Ligi 70 protsenti töösturitest leiab, et praktikantide juhendamisele kulub liiga palju töötajate aega ja pooled ei oskagi praktikantidele haridusekohast rakendust leida, samas kui ligi kolmandik soovib just praktikantide kaudu oma töötajaskonda kasvatada, selgub Eesti Masinatööstuse Liidu värskest uuringust, teatab BNS.
Uuringu kohaselt võtab 31 protsenti masinatööstuse ettevõtjatest noori praktikale selleks, et töötajate hulka kasvatada, ja 25 protsenti selleks, et saada juurde kõrgema või spetsiifilise kvalifikatsiooniga spetsialiste.
“Muud põhjused jäävad juba oluliselt maha, näiteks ainult kuus protsenti eesmärgiks on lahkuvaid töötajaid värvatavate noortega asendada. Need näitajad on väga head, sest näitavad, et ettevõtjad sihivad nii käibe kui lisandväärtuse kasvu ja uue põlvkonna spetsialistide värbamist peetakse selle saavutamisel oluliseks,” hindas Eesti Masinatööstuse Liidu tegevjuht Andri Haran.
Kuid tema sõnul viitavad uuringu tulemused ka selgelt, et praktiline koostöö tööandjate ja koolide vahel on Eestis alles lapsekingades.
“Eriti murelikuks teeb see, et lausa pooled vastanutest sisuliselt ei oska praktikantidega midagi mõistlikku peale hakata. Praktikale võtmine ei peaks käima nii nagu veerandi puhul vastanutest, et seda tehakse hambad ristis, üksnes missioonitundest. Praktikante tuleks rakendada päriselt kasuliku tööjõuna, mille käigus ka noored kiirelt arenevad, nagu see on üldreegliks näiteks Saksamaal või Šveitsis,” selgitas Haran.
Erialaliidu juhi kinnitusel vastavad kutse- ja kõrgkoolide õppekavad neis kirja pandud teemade ja eesmärkide poolest juba päris hästi majanduse vajadustele.
“Aga dokumentidest on vähe kasu, kui praktikale mineval noorel pole tegelikult oskusi või kui ettevõttes pole läbi mõeldud, kuidas praktikante rakendada. On selge, et koolidega vähemalt samavõrd peavad ka ettevõtted pingutama. Muidu lihtsalt kaotatakse järgmise põlvkonna tööjõud konkurendile või hoopiski teisele sektorile,” toonitas Haran.
Lahendusel on Andri Harani hinnangul kaks poolt.
“Esiteks tasuks uurida, täpselt mis tööoskused on praktikantidel sageli puudu, ja need õppekavadesse lisada. Noorte värsked ja laiemad teadmised ei saa ettevõttele väärtust luua, kui neil pole elementaarseid käelisi või masinatega töötamise oskusi,” ütles Haran.
“Teiseks tuleks eeskujudena ja niiöelda õppematerjalina esile tuua neid Eesti ettevõtteid, kus praktikandid juba on tõhusalt rakendatud ja neile makstakse ka korralikku palka. Praktikantide kasutamine on selgelt omaette oskus, mida tuleb õppida. Paraku on paljud Eesti tööstusettevõtted alles selle teekonna alguses,” nentis Eesti Masinatööstuse Liidu juht.
