Parempoolsed leiavad, et Eesti peaks sisserände puhul kasutusele võtma punktisüsteemi, mille nurgakivi oleks immigrantide tõendatud valmisolek eesti keele õppimiseks, teatab BNS.
Parempoolsete juhatuse liige, plaani peamine koostaja Marti Aavik märkis, et Eesti vajab välistööjõudu, kuid peab samal ajal välistama assimileerumisvalmiduseta immigrantide kogukondade tekke.
“Eestisse on oodatud inimesed, kes on valmis siin töötama ja osalema ka kogukondlikus elus,” ütles Aavik. Parempoolsed näevad potentsiaalsete sisserändajatena inimesi, kelle taust võimaldab kohanemist lääneliku õigusriigiga.
Aaviku sõnul ei saa Eesti väikese riigina lubada massilist sisserännet riikidest, kus valdav taust ei soodusta kohanemist lääneliku õigusriigiga või on Eesti suhtes vaenulik: “Me ei ehita süsteemi, kus väike riik peaks üha suurema halduskoormusega kontrollima taotlejaid riikidest, mille dokumente ja taustaandmeid pole võimalik usaldusväärselt hinnata.”
“Parempoolsete nägemuses sõlmiksid kõik sisserändajad riigiga lepingu, et nad alustavad keeleõpet juba enne riiki saabumist. Kuue kuuga peaksid nad jõudma vähemalt eesti keele algtasemele ja kolme aastaga B2 tasemele. Kui sisserändaja tingimusi ei täida, siis töö- ja elamisluba ei pikendata,” selgitas Aavik.
Lisaks sisserändele on Parempoolsete rahvastikupoliitika nurgakivi ka Eesti kehv demograafiline olukord. “Oma lapsed peab iga rahvas ise saama. Meie ideaal on, et kultuuriline taust väärtustaks laste saamist ning peaks seda oluliseks. Selle mõjutamine poliitikatega on, tunnistagem, olnud küsitavate tulemustega,” ütles Aavik.
Aavik rõhutas, et senine olukord, kus riik võtab kõigepealt inimestelt maksude ning koormistena raha käest ära ning proovib seda seejärel suurte lastetoetustega parandada, ei aita eestlastel lapsi saada: “Kui saame majandusarengu taas käima ja muudame eluruumid bürokraatiat vähendades kättesaadavamaks, aitab see perede kasvamisele palju enam kaasa. Näeme juba praegu Eestis, et vastupidi levinud arvamusele saavad kõige rohkem lapsi just need, kes teenivad enam.”
Lisaks leiavad Parempoolsed, et lapsevanematele kindluse andmiseks tuleb tugevdada elatisabi süsteemi. Kui pere juurest lahkunud vanem lapse ülalpidamiskohustust ei täida, maksaks riik elatisabi kiirelt välja ning nõuaks selle võlglaselt sisse.
“Kui me tahame sündimust suurendada, tuleb peredele pakkuda kindlust. Praegu jagame aga toetuseid, mille puhul pole kindel, kas need aitavad sama palju kui aitaks lihtsalt eluaseme kättesaadavuse parandamine. Kui jagada sündimuse tõstmiseks raha, peavad need toetused olema kiire mõjuga ning tuleb jätta võimalus süsteemi kohe muuta, kui selgub, et mõju sündimusele tegelikult ei ole,” lisas Aavik.
