Transpordiameti tellitud uuringu kohaselt kasvas lubatud piirkiirust ületavate juhtide osakaal võrreldes möödunud aastaga kõikidel teetüüpidel; viimase aasta jooksul sattus ohtlikesse liiklusolukordadesse 22% kiiruseületajatest, edastab BNS.
Transpordiameti tellitud sõidukijuhtide käitumise uuring näitas, et kõige sagedamini rikutakse kiirusrežiimi peamistel maanteedel: seal teeb seda 74% juhtidest, kellest 24% ületab kiirust rohkem kui 5 km/h. Kohalikel ja kõrvalteedel ületab kiirust 63% juhtidest, neist 17% – rohkem kui 5 km/h. Linnades ja asulates rikub kiirusrežiimi 46% juhtidest, neist 6% – rohkem kui 5 km/h.
„Suur kiirus jätab reageerimiseks vähem aega ja süvendab iga vea tagajärgi. Uuring näitab, et see risk ei ole teoreetiline: viimase aasta jooksul sattus peaaegu 131 100 juhti just kiiruse ületamise tõttu olukordadesse, kus õnnetust õnnestus vältida vaid imekombel,“ kommenteeris Transpordiameti liikluselemendi osakonna juhataja Maria Pashkevich.
Põhiliste kiiruse ületamise põhjustena nimetavad juhid vajadust kohanduda teiste liiklejate kiirusega (67%), vajadust möödasõiduks (64%), juhuslikku ületamist (48%) ja soodsaid teeolusid (45%).
Vajadust kohanduda teiste liiklejate kiirusega ja vajadust möödasõiduks mainiti tänavu sagedamini kui mullu.
Viimase 12 kuu jooksul istus 2,9% juhtidest ehk umbes 21 600 inimest rooli alkoholi- või narkojoobes. Rohkem kui pool neist, 1,7%, tegi seda korduvalt. Sõidukit joobes juhtivate juhtide osakaal on mõnevõrra madalam kui aastatel 2023–2024, kuid kõrgem kui möödunud aastal.
Küsitletute sõnul sattus 16% joobes rooli istunud juhtidest viimase 12 kuu jooksul ohtlikesse liiklusolukordadesse või liiklusõnnetusse.
Nende osakaal, kes viibisid samas sõidukis koos joobes juhiga, kasvas mõnevõrra ja moodustas 4,1% 18-aastasest ja vanemast elanikkonnast. Peaaegu kolmveerand neist sõitis purjus juhiga korduvalt.
38% elanikkonnast püüdis või suutis takistada joobes inimese rooli istumist: 28% peatash tuttava ja 10% – võõra. Valmisolek peatada joobes juhti kasvas, kuid nende osakaal, kes seda tegelikult tegid, langes.
Viimase 12 kuu jooksul juhtis 50% juhtidest ehk umbes 375 500 inimest autot väsinud seisundis. Selle peamise põhjusena nimetas 59% pika sõidu jooksul kogunenud väsimust. Kõige sagedamini istuvad väsinud seisundis rooli töösõite tegevad juhid.
„Juhid ei taju väsinud seisundis juhtimist sama tõsise riskina kui sõiduki juhtimist joobes, kuigi mõju tähelepanule ja reageerimiskiirusele on sarnane. Täna istus iga teine juht viimase aasta jooksul rooli väsinuna ja nende osakaal kasvab,“ märkis Maria Pashkevich.
Nende juhtide osakaal, kes peatuvad reguleerimata ülekäiguraja ees, et anda teed jalakäijale, ei ole viimastel aastatel oluliselt muutunud. Küsitletud juhtide sõnul, kui inimene ootab kõnniteel võimalust ületada tee reguleerimata ülekäigurajal, peatub neist kindlasti 81% ning pigem peatub 17%.
Ohutu kiiruse järgimise kampaaniat „Õige kiirusega oled võidus!“ märkas 2026. aastal 29% elanikkonnast ja 30% juhtidest. Sellaist kampaaniat peab vajalikuks 71% 18-aastastest ja vanematest elanikest. Juhtide seas peab kampaaniat vajalikuks 70%.
Liiklusohutuskampaaniat joobes juhtimise vastu „Eesti kõige kõvem mees!“ märkas 2026. aastal 42% elanikkonnast ja 41% juhtidest. Sellaist kampaaniat peab vajalikuks 87% 18-aastastest ja vanematest elanikest.
„Nii ohutule kiirusele kui ka joobes juhtimise vastasele võitlusele pühendatud kampaaniad said juhtidelt positiivse vastukaja: valdava enamuse meelest on need vajalikud ning peaaegu kolmandik kampaaniat märganutest hindab nende mõju endale positiivseks. Käitumise muutmine nõuab aega, kuid see näitab, et oleme õigel teel,“ ütles Transpordiameti liikluselemendi osakonna juhataja Maria Pashkevich.
