Eesti peaminister Kristen Michal pakkus välja idee rahastada Ukraina ülesehitamist Venemaa impordile kehtestatavate tollimaksudega ning kutsus üles karmistama sõjaga seotud venemaalaste viisapiiranguid, vahendab Unian.
Intervjuus väljaandele Politico nentis Michal, et Ukraina purustatud taristu ja hävitatud linnade taastamise hind ulatub sadade miljardite eurodeni.
Märgitakse, et Euroopa on juba kehtestanud sanktsioonid, keelanud paljude Venemaa kaupade sisseveo ning rakendanud tollimakse teraviljale ja väetistele. Samas ei ole aga tõstetud lubatud impordikaupade maksumäärasid selgesõnalise eesmärgiga aidata Ukrainat, ning ka idee kasutada kaubanduspoliitikat julgeoleku eesmärkidel on Euroopa Liidus jätkuvalt vaidlusi tekitav.
“Meil tuleb Venemaa kaubad maksustada, et korvata tekitatud kahju. Sellest räägitakse erinevates ringkondades ja mitmesugustel kohtumistel: erinevat tüüpi tollimaksud Venemaa kaupadele võiksid rahastada Ukraina ülesehitamist,” sõnas Eesti peaminister.
Seitse riiki, sealhulgas Eesti, kutsusid juba novembris üles kehtestama tollimakse Venemaa toodangule – näiteks terasele ja väetistele –, kuid see algatus takerdus ega jõudnud sel nädalal kokku lepitud EL-i 20. sanktsioonipaketti.
Michal rõhutas, et isegi 210 miljardist eurost Brüsseli finantsdepositooriumis hoitavatest Moskva külmutatud varadest ei piisa, et katta neid kolossaalseid kulusid. Nelja-aastase Venemaa sissetungi – mis on toonud kaasa sadade tuhandete ukrainlaste hukkumise või haavata saamise, sundinud miljoneid kodudest lahkuma ja hävitanud linnu – täielikku rahalist hinda on raske täpselt hinnata.
Siiski näitas Ukraina valitsuse, ÜRO, Euroopa Komisjoni ja Maailmapanga tellitud ning möödunud aasta veebruaris avaldatud uuring, et Ukraina ülesehitamine läheb kümne aasta jooksul maksma 500 miljardit eurot. Ühtlasi tehti kindlaks, et sõja esimese kolme aastaga on hävinud 13% riigi elamufondist.
“Nad peavad kandma vastutust. Sest kui seda ei juhtu, kordub see taas. Meil Eestis on Venemaaga pikem ajalugu. Me teame, milline riik see on. Me saavutasime iseseisvuse mitte nii ammu,” lausus Michal.
Samuti kordas ta üleskutset uuendada EL-i viisareegleid, et keelata Venemaa sõjaväelaste sisenemine blokki. Tema sõnul võivad nad pärast sõja lõppu massiliselt Euroopasse tulla ja turvaohte tekitada.
“Need on kurjategijad ning nad hakkavad otsima tööd eraarmeedes või mujal. Seetõttu on see meie sisejulgeoleku küsimus… Kui olete seotud sellise agressiooniga Ukraina vastu – jääge Venemaale,” rõhutas Eesti peaminister.
Michali sõnul loodab Tallinn, et Euroopa Komisjon asub juhtima ulatuslikku logistilist operatsiooni enam kui miljoni venemaalase “musta nimekirja” kandmiseks. Ta märkis, et “Kaja Kallas juba töötab selle nimel”.
