Euroopa Liit kavatseb osana uuest Moskva-vastasest sanktsioonivoorust kehtestada sissesõidukeelu Ukrainas võidelnud venelastele, ütles teisipäeval Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen, teatab BNS.
Väljapakutud pakett, mis on 21. Venemaa-vastane sanktsioonide voor alates sõja algusest 2022. aastal, sisaldab ka Vene nafta hinnalae säilitamist ja sanktsioonidest kõrvalehoidmiseks kasutatavate krüptovaluutabörside sihikule võtmist.
“Meie sanktsioonid on endiselt karmid ja sügava mõjuga. Need nõrgestavad Venemaa sõja majanduslikku vundamenti,” lausus von der Leyen.
Euroopa Komisjoni presidendi sõnul on sõdureid puudutava viisakeelu eesmärk tagada, et Euroopa jääks kättesaamatuks kõigile, kes on Ukraina invasioonis osalenud.
“Teeme esimest korda ettepaneku keelata Euroopa Liitu sisenemine kõigil, kes on alates sõja algusest teeninud Vene relvajõududes,” ütles von der Leyen.
Uute meetmete üks peamisi eesmärke on vähendada Venemaa tulusid ülemaailmsest naftaekspordist, kuna hinnad on Lähis-Ida sõja tõttu hüppeliselt tõusnud.
Brüssel soovib hoida Vene toornafta hinnalage praegusel, ligikaudu 44 dollari tasemel kuni jaanuarini, et Kreml ei saaks hinnatõusust kasu lõigata.
“See annab naftaturgudele aega stabiliseeruda, säilitades samal ajal surve Venemaa tuludele,” ütles von der Leyen.
EL-i 27 liikmesriiki peavad ettepanekud veel läbi arutama ja nende vastuvõtmiseks on vaja ühehäälset heakskiitu.
Brüssel survestab ka krüptoplatvorme, panku ja naftakauplejaid, kes aitavad Moskval sanktsioonide mõjust kõrvale hoida.
Plaanis on lisada musta nimekirja veel 30 tankerit niinimetatud varilaevastikust, mida Moskva kasutab oma nafta eksportimiseks.
Muude sihikule võetavate Venemaa toodete hulgas soovib EL piirata ka teatud kalaliikide, näiteks Vaikse ookeani pollaki ja tursa importi.
Brüssel üritab veelgi karmistada meedet kolmandate riikide ettevõtete suhtes, kes varustavad Venemaa sõjaväge.
Ametnike sõnul kuulub nende hulka veel 14 Mandri-Hiina ja Hongkongi ettevõtet, kellel tuleks keelata EL-i kaupade ostmine.
EL-i ametnikud kinnitavad, et Venemaa majandus on hakanud takerduma, hoolimata sellest, et Kreml on suutnud korduvatele sanktsioonivoorudele vastu pidada.
“Hind, mida Venemaa maksab, muutub iga päevaga aina rängemaks ja selle maksavad kinni peamiselt Venemaa elanikud,” lausus von der Leyen.
“Nad leinavad oma poegi, vendi ja abikaasasid ning seisavad samal ajal silmitsi elatustaseme langusega.”
EL-i välispoliitika juht Kaja Kallas hindas esmaspäeval, et Lääne sanktsioonid on alates sõja algusest läinud Venemaale maksma kuni 1,5 triljonit dollarit.
