
Ettevõte teatas suvise lennuplaani optimeerimisest ja kuni oktoobrini 20 000 lühimaalennu tühistamisest. Põhjus öeldi välja otse: on vaja säästa üle 40 000 tonni lennukikütust, mille hind on järsult tõusnud.
Seejuures pole tegemist paanikaga, vaid lennuvõrgustiku ratsionaalse ülevaatamisega.
Lufthansa Euroopa ja Aafrika pressiesindaja Boris Ogursky selgitab, et ettevõte vähendab eelkõige ebaefektiivseid lühilende ja tugevdab teisi suundi oma kuue sõlmajaama kaudu – Frankfurt, München, Zürich, Viin, Brüssel ja Rooma.
„Hetkel Eestit puudutavaid muudatusi plaanis ei ole,“ ütleb Ogursky. „Kuna me aga hindame praegu oma Euroopa pakkumist tervikuna, saame täpsemat infot anda hiljem.“
Järeldus, mille reisija eeltoodust teha saab, on lohutamatu – ajastu, mil lennufirmad hoidsid kahjumlikke marsruute käigus humanitaarsetel kaalutlustel, on lõppemas. Nüüd peab iga lend end ära tasuma..
Mis saab pakettreisidest?
Veelgi enam muret tekitab see, kui kaalul on perepuhkuse maksumus. Selles valdkonnas annab kütusetegur teravamalt tunda.
Novatours Eesti tegevjuht Ksenia Ots ütleb: „Selle aasta veebruari lõpus Lähis-Idas eskaleerunud geopoliitilise konflikti tõttu on kütusehinnad teinud taas järsu tõusu, kallinedes märtsis mõne nädalaga üle 60% ja jõudes pea nelja aasta kõrgeimale tasemele.“
Tema sõnul moodustavad kütusekulud ligikaudu poole reisijateveo kuludest, mistõttu on juba sisse viidud lisatasud: „Tänaseks on kõik Eestis tegutsevad suuremad reisikorraldajad küsinud lennukikütuse lisatasu klientidelt, kelle väljumine on planeeritud aprilli ja maisse, ning pannud selle juurde ka samade kuude tulevaste reisibroneeringute hindadele.“
Lisatasu suurus sõltub reisisihtkohast, lennu kaugusest ja reisi kuupäevast.
Mai väljumistele kehtib lisatasu Türgi, Kreeta, Tuneesia, Bulgaaria ja Montenegro reisipakettidele, mis toimuvad Heston Airlinesi, Freebird Airlinesi ja Mavigök Airlinesi teenindatavate lendudega. Hispaania maikuu lende lisatasu ei puuduta, kuna kindlaks määratud liinilendude plokikohtadele hetkel kütuse lisatasu ei rakendu, sest need kohad on ostetud fikseeritud hinnaga.
Kas hiljem saab sundida juurde maksma? See on üks turistide sagedasemaid küsimusi.
Estraveli erakliendisuhete ja turundusosakonna juht Katrin Aaslaid selgitab olulist vahet lennupileti ja pakettreisi vahel: „Lennupiletite puhul peab lõpphind olema Euroopa Liidus ostuhetkel tarbijale selgelt esitatud koos kõigi vältimatute tasudega, mistõttu on juba ostetud pileti hilisem kohustuslik kallinemine pigem erandlik.“
Ehk kui pilet on ostetud otse lennufirmalt, näib lisatasu pärast ostu juriidiliselt problemaatiline.
Pakettreisidega on olukord teine: „Pakettreiside puhul on hinnamuutused õiguslikult selgemalt lubatud, kui muutuvad näiteks kütusekulud, maksud või valuutakurss.“
Kuid seadus kaitseb ka klienti.
„Kui hinnatõus ületab 8% pakettreisi kogumaksumusest, on reisijal õigus lepingust taganeda ja raha tagasi saada,“ ütleb Estraveli esindaja. „Samuti tuleb reisijat sellest teavitada hiljemalt 20 päeva enne reisi algust.“
Kui hind on tõusnud, ei pea alati kohe reisist loobuma. Aaslaidi sõnul võib praktikas siiski mõnikord olla võimalik muuta sihtkohta, valida odavam hotell või teine väljumine, kuid see sõltub vabast saadavusest ja konkreetsetest muutmistingimustest.
Ka Novatours rõhutab võimalust lahendusi leida. „Püüame alati leida kliendi jaoks parima võimaliku lahenduse kehtivate reisitingimuste raames,“ ütleb Ksenia Ots.
Sügis ja talv: mida oodata?
Praktiliselt kõik turuosalised on ühel meelel: palju sõltub kriisi kestusest.
Pärgmäe nendib: „Sügise osas on veel vara millestki konkreetsest rääkida. Kõik sõltub sellest, millised arengud maailmas aset leiavad, millal laheneb kütusekriis ja millal lõppevad sõjalised konfliktid.“
Ksenia Ots märgib, et kliendid on praegu ettevaatlikud: „Inimesed on esimesest Lähis-Ida konflikti ehmatusest üle saamas, samas jälgitakse olukorda tähelepanelikult, olles kohati veel äraootaval seisukohal.“
Sealjuures Estravel hindab praegu nõudlust heaks: sügis- ja talvehooaja huvi püsib tugev eelkõige päikesesihtkohtade, linnapuhkuste ja koolivaheaja reiside vastu, samuti on nõudlus pikemate elamusreiside järele jätkuvalt suur.
Ebakindlatel aegadel vaatavad paljud naaberlennujaamade poole soodsamaid pakkumisi otsides. Kuid praegu reisijate järsku ülevoolu ei ole.
„Riia ja Helsingi lennujaama eelistuse kasvu me ei näe,“ ütleb Ots.
Aaslaid selgitab, et mõlemad lennujaamad on Eesti reisijatele head võimalused sihtkohtade valikut märgatavalt laiendada, kuid praegu ei saa öelda, et see oleks võrreldes eelmiste aastatega järsult suurenenud. Tallinna lennujaama andmetel lendab pea pool reisijatest läbi sõlmjaamade, mis näitab, et ümberistumisega reisimine on oluline lisavõimalus.
Praegu ei ole reisija jaoks peamine risk mitte lendude puudumine, vaid hindade tõus. Ja kui kriis pikale ei veni, võib suvi Eesti reisijate jaoks mööduda märksa rahulikumalt, kui ärevate maailmauudiste taustal eeldada võiks.
Reisija õigused
Kolm küsimust Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) spetsialistile
Küsimustele vastab EL-i tarbija nõustamiskeskuse valdkonnajuht Heldin Malmet.
1) Millele saab reisija lennu tühistamise korral loota?
Lennu tühistamisel on oluline, kas tühistamisest on teavitatud üle või alla 2 nädala enne lennu väljumisaega:
a) Kui vedaja teavitab lennu tühistamisest üle 2 nädala enne planeeritud väljumisaega, on võimalik valida uute lennupiletite ja piletihinna tagasimaksmise vahel.
b) Kui vedaja teavitab lennu tühistamisest alla 2 nädala enne planeeritud väljumisaega, võib olla õigus lisaks uutele piletitele või piletihinna tagasimaksmisele nõuda vedajalt hüvitist ning vajadusel tagasilendu lähtelennujaama. Saades tühistamise teavituse vahetult enne lendu, on vedaja kohustatud tagama ka hoolitsuse.
Kui reisijate lend on tühistatud ning reisijad ei ole saanud algselt soetatud pileteid kasutada, on võimalik valida 3 valiku vahel:
- Piletihinna tagasimaksmine. Vedaja tagastab kogu piletile kulutatud summa 7 päeva jooksul. Vedaja võib pakkuda summa tagastamist vautšeri või krediidi näol, kuid nendega nõustumine on reisija enda otsustada. Kui reisija soovib, on vedaja kohustatud kogu summa tagastama reisija pangakontole.
- Esimesel võimalusel reisijate lõppsihtkohta viimine. Vedaja pakub reisijatele esimesel võimalusel saadaolevaid pileteid lõppsihtkohta. Olenevalt olukorrast võib see tähendada ka rohkemate ümberistumistega või päeva võrra hilisemat lendu. Marsruudi muutmine ei tohiks tekitada reisija jaoks lisakulusid, isegi kui reisija jätkab reisi teise lennuettevõtja või transpordiliigiga, paigutatakse kõrgemasse reisiklassi või kui uus pilet on esialgsest kallim. Siiski on oluline teada, et vedajad ei ole alati kohustatud pakkuma reisijatele asenduslennuks teiste lennuvedajate lende.
- Hilisemal kuupäeval reisijate lõppsihtkohta viimine. Vedaja pakub reisijatele uued lennupiletid nende valitud kuupäeval arvestades vabade kohtade olemasoluga. Kui vedajal on soovitud kuupäeval lend, ei garanteeri see pileteid. Juhul, kui valitud lend on väljamüüdud, peab reisija valima teise kuupäeva või lennu.
Reisijal on õigus ka abile ja hoolitsusele asenduslennu ootamise ajal: piisav söök ja jook, vajadusel majutus ning transport hotelli ja lennujaama vahel.
2) Millistel juhtudel saab raha tagasi nõuda?
Rahalisele hüvitisele on reisijal õigus siis, kui lennuvedaja on teatanud lennu tühistamisest alla 2 nädala enne planeeritud väljumisaega või kui lend hilineb lõppsihtkohta üle 3 tunni.
Hüvitise suurus määratakse vastavalt lennu pikkusele reisija kohta:
a) 250 eurot kuni 1500 km pikkuste lendude puhul;
b) 400 eurot 1500-3500 km pikkuste lendude puhul;
c) 600 eurot üle 3500 km pikkuste lendude puhul.
Seejuures on oluline teada, et lennuvedaja vabaneb hüvitise maksmise kohustusest juhul, kui ta suudab tõendada, et tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks kasutusele võetud kõik võimalikud meetmed.
3) Mille üle reisijad kõige sagedamini kurdavad?
Reisimisega seonduvalt esitatakse TTJA-le pea igapäevaselt kaebusi. Lennureisijate kaebused on peamiselt seotud lendude tühistamistega ja pikaajaliste hilinemistega ning hüvitise nõuetega. Reisikaebuste osas tuleb sagedasti ette ka olukordi, kus majutus ei vasta ootustele, pettutakse pakettreiside toitlustus- ja teenusepakettides või tekib vaidlus autorendi teenusepakkujaga.
