Euroopa Liidu (EL) katsed piirata turismiviisade väljastamist Venemaa kodanikele ei ole lootusetud, vaatamata sellele, et mõned liikmesriigid jätkavad nende väljastamist, ning Eesti järjekindel surve on juba viinud muudatusteni nii EL-i riikide retoorikas kui ka Euroopa Komisjoni positsioonis, teatas siseminister Igor Taro (Eesti 200) Kuku Raadio saates „Sihik“. Ministri sõnu vahendab BNS.
„Ma ei tahaks nimetada olukorda lootusetuks, sest vastasel juhul poleks mõtet midagi ette võtta,“ ütles Taro, kommenteerides nädal tagasi Dublinis toimunud EL-i siseministrite kohtumisel peetud arutelusid.
Tema sõnul lõpetas Eesti turismiviisade väljastamise Venemaa kodanikele kohe pärast Venemaa täieulatusliku agressiooni algust Ukraina vastu ega luba riiki sisse ka neid venelasi, kellel on teise Schengeni tsooni riigi väljastatud turismiviisa.
„Eesti neid sisse ei lase: neile vormistatakse sisenemiskeeld ja nad saadetakse tagasi,“ ütles minister. Ta lisas, että see reegel kehtib nii maismaapiiril kui ka lennujaamades.
Taro rõhutas, et Eesti positsioon on olnud algusest peale selge: „Ei saa tulla Tallinna jõuluturule, kuni teie riik pommitab Ukrainat.“
EL-i viisapoliitika karmistamine
Ministri sõnul on meie riik järjekindlalt tõstnud viisaküsimust EL-i riikide siseministrite kohtumistel. Ta märgistas, et möödunudaastase „Schengeni baromeetri“ kohaselt tekitas muret fakt, et kaheksakümmend kuud oli Venemaa kodanikele väljastatud peaaegu pool miljonit viisat, kusjuures see suundumus tugevnes.
„Ütlesin, et see on täiesti vastuvõetamatu,“ meenutab Taro.
Tema sõnul tekitas Eesti kriitika alguses vastuseisu riikides, mis väljastavad kõige rohkem viisasid, kuid nüüd on nende toon muutunud.
„Nende retoorika on muutunud pigem õigustavaks: nüüd väidavad nad, et teevad igal konkreetsel juhul individuaalse riskihindamise,“ märkis minister.
Seejuures rõhutas ta, et probleem on endiselt lahendamata.
„Ukrainlased saavad surma iga päev, teie aga lubate Venemaa kodanikel reisida lihtsalt lõbu pärast, sest Kremli eesmärk on näidata, nagu ei toimuks midagi erilist.“
Musta nimekirja laiendamine
Taro sõnul valitseb Euroopa Liidus põhimõtteline nõusolek selles, et Venemaa agressioonis osalenud tegevväelastele ei tohi viisasid väljastada.
„Ma pole veel kuulnud, et mõne riigi esindaja oleks öelnud, et see on vale lähenemine,“ ütles ta.
Ministri sõnul käib arutelu peamiselt selle üle, milline õiguslik lahendus oleks eri riikidele kõige vastuvõetavam.
Eesti pakutav lahendus seisneb agressiooniga seotud isikute kandmises Schengeni musta nimekirja. Taro sõnul on Eesti sinna juba kandnud tuhandeid inimesi ning seda algatust toetasid Läti, Leedu, Tšehhi, Soome, Rootsi ja Poola.
„Saame kanda nimekirja sadu nimesid ühe allkirjaga,“ ütles minister, selgitades, et mõnes riigis on iga inimese lisamiseks vaja eraldi ministri otsust.
Tema hinnangul on ülesanne tegelikult palju ulatuslikum: „Tegelikkuses tuleb meil kanda nimekirja mitte tuhandeid, vaid sadu tuhandeid. Isegi üle miljoni.“
