Särav, taktiilne, interaktiivne – nii võib iseloomustada lasteillustratsioonide näitust „Lugude linn“, mis on avatud Eesti Rahva Muuseumis. 2025. aasta kevadel oli näitus osa Bologna lasteraamatumessi programmist, kus Eesti oli aukülaline. Projekt ühendas enam kui neljakümne illustraatori ja animaatori loomingu, kirjutab kunstiteadlane Anna Troitskaja.
Millega see näitus sarnaneb? Eelkõige raamatukujunduse võtete originaalse kooslusega. Lisaks on kogu näitusepind muudetud mänguväljakuks, kus lugu ei rullu lahti mitte leheküljel, vaid selle ümber. Süžeed ja tegelased ilmuvad joonistatud maailma sisse, mis on ehitatud kartongist majakestest ja täiendatud tegelaskujudega, kes on otsekui raamatulehekülgedelt maha astunud. Illustratsioonid kasvavad üle oma esialgsest funktsioonist ja piiridest – neist saavad seinad, katused, aknad, vaheseinad.
Mõned lood näitavad maju väljastpoolt, näiteks illustraator Heiki Ernitsa „Rendikass“ või „Härra Haraldi unistuste aed“, mille jaoks kunstnik Marja-Liisa Plats lõi oma kasvuhoone, kus kasvavad unistused. Paljud majad kutsuvad sisse piiluma, nagu näiteks maja Anti Saare raamatust kunstnik Michel Sittowi kohta, millele on illustratsioonid loonud Urmas Viik. Majakeses, kuhu kuraatorid on paigutanud Joonas Sildre loodud ja joonistatud graafilise romaani Arvo Pärdist, saab lugu vaadata ka multimeediaekraanilt.
Näituseruumi peamine põhimõte on kaasatus. Ekspositsioon on üles ehitatud nii, et nii lapsed kui ka täiskasvanud saavad sisse astuda, vaatenurka muuta ja samas saalis asuvatest raamatutest originaalpilte otsida. See ei ole ainult illustratsiooni vaatamine, vaid ka sellega koostoimimine: läbi liikumise, mängu, lugemise ja kujuteldava arhitektuuri sees ringi liikumise.
Raamatute linn ei koosne ainult ehitistest, vaid ka selle elanikest. „Lugude linna“ asukad on paigutatud samale alale ning nende kujud on külastajatega, vähemalt lastega, samas mõõtkavas. Kertu Sillaste joonistatud kitsetall Alexandra Salmela muinasjutust ja tema enda loodud vanake, kes Mare Müürsepa muinasjutus kindad kaotas, tegelane Indrek Koffi raamatust „Kuhu lapsed said?“ (kunstnik Elina Sildre), lind kollases mantlis Doris Kareva luulekogust „Puhas lora“ (illustratsioonid Regina Lukk-Toompere) ja teised. Kõige sõbralikum näib olevat draakon, kes elab ema sees, Piret Jaaksi loost: kunstnik Marju Tammik on teda kujutanud just sellisena, nagu loo kangelanna püüdis teda ette kujutada. Kõik need kujud võimaldavad meil tunda end piisavalt väiksena, et hõlpsasti raamatumaailma siseneda.
Näituse multimeediaosas saavad joonistused jätku animatsioonis – lühifilmides, mille on loonud noored autorid nagu Liisi Grünberg, Jaakop Ivask, Elise Kruusel ja teised. Illustraatorid töötavad sageli nii raamatugraafika kui ka animatsiooni vallas ning näitusel saab võrrelda neid visuaalse ruumi loomise võtteid. Näiteks Priit Pärna, kes on tuntud ka kui karikaturist, stsenarist ja animaator, illustratsioonid raamatule „Kilplased“ on väga dünaamilised ja täis pisidetaile, mida on huvitav uurida, samas meenutavad need samanimelist multifilmi, mis valmis juba 1974. aastal.
Erinevad autoritehnikad, graafika eri liigid, kollaaž, aplikatsioon jätavad nendest mastaapsetest illustratsioonidest küllusliku mulje. Näitusel osalevad kunstnikud on eri põlvkondade esindajad: tunnustatud meistritest noorte autoriteni. Mõned neist on pälvinud Aasta Rosina auhinna, mida annab välja Eesti Lastekirjanduse Keskus aasta kõige erilisemate ja originaalsemate lasteraamatute eest.
Vahemaa meie silmade ja raamatulehekülje vahel on võrreldav sellega, mida hoiame suheldes üsna lähedaste inimestega. Kuid süžeese süvenedes läheneme raamatule veelgi, distants väheneb. See raamatu sügavusse tungimine ongi saanud näituse peamiseks ideeks, mis ühendab väikeseid ja suuri vaatajaid. „Lugude linn“ kutsub mängima süžee ja illustratsioonidega ning juhatab samal ajal oma külalise ka süvenenud lugemise ja raamatu visuaalse keelega suhtlemise juurde.
Näituse kuraator: Bianka Soe.
Korraldaja: Eesti Lastekirjanduse Keskus.
Näitus on avatud kuni 28. augustini 2025 aadressil: Muuseumi tee 2, Tartu, Eesti Rahva Muuseum (ERM).
