Esmaspäeval alustab Sotsiaalkindlustusamet ohvriabi teavituskampaaniat „Isegi kui…“, mille eesmärk on rääkida seksuaalvägivalla kriisikeskustes (SAK) pakutavast abist, kirjutab BNS.
Kampaania kutsub üles pöörduma kriisikeskusesse ka juhtudel, kui inimene pole kindel, kuidas toimunut nimetada, ei mäleta kõiki üksikasju või ei leia kohe õigeid sõnu.
Kampaania kolm peamist sõnumit on „Isegi kui keegi ei näinud“, „Isegi kui sa kõike ei mäleta“ ja „Isegi kui sa ei leia õigeid sõnu“. Need juhivad tähelepanu kahtlustele, mis võivad takistada seksuaalvägivalda kogenud inimestel abi otsimest.
„Pärast seksuaalvägivalla kogemist võivad mälestused olla katkendlikud, inimene võib tunda segadust, viha, häbi või süütunnet. Need on normaalsed reaktsioonid traumale, mille on põhjustanud ebanormaalne sündmus,“ ütles Tartu Ülikooli Kliinikumi kriisikeskuse naistearst Kai Part.
Kriisikeskused on mõeldud kõigile, olenemata vanusest ja soost, kes on kogenud seksuaalvägivalda või kahtlustavad, et neile võis midagi sellist juhtuda. Abi on tasuta ja kättesaadav ööpäevaringselt. Saatekirja pole vaja ning alaealised võivad pöörduda iseseisvalt.
Mida varem inimene abi otsib, seda parem. Keskusesse tasub aga tulla ka siis, kui inimene on pärast juhtunut end juba pesnud, riideid vahetanud või kui toimunust on möödas mõnda aega.
Keskuses saab esmast nõustamist ja tuge, terviseseisundi ja saadud vigastuste hindamist, meditsiinilist läbivaatust ning tõendite kogumist. Spetsialistid aitavad ära hoida ka rasedust, teevad suguhaiguste teste ja määravad vajadusel ravi, pakuvad HIV-i ekspositsioonijärgset profülaktikat ning edasist nõustamist. Lisaks aidatakse inimesel saada edasist psühholoogilist ja muud vajalikku abi.
„Inimene otsustab ise, millist abi ta soovib saada. Sellest võib alata ka taastumine, kui inimene tunneb taas, et saab ise teha otsuseid selle kohta, mis temaga toimub,“ märkis Part.
Kriisikeskusesse võib pöörduda ka siis, kui inimene ei soovi politseile avaldust esitada.
„Seksuaalvägivalla ohvriks võib langeda igaüks, olenemata vanusest, soost või taustast. Vastutus lasub alati vägivalla toimepanijal. Kriisikeskusest abi otsimiseks ei pea toimunut tõestama ega selgitama, miks inimene reageeris ühel või teisel viisil,“ ütles Sotsiaalkindlustusameti seksuaalvägivalla ohvrite abistamise teenuse juht Annika Silde.
-
aastal pöördus kriisikeskustesse 268 inimest, neist 106 alaealist. 95% pöördunutest moodustasid naised.
Seksuaalvägivalla kriisikeskused töötavad viies haiglas: Lääne-Tallinna Keskhaiglas, Tartu Ülikooli Kliinikumis, Pärnu Haiglas, Ida-Viru Keskhaiglas ja Kuressaare Haiglas.
Kampaania kestab 31. augustist 13. septembrini. Selle materjalid avaldatakse Facebookis ja Instagramis, samuti välireklaamipindadel Eesti eri piirkondades. Kampaania raames räägitakse ka sellest, mis juhtub pärast kriisikeskusesse pöördumist ja millist abi seal on võimalik saada.
