Sügisene hea saak suudab kapsa ja kartuli hinnatõusu ohjeldada, kuid ei päästa kohvi, õli või liha kallinemisest. Samal ajal kui ühed tooted jõuavad kauplustesse otse kohalikelt põldudelt, sõltuvad teised Euroopa ilmast, olukorrast maailmaturul ja transpordikuludest. „MK-Estonia“ selgitas välja, milleks ostjatel lähiajal valmis olla tuleb.
Viimasel ajal tõusevad hinnad kiiremini kui seened. Selle sügise peamine positiivne tegur on aga kohalike köögiviljade hea saak.
Nagu märgib Rimi Eesti ostujuht Marta Palm, aitab kodumaise saagi suur maht hoida kartuli, sibula, kapsa ja porgandi hindu tarbijatele kättesaadavamal tasemel – eriti võrreldes imported köögiviljadega.
Maaelu Teadmuskeskuse (METK) andmed kinnitavad seda pilti, ehkki mõningate mööndustega.
„Võrreldes 2025. aasta juuliga olid köögivilja- ja kartulikasvatajate tootjahindade muutused 2026. aasta juulis ebaühtlased. Kartuli tootjahind tõusis 0,31 eurolt 0,32 eurole kilogrammi kohta ehk umbes 3%,“ selgitab keskuse peaspetsialist Egle Jakin-Haidak.
Keskuse andmetel kallines kõige märgatavamalt peet: tootjahind tõusis 37 sendilt kilogrammi kohta 2025. aasta juulis 48 sendile 2026. aasta juulis – umbes 30%. Porgandi kokkuostuhind seevastu langes 40 sendilt 37 sendile ehk umbes 8% ning peakapsal 50 sendilt 44 sendile kilogrammi kohta ehk umbes 12%.
HEA SAAK ISEENESEST EI TÄHENDA, ET KOTO- JA KÖÖGIVILJAKORV TERTVIKUNA ODAVAMAKS MUUTUB.
„Hinnangut anda on veel varajane, kuna köögiviljad ei ole veel hoidlatesse pandud ja lõplik saagikus sõltub suuresti koristusperioodi ilmast,“ ütleb Jakin-Haidak.
Statistikaamet teeb kokkuvõtted ja avaldab selle aasta saagikuse andmed 2027. aasta alguses.
Hoopis teistsugune on olukord importpuuviljade ja -juurviljadega, aga ka toodetega, mis sõltuvad ilmast ja on tundlikud maailmaturu hindade suhtes.
Marta Palm märgib, et lähikuudel on kõige tugevam hinnasurve suhkru, söögiõlide ja kohvi kategoorias.
„Ebasoodsate ilmastikutingimuste tõttu nii Euroopas kui ka mujal maailmas võivad kallineda ka mõned köögiviljad, mille pakkumine on kannatada saanud,“ ütleb jaemüügiketi esindaja. „Kuumalained, põuaperioodid ja tarneahela häired mitmes Euroopa riigis on mõjutanud näiteks tomatite, paprika, lillkapsa ja brokkoli pakkumist.“
Samas võivad Palmi sõnul mõne tootekategooria hinnad jääda muutumatuks või isegi langeda: „Näiteks tsitrusviljade hinnad võivad hooajaliselt langeda ning võim ja mitmed teised piimatooted olid tänavu odavamad kui aasta varem.“
Ta rõhutab, et kuigi tihe konkurents jaekaubanduses aitab hinnatõusu võimalikult palju ohjeldada, ei ole lähikuudel võimalik prognoosida toiduainete ulatuslikku odavnemist, sest kulusid tõstvad tegurid ei ole kuhugi kadunud.
Seda kinnitab ka Egle Jakin-Haidak: „Toiduainete jaehind sõltub tarneahela eri lülide ärilistest otsustest. Seetõttu ei ole meie käsutuses olevate andmete põhjal võimalik nimetada konkreetseid toidukategooriaid, mille puhul hinnatõusu risk aasta lõpuni oleks kõige suurem.“
Farmist letile
Statistikaameti andmetel oli selle aasta teises kvartalis põllumajandusettevõtetes 218 000 siga, 241 200 veist, 85 200 piimalehma ja 2,53 miljonit kodulindu.
Nende arv mõjutab kodumaise liha, piima, munade ja muude loomsete saaduste tootmismahtu, mis omakorda on otseselt seotud Eesti toidujulgeolekuga.
Möödunud aasta oli seafarmidele eriti raske, kui mitte öelda katastroofiline: sigade katku mõjul vähenes sigade arvukus 2025. aasta lõpuks 30%, näitavad Statistikaameti andmed.
Ameti juhtivanalüütik Anton Kardakov toob välja juba selle aasta numbrid: esimeses kvartalis langes sigade arv Eestis rekordmadalale tasemele – 190 000 peani, kuid teise kvartali lõpus tõusis taas 218 000 peani.
„EHKKI RASKUSED EI OLE VEEL SELJATAGUSED, ON LOOMAKASVATUSES JUBA MÄRGATA VÄIKESEID TAASTUMISE MÄRKE,“ KOMMENTEERIB SPETSALIST.
Liha hind koosneb erinevatest teguritest. Eelkõige sellest, kui palju läheb maksma loomade pidamine.
„Loomakasvatuses moodustavad söödakulud olulise osa ettevõtete kogukuludest, kuid nende osakaal sõltub loomaliigist,“ selgitab Egle Jakin-Haidak. „FSDN-i (Farm Sustainability Data Network – Euroopa Liidu põllumajanduse jätkusuutlikkuse andmevõrk – toim.) standardtulemuste kohaselt moodustavad piima- ja lihaveisekasvatuses kulud söödale 22% kõigist kuludest ning energiale, kuhu kuuluvad näiteks mootorikütus, elekter ja kütteks kasutatav kütus, 11%.“
Linnukasvatuses kulub söötmisele veelgi rohkem vahendeid – peaaegu 40% kogukuludest.
Kuid kõige suurem kulude osakaal on eksperdi sõnul seakasvatuses – 57% kogukuludest. Lisaks energiakulud – 6% ja tööjõukulud – 15%.
Söödakulud mõjutavad omahinda, kuid ei määra toote hinda üksinda. Praegu toimib sealihaturul vastupidine trend: importliha odavneb ning selle järel langed ka Eestis toodetud searümpade kokkuostuhind.
„Seetõttu ei ole praegu märgatavat hinnatõusu oodata, kuna Euroopas on sealiha ületootmine,“ selgitab ekspert.
Odav tooraine ei tähenda aga seda, et toode muutuks kaupluses kohe kättesaadavamaks. METK-i spetsialist toob näite: „Seahakkliha puhul on tooraine hind üldiselt langenud alates 2025. aasta esimesest kvartalist. Siis langes märgatavalt ka jaehind – peamiselt jaekaubanduse osa vähenemise arvelt. Kuigi searümpade hind on alates 2025. aasta teisest kvartalist järk-järgult vähenenud, seahakkliha kallines – kuni 2025. aasta lõpuni.“
Selle jaehinna langus muutus tema sõnul märgatavaks alles 2026. aastal.
Sarnane olukord tekkis varem ka piimaga: toorpiima kokkuostuhind hakkas langema 2023. aasta esimesest kvartalist, kuid 2,5%-lise rasvasisaldusega piimapaki hind jaemüügis langes alles sama aasta neljandas kvartalis.
Farmi ja poeriiuli vahele jäävad töötlemine, pakendamine, transport, logistika ja kaupmehe juurdehindlus. Igaüks neist kulukomponentidest võib muutuda omal ajal.
Veiseliha hoiab hinda
Pensionär Maria Ivanovna ei mäletagi enam, millal ta veiseliha ostis.
„Isegi turul ei pääse hindadele ligi, tuleb võtta odavamat liha,“ kaebab ta.
Veiselihast on tõepoolest saanud üks kallimaid tooteid. Kondiga koot maksab 11–13 eurot kilogramm, filee – umbes 20 eurot ja sõltuvalt poest veelgi rohkem.
Statistikaameti andmetel toodeti 2025. aastal riigis umbes 10 000 tonni veiseliha, mis oli läbi aegade väikseim näitaja.
„Veiseliha hinnatõusu peamine põhjus on pakkumise vähenemine nii Eestis kui ka Euroopas,“ selgitab Sven Sooman, ühe suurima liha- ja piimatoodete tootja Maag Foodi (kaubamärgid Rakvere, Tallegg, Tere, Farmi jt) müügidirektor.
TA MÄRGIB, ET VIIMASE KÜMNE AASTA JOOKSUL ON VEISED ARVUKUS EUROOPA LIIDUS VÄHENENUD PEAET ETT 10% JA EESTIS ON SAMA TREND. EUROOPA KOMISJONI PROGNOOSI KOHASELT VÄHENEB VEISELIHA TOOTMINE KA 2026. AASTAL.
„Kui pakkumine väheneb ja nõudlus püsib, peegeldub see paratamatult ka kokkuostuhinnas,“ selgitab Sooman. „Eesti ei ole isoleeritud turg. Elusloomade ja lihaga kauplemine käib üle riigipiiride ning Eesti loomade pärast konkureerivad ostjad teistest Euroopa riikidest. Seetõttu mõjutab meie kokkuostuhindu otseselt ja oluliselt kõik Balti ja Euroopa turgudel toimuv, samuti sealne nõudluse ja pakkumise suhe.“
Olulisteks kuluartikliteks peab ekspert ka sööta, loomade kasvatamist ja ostmist, tööjõudu, veterinaarteenuseid. Ja muidugi kütust – Lähis-Idas jätkuva konflikti tõttu.
Soomani sõnul ei ole alust oodata, et sügiseks ja talveks veiseliha pakkumine Euroopas järsult paraneks, mistõttu võib hinnatase jääda kõrgeks. Kuid uut hinnatõusu, mis oleks võrreldav viimase aasta kasvuga, ei ole ettevõte täna valmis prognoosima.
Mis puudutab sealiha ja linnuliha, siis siin on eksperdi sõnul teine olukord. Euroopa seafarmide turul on stabiilsust rohkem, seega järsku kallinemist tõenäoliselt ei tule. Samas tuleb Eestis sealihaturul arvestada sigade Aafrika katku tagajärgedega: haiguspuhangud 2025. aastal vähendasid oluliselt meie kohalikke tootmisvõimalusi.
„Euroopa Komisjoni prognoosi kohaselt väheneb sealiha tootmine sel aastal veidi, samas kui linnuliha tootmine kasvab,“ märgib Sven Sooman. „Nõudlus Euroopas on kõrge: see toode on väga populaarne, samal ajal esinevad riskid, mis on seotud linnugripi ja muude linnuhaigustega. Samas prognoositakse tootmise kasvu, nii et ka sel juhul pole veel alust rääkida pakkumise defitsiidist, mis oleks võrreldav olukorraga veiselihaturul.“
Nagu ekspert märgib, võib ühe lihatüübi oluline kallinemine kindlasti suunata osa tarbijaid taskukohasemate alternatiivide poole. Näiteks veiseliha puhul võib see tähendada nõudluse kasvu sealiha ja linnuliha järele. Kui selline „nõudluse nihkumine“ muutub massiliseks ja pikalevenivaks, võib see aja jooksul tõsta ka nende lihatüüpide hindu. Kuid praegu pole põhjust ahelreaktsiooniks.
„Kõige tõenäolisemaks stsenaariumiks 2026. aasta lõpuni peame seda, et veiseliha hinnad jäävad kõrgeks ja võivad kõikuda, kuid tänase info põhjal ei saa prognoosida väga järsku uut hüpet. Sealiha ja linnuliha puhul ootame pigem stabiilsemat arengut, kuigi loomahaigused, energia- ja söödahinnad ning geopoliitilised sündmused võivad seda pilti kiiresti muuta,“ selgitab Sven Sooman.
MUIDEKS
Sama muna, sama hind
Statistikaameti andmetel toodeti Eestis möödunud aastal 23 000 tonni linnuliha ja 207 miljonit muna.
Selle aasta teises kvartalis toodeti 5839 tonni linnuliha ja 54,5 miljonit muna.
Nagu märgib METK, püsivad munade kokkuostuhinnad võrreldes möödunud aastaga suhteliselt stabiilsed.
-
aasta augustis oli puurikanade kümne muna tootjahind 1,41 eurot – varem varem oli see 1,36 eurot. Puidust/põrandal peetavate kanade munade puhul tõusis see 1,53 eurolt 1,58 eurole. Mõlemal juhul oli tõus umbes 4%.
Samal ajal muutusid vabapidamisel olevate kanade munad veidi odavamaks: tootjahind langes 1,66 eurolt 1,64 eurole tosina kohta ehk umbes 1%.
Tõsi, ekspertide hinnangul ei tähenda see, et hinnad kauplustes jääksid muutumatuks: neid mõjutavad ka pakendamis-, transpordi- ja kaupmehe juurdehindluskulud. Tootja poolt vaadatuna aga märgatavat hinnasurvet praegu ei ole.
KOMMENTAAR
Kirill Gorlatš,
ettevõtte Panamir (kakao ja kakaotooted) juht
Pärast hindade langust möödunud aasta sügisest kuni käesoleva aasta kevadeni hakkas nõudlus taastuma: Aasias kasvas kakaoubade töötlemine teises kvartalis veerandi võrra. Kuid samal ajal suurenevad riskid uue saagi jaoks.
Super El Niño ümber tekkinud olukord ja augustikuu vihmade vähesus Elevandiluurannikul on juba sundinud prognoose ümber vaatama: oodatavat saaki riigis on vähendatud 20%, Ghanas – 13%.
Konfliktid, mis on võtnud kaubaveo-, diislikütuse-, kemikaalide- ja väetiseturud pantvangi, mõjutavad jätkuvalt kakao maksumust. Kütuste ja väetiste kõrged hinnad mõjutavad nende kättesaadavust, saagi lõpphinda, selle kvaliteeti ja mahtu. Tootjad kannatavad juba väetiste ja kemikaalide puuduse ning kalliduse käes, mis ei võimalda istandustes tõhusalt võidelda kahjurite ja haigustega. Kõik see avaldab hindadele täiendavat survet.
Selle taustal võib kakao börsihind sügise keskpaigaks tõusta 7–8 tuhande dollarini tonni kohta. See tähendab, et kakaopulber, šokolaad ja muud suure kakaosisaldusega tooted lähikuudel vaevalt odavnevad.
Täiendavaks riskiteguriks saavad uued kakaoubade Euroopa Liitu importimise reeglid – ELi määrus raadamisvabade toodete kohta (EUDR), mis jõustub enne aasta lõppu. Turule ei lasta ube, mis on kasvatatud aladel, kus toimus metsade raadamine. Eelkõige oli suur osa sellisest raadamisest seotud ebaseadusliku kulla kaevandamisega.
Seoses sellega ootame uut hinnatõusu. See pole kaugeltki esimene Euroopa regulatsioon, mille järgimise eest tuleb lõpuks maksta – peamiselt tarbija taskust. Kõigi nende uudiste taustal jääb üle loota, et šokolaaditahvlis säilib siiski märgatav osa šokolaadi: paljud kaasaegsed retseptid meenutavad juba üha enam šokolaadi sisaldavaid tooteid.
Foto: magnific.com
KOMMENTAAR
Mariann Järvela,
Selveri keti esindaja
Hinnamuutused sõltuvad suuremal määral konkreetsest kaubast ja tarnijast: sellest, kuidas muutuvad tooraine-, tootmis-, energia- ja logistikakulud. Mõnelt tarnijalt oleme juba saanud teavitusi hinnatõusu kohta. Mõnel juhul oli kokkuostuhinna tõusu põhjuseks ka see, et tarnija ei olnud seda pikka aega üle vaadanud.
Samas näeme kokkuostuhindade läbirääkimistel ka vastupidist trendi. Näiteks teatud makaronide ja kondiitritoodete puhul õnnestus saavutada kokkuostuhinna langus.
Tooraine maksumuse vähenemine ei tähenda alati, et toote tavahind riiulil muutub madalamaks. Nereti pakuvad tarnijad sellistel juhtudel soodsamaid tingimusi kampaaniate ajal, mis võimaldab pakkuda ostjale kampaaniaperioodil madalamat hinda.
Transpordikulude tõus on kõige märgatavam pikema tarneahelaga või keerukamat logistikat nõudvate kaupade hinnakujunduses.
KOMMENTAAR
Viktor Sbrodov,
EBM GRUPP AS-i juhatuse liige,
OILIO terminal
Analüüsibüroode septembrikuised aruanded kinnitavad, et ülemaailmne õlikultuuride turg liigub hooajal 2026/27 rekordilise tootmise poole, kuid rekordilisest ülemaailmsest pakkumisest ei piisa veel taimeõlide hinnatrendi pöördumiseks ja languseks. Seda mitme teguri tõttu:
1. Geopoliitika ja logistika
Laevanduse blokeerimine Hormuzi väinas ja Bab-el-Mandebi väinas, samuti laevanduse blokeerimine Aasovi-Musta mere basseinis toob kaasa naftahindade tõusu ning sellest tulenevalt merelogistika ja kõigi transpordikulude kallinemise. Kõrged naftahinnad tekitavad ka suure nõudluse taimeõlide järele biokütuste sektoris.
2. Ilmastikutingimused ja saak
Kujunenud El Niño nähtus tõi kaasa tugeva põua enamikus ELi riikides, saagikuse vähenemise Austraalias ja palmiõli tootmise vähenemise Kagu-Aasia riikides.
Prognoos: lähikuudel püsivad taimeõlide hinnad ELis stabiilselt kõrged.
