Seksuaal- ja soovähemusi ühendava Eesti LGBT ühingu soov korraldada 1. juunil Viljandis üritus, mille ajal rullitakse Vabaduse platsil lahti suur vikerkaarevärvides kangas, sai linnavalitsusest vastuseks kindlameelse ei, kirjutab BNS viitega väljaandele Sakala.
Vikerkaarevärvides kanga lahtirullimine oleks osa Eesti, Läti ja Leedu kultuurifestivalist Baltic Pride, mida on kolmes riigis korraldatud 2009. aastast alates. See festival seisab vaba ja hooliva ühiskonna eest, kus kõigil on hea ja turvaline elada, olenemata seksuaalsusest, sooidentiteedist ja eneseväljendusest.
Avaliku ürituse korraldamise taotluses, mille LGBT ühing Viljandi linnavalitsusele esitas, selgitati toimuvat nii: “Aktsiooni keskmes on 23 x 12 meetri suurune kangas, mis on õmmeldud kokku erinevatest kangajääkidest ning kaalub 68 kilogrammi. See sümboliseerib mitmekesist ühiskonda, kus iga inimene on oluline ning kedagi ei jäeta kõrvale. Kanga liikumine linnast linna kannab endas ideed ühisest teekonnast ja solidaarsusest, tuues sõnumi erinevate paikade avalikku ruumi.”
Ürituse ühe korraldaja Eva-Maris Küngase sõnul oli linnavalitsusest nädal tagasi saadud vastus ühene. “Linn ei lubanud meil seda üritust korraldada. Ei-d põhjendati sellega, et selline üritus ei ole kooskõlas Viljandi kogukonna liikmete ootustega. Ja et 1. juuni on lastekaitsepäev, siis lisati, et see ei ole lastesõbralik üritus.”
Küngase sõnul on ühing linnavalitsuse otsuse peale esitanud vaide Viljandi linnapeale. “Me praegu ootame tema vastust,” märkis ta.
Viljandi linnapea Jaak Pihlak kinnitas Sakalale, et selline kiri on linnavalitsusse tulnud. Tema kinnitusel tuleb selliste ürituste puhul vaadata üldist konteksti. “Alati on oluline, kuidas sellised teemad võivad üldsust riivata ja milliseid vastandumisi võib see ühiskonnas tekitada,” lausus ta ja keeldus esialgu rohkem kommenteerimast.
Linnapea lisas, et on valmis rohkem selgitusi jagama pärast seda, kui vastus ürituse korraldajatele on nädala lõpus ära saadetud.
Eva-Maris Küngase sõnul nad linnalt eitavat vastust ei oodanud. “Eks see on meile korraldajatena valus teema, seda vastust ei oodanud me tegelikult üldse. Paraku on praegune linnavalitsus selline ja sellega tuleb kuidagi toimetada,” nentis Küngas, viidates konservatiivsete vaadetega Isamaa ja EKRE koalitsioonile. “Viljandis elavate LGBT kogukonna liikmete jaoks on see ikkagi oluline teema. Kui Viljandi linnavalitsusest selline vastus tuleb, siis tekibki küsimus, kas LGBT kogukonna liikmed polegi Viljandi kogukonna liikmed.”
Samasugune vikerkaarevärvides kanga lahtirullimise aktsioon on plaanitud ka Tartusse, Tallinna ja Narva. “Tallinn ja Tartu on avaliku ürituse korraldamise loa kinnitanud ja nendega on korras. Nende suhtumine on hoopis teistsugune kui Viljandil,” rääkis Küngas.
Tema sõnul on Viljandi puhul põhjust eeldada, et ka linnapealt tuleb eitav vastus. Siiski on selleks puhuks plaan olemas. “On läbi käinud mõte teha kanga lahtirullimine avaliku koosolekuna ja registreerida see üritus politseis. Avaliku üritusena ei saa seda ilmselt korraldada,” märkis ta. Oma õiguste kaitsmiseks kohtusse pöördumise plaani aktivistidel veel ei ole.
Sel aastal on Baltic Pride’i sõnum “Vaikides vaenu vastu ei saa”. “See tähendab, et vaen ei ole ainult valjuhäälsetes rünnakutes,” on kirjas festivali kodulehel. “See saab kasvada ka vaikuses – olukordades, kus midagi öeldakse, aga keegi ei reageeri. Mitte vaikimine ei tähenda alati suurt ja nähtavat tegu. Sageli piisab sellest, et märgata, sekkuda või toetada. Baltic Pride loob ruumi, kus ei pea vaikima.”
Festivali üritused leiavad 1.–7. juunini aset eelkõige Tallinnas. Viljandisse pole Baltic Pride varem jõudnud, kuid LGBT kogukonna üritusi on siin korraldatud.
Pride-festivale on maailmas korraldatud ligi pool sajandit. Esialgu tähistati nendega 1969. aasta rahutusi, kui hulk inimesi hakkas vastu politseivägivallale Ühendriikides New Yorgi kogukonnabaaris Stonewall. Hiljem on pride’idega juhitud tähelepanu probleemidele, millega eri seksuaalse ja sooidentiteediga inimesed ühiskonnas kokku puutuvad.
Lühend LGBT tuleb Vikipeedia andmetel sõnadest lesbi, gei, biseksuaalne ja transsooline inimene. Tähis on kasutusel 1990. aastatest. Tähis loodi lühendina, et rõhutada seksuaalsusel ja sooidentiteedil põhinevate kultuuride mitmekesisust ning seda võidakse kasutada ka selleks, et viidata ükskõik kellele, kes on mitteheteroseksuaalne või mittepaiksooline.
