Euroopa liidrid otsivad kandidaate, kes võiksid pidada läbirääkimisi Venemaa liidri Vladimir Putiniga sõja lõpetamiseks Ukrainas. Nagu teatasid ajalehele The Telegraph diplomaatilised allikad, on potentsiaalsete kandidaatide poole selle rolliga seoses juba pöördutud, kirjutab Unian.
Võimalike pretendentide seas nimetatakse Itaalia peaministrit Giorgia Melonit, Soome presidenti Alexander Stubbi,Tšehhi presidenti Petr Pavelit, samuti Taani peaministrit Mette Frederikseni ja Norra peaministrit Jonas Gahr Støret.
„Euroopa on mõistnud: eelkõige on vaja konsensust selles osas, et meil on vaja venelastega läbirääkimisi pidada. Teiseks tuleb saavutada konsensus selles osas, milline saab olema täpselt meie positsioon,“ märkis väljaande vestluskaaslane.
Euroopa püüdlus mängida Kiievi ja Moskva vahelistes läbirääkimistes tähtsamat rolli on tingitud sellest, et USA vahenduspüüdlused, mis on kestnud juba üle aasta, ei ole tulemusi toonud. Samal ajal ei ole varasemad katsed leppida kokku ühtses kandidaadis, kes naudiks kõigi mandri pealinnade toetust, edu toonud.
Nii iseloomustasid Saksamaa poliitiku Johann Wadephuli plaane tundvad kriitikud tema katset tegutseda üksinda kui „läbimõtlematut“.
Euroopa Ülemkogu eesistuja António Costa lükkas EL-i liidrite kohtumisel Brüsselis tagasi ettepaneku see roll enda peale võtta.
„Arutelude käiguga kursis oleva allika sõnul on kõige tõenäolisem variant läbirääkijate rühma määramine – see võimaldaks vältida riikidevahelist rivaliteeti antud rolli pärast, samuti riski, et üksikud kandidaadid võidakse blokeerida,“ kirjutab The Telegraph.
Märgitakse, et potentsiaalse Euroopa läbirääkijana dialoogiks Vladimir Putiniga kaalutakse eelkõige Soome presidenti Alexander Stubbi. Tal on tekkinud head suhted Donald Trumpiga – neid ühendab armastus golfi vastu. Lisaks viibis Stubb Oslos Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi hiljutiste läbirääkimiste ajal USA esindajatega.
Samuti on sobiva profiiliga Tšehhi president Petr Pavel: minevikus oli ta NATO väejuht ning tal on kogemus otseste läbirääkimiste pidamisel Venemaa sõjaväelastega.
Euroopa vahendusel toimuvate läbirääkimiste võimalus on peaaegu olematu
Intervjuus võrgustikule Axel Springer Global Reporters Network teatas Pavel, et Euroopal on vaja „m määrata inimene või inimeste rühm, kes kõneleksid tema nimel. Need ei pea tingimata olema EL-i või NATO esindajad – lihtsalt liidrid,kes on saanud teistelt mandaadi läbirääkimiste pidamiseks“.
Seejuures teatas ta, et praegu „ei taju Putin Euroopa Liitu autoriteetse jõuna“:
„Ta ei taha rääkida Ursula von der Leyeniga, ei suhtle Kaja Kallasega. Ta on lakanud dialoogi pidamast ka teiste Euroopa liidritega, sealhulgas Emmanuel Macroniga.“
Pavel leiab, et praegu on õige aeg alustada Putiniga tõsiseid läbirääkimisi pinge deeskaleerimiseks – seda Lääne ja Venemaa vahelise täiemahulise konflikti hirmude taustal. Seejuures oletas ta, et kui pakkuda Putinile teatud „präänikut“ – näiteks äritehingute näol –, võiks see ajendada teda suhtuma läbirääkimistesse tõsisemalt.
