Tartu Ülikooli Kliinikumis tehti juunis esimest korda Eestis maksa siirdamine patsiendile, kelle jämesoolevähi metastaasid olid levinud maksa. Seni peeti selliseid metastaase maksa siirdamise vastunäidustuseks, teatab BNS.
Kliinikumi abdominaalkirurgia osakonna juhi Andrei Uksovi sõnul on see ravimeetod alles kujunemisjärgus isegi maailma mastaabis.
„Pikka aega olid kolorektaalvähi metastaasid maksas selle siirdamise vastunäidustuseks. Tänapäeval tehakse maailmas maksa siirdamise lõikusi sellise diagnoosiga endiselt harvadel juhtudel ja vaid üksikutes keskustes,“ ütles Uksov.
Tema sõnul on selles valdkonnas suurim kogemus Oslo Ülikooli kliinikumil.
Seal läbiviidud uuringute kohaselt ulatub hoolikalt valitud patsientide viie aasta elulemus pärast maksa siirdamist 83%-ni, samas kui ainult keemiaravi saanud patsientide puhul on see näitaja kuni üheksa protsenti.
Eesti esimese patsiendi ravi ettevalmistus võttis aega üle poole aasta.
Selle aja jooksul eemaldati tal esmalt esmane kasvaja, viidi läbi keemiaravi kuur ning vahetult enne siirdamist veenduti täiendava operatsiooni abil, et vähk ei ole organismis laiali levinud.
Pärast siirdamist kulgeb patsiendi taastumine plaanipäraselt, ravi jätkub tavaosakonnas.
Uksovi hinnangul võib Eestis sellist operatsiooni vajada kaks kuni neli patsienti aastas. Kahjuks sobib siirdamiseks vaid väike arv patsiente, kes peavad vastama rangetele kriteeriumidele. Praegu töötavad Eesti arstid neid kriteeriume välja Norra ja Madalmaade kogemuste põhjal.
Tartu Ülikooli Kliinikum on ainus elundisiirdamiskeskus Eestis, mis kuulub Põhjamaade siirdamiskeskusi ühendavasse organisatsiooni Scandiatransplant. Maksa siirdamisi tehakse kliinikumis alates 1999. aastast.
