Tartu Ülikooli Kliinikumi verekeskuse teatel on vereloovutuste arv Eestis languses, olgugi et patsientide vajadus doonorivere järele püsib aastaringselt, teatab BNS.
Tänavu külastas kliinikumi verekeskust 8121 doonorit, samas kui aasta varem oli neid 8645. Võrreldes eelnenud aastaga vähenes vereloovutuste arv ligikaudu tuhande võrra. Kliinikumi sõnul on juba mitmendat aastat langustrendis nii veredoonorite kui ka esmakordsete doonorite arv. Verekeskuse ülemarst-õppejõu Helve Königi sõnul kordub sama muster igal aastal – suvel on paljud doonorid puhkusel ja kodust eemal ning sügisel ja talvel vähendavad vereloovutusi viirushaigused.
„Verevarud vajavad täiendamist aastaringselt ning patsientide vajadused, aga ka ootamatud õnnetused, paraku kalendrit ei jälgi,“ ütles König, kelle sõnul võib vereülekannet kiiresti vaja minna operatsiooni, sünnituse või raske trauma korral.
Sellistes olukordades on eriti oluline 0-negatiivne veri, mida saab kasutada kõigi veregruppidega patsientidel. Selle veregrupi kandjaid on Eestis vaid 4,3 protsenti elanikkonnast.
Königi sõnul valmistatakse ühest doonori loovutatud täisveredoosist kolm verekomponenti – punalibled, vereliistakud ja plasma. Neid kasutatakse eri raviviisides ning plasmast valmistatakse enam kui 20 erinevat ravimit.
„Vereloovutus on kiire ja ohutu protseduur ning iga loovutus võib päästa kellegi elu. Kunagi ei tea, millal võid sama abi vajada hoopis sina ise või su lähedane,“ tõdes König.
Doonoriks sobib terve, puhanud ja söönud 18–65-aastane inimene, kes kaalub vähemalt 50 kilo. Vereloovutus koos registreerimisega võtab tavaliselt vähem kui tunni.
