1. maist saavad ultraharuldasi ravimeid vajavad inimesed uusi ravimeid lihtsama asjaajamisega, kirjutab BNS.
Selgemaks muutub ka plaanilise välisravi taotlemine. 1. juunist saavad Tervisekassa toel soodsamalt ravimeid lapsed ja neelamisraskuste all kannatajad, kellele valmistatakse apteegis ravimeid standardse retsepti põhjal.
Ultraharuldane haigus on seaduse tähenduses haigus, mis mõjutab kõige rohkem viit inimest miljonist ja on eluohtlik või viib raske puude kujunemiseni.
Seni on selliste ravimite rahastamine olnud keeruline, sest väike Eesti turg on ravimitootjate jaoks vähe atraktiivne ja tootja ei pruugi ise taotlust ravimi rahastamiseks esitada. Samuti oli teatud juhtudel probleemiks, et üksikute patsientide ravi rahastamiseks tuli ravimid õigusaktis kindlasse nimekirja lisada, mis pikendas inimeste abini jõudmise aega. Nüüd saab Tervisekassa võtta patsiendi või tema esindaja ja vähemalt kahest arstist koosneva eksperdikomisjoni taotluse alusel ravimi hinna osaliselt enda kanda. Seda juhul, kui ravimil on Eestis kehtiv müügiluba, tõendatud efektiivsus ja ohutus ning hind põhjendatud. Vajaduse korral konsulteerib Tervisekassa nõuandva ravimikomisjoniga ning sõlmib ravimitootjaga tähtajalise kokkuleppe.
Enimkasutatavatele apteegis valmistatavatele ravimitele luuakse standardretseptid. Igale sellisele ravimile antakse kood, mis teeb ravimi välja kirjutamise arsti jaoks kiiremaks ja apteekrile valmistamise hõlpsamaks. Edaspidi saab Tervisekassa erialaseltside taotluse alusel võtta osa sellise ravimi hinnast enda kanda.
Muudatus puudutab kõige otsesemalt väikelapsi ja neelamisraskustega inimesi, kes vajavad krooniliste haiguste raviks ravimeid, mida tööstuslikult ei toodeta. Eesti Lastearstide Seltsi president doktor Chris Pruunsild selgitas, et sageli keelduvad väikelapsed tablettide neelamisest või vajavad kehakaalule vastavat doosi, kuid tabletti pole lubatud poolitada. „Sellistel puhkudel on kriitilise tähtsusega apteegis valmistatavad ravimilahused ehk suspensioonid. Need võivad olla üsna kallid ning seni on suurema abi vajadusega inimesed pidanud nende eest täielikult ise maksma,“ nentis doktor Pruunsild.
Tema sõnul on praegune olukord olnud ebaühtlane. „Hetkel maksavad paljud pered ravimi eest ise, kuid on ka lapsi, kelle suspensiooni valmistamise kulud on sotsiaalsetel põhjustel või väga komplitseeritud juhtudel katnud raviasutus. Tartu Ülikooli Kliinikumi lastekliinikus on meil selliseid juhtumeid ette tulnud, kuid uus kord muudab süsteemi stabiilsemaks ja peredele kättesaadavamaks,“ lisas doktor Pruunsild.
Kui Eestis pole ühtegi võimalust diagnostikaks või inimese raviks ja ei leidu ka sobivat alternatiivi, võib Tervisekassa kaaluda uuringute või ravi rahastamist välisriigis. Sellises olukorras tuleb edaspidi patsiendil taotlus esitada koos arstliku hinnanguga. Taotluse menetlemise aluseks on kolme eriarsti meditsiiniline hinnang vähemalt kahest eri raviasutusest.
„Nii ultraharuldaste haiguste ravimite rahastamine kui ka välisravi taotlemine muutuvad selgemaks ja läbipaistvamaks. Ultraharuldaste haiguste puhul ei pea patsient enam lootma, et ravimitootja Eesti väikese turu jaoks ise taotluse esitab. Plaanilise välisravi puhul ühtlustatakse taotluste hindamiskriteeriumid, lähtudes meditsiinilisest tõenduspõhisusest, tervishoiuteenuste kulutõhususest ja ravikindlustuse eelarvelistest võimalustest” ütles Tervisekassa ravimite hüvitamise teenusejuht Getter Hark.
Ravikindlustuse seaduse ja ravimiseaduse muudatused jõustuvad 1. mail 2026. Erandina jõustub apteegis valmistatud ravimi juurdehindluse piirmäära määrus 1. juunist, mis annab soodustuste praktikasse rakendamiseks piisava üleminekuaja.
Tervisekassa tasus mullu 95 kindlustatu eest välisriigis saadud plaanilise ravi, uuringute, konsultatsioonide ja analüüside maksumuse.
Ultraharuldaste haiguste ravimeid summas 8 miljonit eurot vajas 70 inimest.
Vähemalt ühe apteegis valmistatava ravimi ostis 16 351 inimest. Kõige rohkem vajati salve, lahuseid, tilku, emulsioone ja kreeme. Pulbrite osakaal oli seitse protsenti ja suspensioonid moodustasid kolm protsenti.
