Sellel suvel avaldatud alkoholipoliitika suunad näevad ette muu hulgas aktsiiside edasist tõstmist. Milliseid õppetunde sai riik varasemast aktsiisireformist, kui reaalne on uue alkoturismi oht ja kas sõltuvusega saab üldse võidelda hinnasiltide ning kaupluste lahtiolekuaegade abil, selgitas «MK-Estonia».
Selle aasta juulis avaldas Valitsuse Ennetusnõukogu alkoholipoliitika alusdokumendi Eestile perioodiks kuni 2035. aastani, milles pakub muu hulgas välja tõsta veelgi aktsiisi, lõpetada alkoholi müük varem, vähendada sellega kauplevate kohtade arvu ja piirata tugevamalt alkohoolsete jookide reklaami.
Need soovitused tekitasid vaidlusi. Ettevõtjad ja ökonomistid pelgavad, et aktsiisitõus ja müügiaja lühendamine löövad kaubanduse, tootjate ja turismi pihta, ning tõukavad ostjaid odavama alkoholi poole, sealhulgas välismaal.
Mitte käsk, vaid strateegia
Nagu selgitatakse Sotsiaalministeeriumis, on tegelikult praegu jutt alles mitte vastuvõetud keeldudest ega valmis reformiplaanist.
Ministeeriumi rahvatervise osakonna nõuniku Kristiin Mikko sõnul seab dokument arengusuunad ja sisaldab soovitusi edasiste poliitiliste otsuste tegemiseks.
«Ministeeriumidevahelisel töörühmal seisab veel ees eraldi tegevuskava väljatöötamine, milles määratakse vastutavad pooled, indikaatorid ja detailsem ajakava. Seega mingeid täiendavaid kokkuleppeid aktsiiside tõstmiseks ei ole,» täpsustab ta.
Strateegia ettevalmistamisel tugines ministeerium muu hulgas Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) järeldustele ja Eesti varasemate aastate kogemusele.
«WHO hinnangus, mis käsitleb Eesti eelmise alkoholipoliitika strateegilise dokumendi rakendamise tagajärgi, on selgelt märgitud, et aktsiisi märkimisväärse tõstmise perioodil alkoholi tarbimine ja suremus vähenesid. Seega saadi positiivne kogemus nii aastatel 2016–2018 kui ka viimastel aastatel,» selgitab Mikko.
Ministeeriumis leitakse, et aktsiisi tõstmine vähendab juhtumeid, kus inimesed joovad korraga liiga palju, ning mõjutab neid, kes joovad keskmisest rohkem.
«Kõrgem hind hoiab alkoholi tarvitamist tagasi ka laste ja noorte hulgas ning aitab esmast kokkupuudet sellega edasi lükata,» täpsustab ministeeriumi esindaja.
Mikko tuletab meelde, et varem on valitsus juba kokku leppinud aktsiisitõusudes kuni 2028. aastani, ning samad eesmärgid on kinnitatud 2014. aastal kinnitatud «Alkoholipoliitika rohelises raamatus» – «alkoholi hinna kättesaadavus peab järk-järgult vähenema, arvestades piirikaubanduse mõju».
Järjekord piiril
Meenutagem, et Jevgeni Ossinovski, kes pidas tervise- ja tööministri ametit aastatel 2015–2018, oli aktsiiside järsu tõstmrootmise ja teiste piirangute peamine avalik pooldaja, mille eesmärk oli vähendada joomise ulatust. Tõsi, reform ei kulgenud kavandatud stsenaariumi kohaselt – inimesed hakkasid käima alkoholi järel Lätis ning laekumised eelarvesse osutusid prognoositust väiksemaks.
Tulemus – piirikaubandus ilma Eesti osast aktsiisilaekumistest ja sai viimaste aastate rohelise maduga võitlemise üheks märgatavamaks tagajärjeks.
Sotsiaalministeeriumis hindavad toimunut siiski teisiti.
Mikko sõnul andis poliitika karmistamine märgatava ühiskondliku tulemuse: «Laskus sel perioodil alkoholi tarbimine ja suremus vähenesid (495 surma 2018. aastal võrreldes 640 surmaga 2020. aastal).»
Ta märgib samuti, et aktsiisilaekumised kergelt kasvasid, hoolimata piirikaubandusest.
Ja vastupidi, kõige madalam aktsiisitulu registreeriti Sotsiaalministeeriumi andmetel 2020. aastal – pärast määrade olulist langetamist.
«2025. aastal tõusis aktsiis 5%, seejuures laekumised suurenesid 1%. 2025. aastal tagas alkoholiaktsiis 1,4% riigieelarve tuludest, samas kui aastatel 2016–2018 oli see näitaja 2,5%,» lisab Kristiin Mikko.
Sotsiaalministeeriumis rõhutatakse, et maksu tõstmise tulemus avaldub üsna kiiresti – tingimusel, et koos määraga tõuseb ka alkoholi suhteline hind (maksumuse suhe elanikkonna keskmise sissetuleku tasemesse – toim. märkus).
«Keskmiselt muutub tarbimise vähenemine märgatavaks juba kolme kuu jooksul. Tulemusena väheneb ka alkoholiga seotud kahju: isikuvastaste kuritegude, liiklusõnnetuste, enesetappude, õnnetusjuhtumite ja alkoholi tarvitamisest põhjustatud surmade arv,» märgib Kristiin Mikko.
Tema hinnangul aitab targalt arvestatud aktsiisitõus vähendada alkoholi tarvitamist ja suurendada eelarve tulusid. Nii et määrasid plaanitakse tõsta järk-järgult ja umbes samas tempos naaberriikidega.
Hakkasid vähem jooma? Ja sööma…
Hoolimata sellest, et viimastel aastatel on Eesti elanikud hakanud vähem jooma, on riik endiselt Euroopa enimjoovate seas.
2025. aastal langes Tervise Arengu Instituudi (TAI) andmetel ühe täiskasvanud inimese kohta keskmiselt 10,4 liitrit puhast alkoholi, mida on 2,8% vähem kui aasta varem (10,7 l 2024. aastal).
TAI-s seostatakse tarbimise vähenemist muu hulgas hindade tõusuga. Kui varem kasvas netopalk kiiremini alkoholi maksumusest, siis 2025. aastal olukord muutus: sissetulekud kasvasid aeglasemalt kui alkoholihinnad. Netopalga dünaamikat mõjutas ka tulumaksu tõus aasta algusest kahe protsendipunkti võrra.
Nagu selgitab Eesti Konjunktuuriinstituudi analüütik Elmar Orro, ei toimunud pööre kohe.
«Pärast aktsiisimäärade langetamist 2019. aasta suvel hakkas alkoholi ostujõuline kättesaadavus elanike jaoks kohe kasvama, eriti kange alkoholi (viina) osas. Nii kasvas viina ostujõuline kättesaadavus kuni 2023. aastani. Selle perioodi jooksul (2018–2023 aastad) kasvas keskmine netopalk umbes 34%, samal ajal kui viina keskmine hind langes 12%, – märgib Orro. – Õlle hinnad tõusid sama perioodi jooksul 8%, ehk samuti kasvasid aeglasemalt kui netopalk.»
Lihtsamalt öeldes võis inimene ühe palga eest osta rohkem viina ja õlut kui varem.
Olukord hakkas muutuma 2024. aastal, kui aktsiisimäärasid hakati taas tõstma.
Orro toob numbrid: aastaga kallines viin 13%, samal ajal kui netopalk kasvas 6,5%.
Ta märgib, et õlle ostujõuline kättesaadavus siis veel ei langenud, kuid see juhtus juba 2025. aastal: õlle hinnad tõusid 5%, aga keskmine netopalk – vaid 1,9%. Viin kallines sel aastal veel 3%.
«Aktsiisimäärade ja alkohoolsete jookide hindade vahel on otsene seos,» ütleb analüütik. «Sammal ajal mõjutab tarbimist ka üldine elukallidus, mis alates 2022. aastast püsib väga kõrge.»
Orro sõnul hakkasid elanikud aktsiisitõusude tõttu ostma vähem alkoholi, mis mõjutas ka riigi tulusid.
«Näiteks 2024. ja 2025. aastal tõsteti alkoholiaktsiisi määrasid 5%, kuid aktsiisilaekumised 2024. aastal vähenesid 3% ning 2025. aastal kasvasid vaid 1%,» ütleb Orro.
Seejuures endist piirikaubanduse ulatust analüütiku hinnangul täna enam ei ole. Läti tõstab samuti alkoholi maksu, ehkki selle määrad on endiselt väiksemad kui Eestis. Uue massilise ostjate väljavoolu oht üle piiri on olemas, kuid see ei näe enam välja nii kõrge kui peaaegu kümme aastat tagasi.
Ja siiski oli Konjunktuuriinstituudi andmetel möödunud aastal kange alkoholi aktsiis Lätis umbes 9% väiksem kui Eestis, aga õllel – peaaegu 32%.
Seejuures, nagu märgib Orro, olid odavamate viinasortide hinnad vaid 3–4% madalamad, samal ajal kui õlu oli odavam umbes 20%.
«Teisisõnu ei ole täna kange alkoholi järel käimise majanduslik mõte enam nii ilmne kui mõne aasta eest, samas kui õlle ostmisel püsib hinnavahe endiselt märgatav,» võtab analüütik kokku.
Meie – vasakule, teie – paremale
Kuni Eestis arutatakse aktsiisi tõstmist ja alkoholi kättesaadavuse vähendamist, laiendab Soome müügikanaleid: hiljuti kiitis parlament heaks alkoholi kojutoomise, kaugmüügi teistest EL-i ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) riikidest, samuti teatud Alko kaupluste töötamise võimaluse pühapäeviti.
Selle uuenduse vastased, eriti Soome sõltuvusennetuse assotsiatsioon EHYT, leiavad, et see võib suurendada tervisekahjusid.
«Alkoholi müügist saadava kasumi saab äri ja tööstus, samas kui alkoholist põhjustatava kahjuga seotud kulud langevad maksumaksjatele,» ütleb assotsiatsiooni esindaja Kaisa Åberg. «See on tee, mida Eesti peaks vältima.»
«Tuleb vähem juua!»
Nagu näitas Konjunktuuriinstituudi poolt sellel kevadel läbi viidud küsitlus, tunnistavad muutuste vajalikkust ka riigi elanikud: 62% retspondentidest leiab, et alkoholi tarbimist Eestis tuleks vähendada.
Elmar Orro sõnul ei eelista inimesed niivõrd otseseid keelde ja sanktsioone, kuivõrd ennetust ja isiklikku eeskuju.
Kõige vastuvõetavamate meetmete hulgas nimetasid retspondendid ühiskonna suhtumise muutmist alkoholi, noortele selle negatiivsete tagajärgede selgitamist ja neile suurema hulga vaba aja veetmise võimaluste loomist.
«Tõenäoliselt see tõesti nii ongi: pelgalt keeldude ja ettekirjutustega olukorda ei paranda. On vaja järjekindlalt tegeleda tervislike eluviiside edendamisega, näidata positiivseid eeskujusid ja jälgida, et alkohol ei muutuks hinnalt kättesaadavamaks,» lõpetab Orro.
Kaks küsimust Maksu- ja Tolliameti (MTA) spetsialistile
Küsimustele vastab MTA aktsiiside osakonna juhataja Jekaterina Nikitina.
- Kuidas mõjutas aktsiisitõus aastatel 2017–2018 eelarve tulusid ja legaalset alkoholiturgu? – 2018. aastal moodustasid laekumised umbes 189 mln eurot, mida on 50 mln eurot vähem kui 2017. aastal. Peamised põhjused – eelkõige alkoholivarude tekitamine enne aktsiisitõusu 2017. aasta detsembris, piirikaubanduse kasv ja tarbimise vähenemine hindade tõusu tõttu. Konjunktuuriinstituudi 2019. aasta aastaraamatus avaldatud andmete kohaselt ei jäänud Lätist alkoholi ostnud inimesi 2018. aastal võrreldes 2017. aastaga rohkemaks. Kuid suurenesid ostetava alkoholi kogused, oste sooritati sagedamini.
- Maksu tõstmise korral kas MTA näeb riski 2017–2018 aastate olukorra kordumiseks, kui paljud hakkasid ostma alkoholi Lätist? – Piirikaubandus ei ole tingitud ainult aktsiisipoliitikast. Tarbija jaoks on oluline lõpphind, mis koosneb erinevatest komponentidest. MTA analüüsib regulaarselt piirikaubanduse näitajaid. Meie andmetel ei ole alkoholiaktsiisi tõstmine viimase kahe aasta jooksul toonud kaasa selle kasvu. Seda kinnitavad ka 2025. aasta varimajanduse uuringu tulemused, mille kohaselt 28% tarbijatest tõi iseseisvalt alkohoolseid jooke välismaalt. 2024. aastal moodustas vastav näitaja 33%. Välismaalt ostetud joogid on enamikul juhtudel gümnaasiumist üsna väike osa üldisest tarbimismahust. Võrreldes eelmise uuringuga on alkoholi sisseveo sagedus välismaalt mõnevõrra langenud. Lisaks hinnatasemele mõjutavad piirikaubanduse mahtu mitmed teised tegurid, sealhulgas üldine majanduslik olukord, ostujõud, transpordikulud, toodete kättesaadavus ja muu. Näiteks Lätis kehtivad rangemad piirangud alkohoolsete jookide müügile kui Eestis, mis võib mõjutada ostjate käitumist. Seega võib piiriüleste ostude maht suureneda, kui hinnavahe muutub tarbija jaoks piisavalt oluliseks ning alkoholi omandamine välismaal osutub majanduslikult kasulikuks ja mugavamaks.
KOMMENTAAR
Marta Palm,
Rimi Eesti ostujuht
Kõik maksutõusud peegelduvad lõppkokkuvõttes toote jaemüügihinnas ja mõjutavad tarbijate käitumist. Alkoholiaktsiisi tõsteti nii 2024. kui ka 2025. aastal, lisaks suurendati kahel korral ka käibemaksu.
Jaekaubandusettevõttena näeme, et hinnatõusu perioodidel otsivad tarbijad aktiivsemalt võimalusi osta kaupu odavamalt, ja see peegeldub müüginäitajates.
Kui võrrelda 2024. ja 2025. aastat, võib näha mõneprotsendilist langust nii kange kui ka lahja alkoholi müügis. 2026. aasta algus möödub umbes samamoodi nagu 2025. aasta.
Ostjad Eestis on hinnatundlikud ja on täiesti tõenäoline, et märgatava erinevuse tekkimisel alkoholi maksumuses võrreldes naaberriikidega võib osa oste kanduda piirikaubandusse. Teisest küljest võib hinnavahe vähenemine Põhjamaadega mõjutada sealt saabuvate turistide ostukäitumist: nad võivad ostudest loobuda.
Kui uurida viimase alkoholi aastaraamatu andmeid («Alkoholiturg, tarbimine ja sellega seotud kahjud Eestis. Aastaraamat 2025» – toim. märkus), siis 2024. aastal turistide poolt Eestist väljaviimiseks ostetud alkoholi maht vähenes võrreldes 2023. aastaga. Seejuures Eestisse välismaalt toodud alkoholi kogus suurenes.
KOMMENTAAR
Juha Mikkonen,
Soome sõltuvusennetuse assotsiatsiooni EHYT tegevjuht
Piirikaubandus on tõsine piirav tegur, kuid liiga tihti kasutatakse seda argumendina tõhusa alkoholipoliitika täieliku loobumise kasuks. See on ekslik lähenemine. Siin on oluline arvestada kolme asjaolu.
Esiteks, hinnapoliitika ja alkoholi kättesaadavuse piirangud töötavad ka piirikaubanduse korral. Aktsiiside tõstmine tervikuna mõjub jätkuvalt positiivselt rahvatervisele, kuna tarbimine sõltub nii hinnast kui ka ostmiseks vajalikest pingutustest. Eesti kogemus näitab: oluline on valida õigesti aktsiisitõusude tempo ja koordineerida neid naaberriikidega, mitte loobuda sellest tööriistast.
Teiseks, jätkusuutlik lahendus on regionaalne koordineerimine. Kui naaberriigid viivad läbi vastupidist poliitikat, õõnestavad nad üksteise meetmete tõhusust. Eesti põrkus sellega suhetes Lätiga, aga Soome – Eestiga. Praegune alkoholipoliitika liberaliseerimine Soomes nõrgestab teaduspõhise alkoholipoliitika positsioone kogu Balti regioonis. Mida kooskõlastatumad on maksupoliitika ja kättesaadavuse piiramise meetmed naaberriikides, seda väiksem on ostjate leke välismaale.
Kolmandaks on oluline maksude tasumise kontroll alkoholi kaugmüügil. Soome on hoiatuseks: tema maksu- ja tolliameti andmetel ei maksta umbes 98% piiriüleste müükide juhtudest makse, mille tõttu eelarve kaotab igal aastal umbes 285 mln eurot. Eestil tuleks aegsasti ette näha tõhus maksukontrolli süsteem.
Soome kogemusest lähtudes saab välja tuua kolm peamist õppetundi.
Esiteks ei tasu lõhkuda tõhusat süsteemi väikeste erandite seeria abil. Soome riiklik jaemüügimonopol, mis põhineb rahvatervise kaitse põhimõtetel, nõrgenes järk-järgult: kõigepealt 2018. ja 2024. aastal lubati kangemaid jooke müüa toidukauplustes, seejärel 2026. aastal lubati kaugmüük, alkoholi kojutoomine ja laiendati kauplemistunde.
Igat muudatust esitleti tühise korrigeerimisena, seejuures keegi ei viinud läbi nende mõju kompleksset hindamist. Eraldi võetuna tundub iga samm väike, kuid koos lõhuvad need kogu süsteemi aluse. Kui Eesti kavatseb säilitada tõhusad reguleerimismehhanismid, tuleks tal hinnata alkoholipoliitikat tervikuna, mitte käsitleda iga erandit eraldi.
Teiseks tuleks usaldada teaduslikke andmeid, mitte lühiajalisi kommertsargumente.
2018. aasta reform Soomes sai omamoodi loomulikuks eksperimendiks täiesti üheselt mõistetava tulemusega: alkoholi tarbimine kasvas vastupidiselt üldisele vähenemistrendile ning suremus suurenes umbes nii, nagu ennustas ette Soome Tervise ja Heaolu Laitos (THL). Peamine kahju langeb kõige haavatavamatele inimestele ja nende peredele, sealhulgas lastele. Soomes elab üle 89 tuhande lapse peredes, kus vähemalt üks vanematest enne lapse täisealiseks saamist puutub kokku tõsise psühhoaktiivsete ainete kuritarvitamise probleemiga.
Kolmandaks, alkoholi kättesaadavuse suurendamisel on vaja kaitsta ennetusele suunatud ressursse.
KOMMENTAAR
Inna Farber,
psühholoog, MTÜ Convictus
Ajalooliselt on olnud palju näiteid, kui võimud kehtestasid erinevaid piiranguid ja keelde alkoholi müügile ning tarvitamisele. Kuid alkoholism sellest ei kadunud.
Juba kujunenud sõltuvusega inimesi sellised meetmed vaevalt peatavad, kuna probleemi juur asub eelkõige inimese «peas».
Kõrge hind või piiratud müügiaeg võivad tagasi hoida neid, kellel sõltuvust ei ole. Inimene läks poodi, nägi joogi maksumust ja otsustas ostust loobuda. Või on tal vaja spetsiaalselt kohaneda müügitundidega, aga teha seda ei taha. Sellistel juhtudel võivad piirangud tõesti käitumist mõjutada.
Kuid alkoholisõltuvus – see on haigus. Kui see on juba kujunenud, püüab aju muuta inimese seisundit, aidata tal reaalsusest eemalduda. En sel juhul, kui alkohol muutub vähem kättesaadavaks, võivad tekkida teised ained. Täna ei ole narkootikume, eriti noorte seas, vahel raskem, vaid võib-olla captures isegi kergem kätte saada kui alkoholi.
Eraldi küsimus – kuidas käitub sõltuvusega inimene, kui tal on vähe raha, aga alkohol kallineb. Kui ta ei tunnistaks haigust, ei kontrolli seda ega taha midagi muuta, siis tõenäoliselt hakkab ta säästma teiste eluvaldkondade arvelt.
On teada juhtumeid, kui inimesed alkoholi kuritarvitamise tõttu lakkasid maksmast kommunaalarveid ja jäid tulemusena elamispinnast ilma. Inimene võib vähendada kulutusi toidule, loobuda vajalikest ostudest, midagi maha müüa – teisisõnu, leida viisi raha vabastamiseks alkoholi jaoks.
Piirikaubanduse kogemus näitab samuti, et pelgalt hinna- ja ajapiirangutest ei pruugi piisata. Palju aastaid sõitsid Soome elanikud Eestisse ja ostsid alkoholi kastide kaupa, sest kodus maksis see rohkem. Inimesed leiavad ikkagi koha, kus on odavam, ja on valmis selle nimel kulutama aega ja raha, tegema varusid. See räägib juba sellest, et alkohol ei hõlma nende elus kaugeltki neutraalset kohta.
Kui inimesel on vajadus regulaarselt oma teadvust muuta, on viise selleks kahjuks palju. Seetõttu võivad aktsiisitõus ja müügipiirangud olla osa ennetusest, kuid iseendas nad sõltuvuse probleemi ei lahenda.
