Swedbanki klient suundus panka sularaha välja võtma. Lõpuks veetis ta pangakontori mitu tundi, kuid oma raha kätte ei saanudki. Miks võib pank tehingust keelduda ning kus jookseb piir turvalisuse ja õiguste piiramise vahel, seda uuris MK-Estonia.
Toimetuse poole pöördus tallinlanna Ljudmilla A. palvega anda hinnang oma kodupanga töötajate tegevusele.
„5. veebruaril 2026 pöördusin Tallinnas Swedbanki esindusse, et saada konsultatsiooni ja võtta välja teatud summa sularaha ühe ettevõtte teenuste eest tasumiseks, kuid põrkasin kohe ootamatu takistuse otsa,“ alustab naine oma lugu. „Pangatöötaja soovitas mul tungivalt sularaha mitte välja võtta. Kõigepealt üks töötaja ja seejärel teine selgitasid mulle pikalt, et ma võin langeda kurjategijate ohvriks. Kuulasin seda kõike pealt ega suutnud mõista, miks ma ei saa lihtsalt kätte omaenda raha, mis minu pangakontol seisab?“
Ljudmilla selgitab, et antud juhul oli ta täiesti veendunud selles, kellele ta plaanis selle summa anda: ta oli selle ettevõtte teenuseid ka varem kasutanud ja kõik oli olnud suurepärane.
„Lõpuks pakuti mulle sularahas tasumise asemel pangaülekande tegemist, kui esitan arve ja saaja rekvisiidid. Esitasingi need. Seejärel nõuti minult lisaks ka lepingu näitamist, mille ma samuti esitasin. Ja siis –keeldusid nad üldse ülekannet tegemast, vaatamata minu tungivatele palvetele ja sellele, et nad ise sellise variandi välja pakkusid!“ pahandab naine.
„Veelgi enam, mul paluti lahkuda ja tulla uuesti tagasi, näiteks koos oma täiskasvanud pojaga, kes kontrolliks, kas ma annan endale oma tegudest aru! Või siis teise variandina kanda raha üle teise panka, kui mulle nende teenindus ei meeldi.“
Ljudmila väidab, et veetis panga esinduses umbes kolm tundi, oli vahejuhtumist tugevalt häiritud ning peab nõuet tulla panka koos pojaga või kanda raha teise panka seadusevastaseks.
Järgmisel päeval selgus daami sõnul, et tema pangakaart oli blokeeritud, mistõttu ei saanud ta kasutada ka sularahaautomaati.
„Ma lihtsalt ei mõista, mis toimub,“ pahandab meie lugeja. „Olen täiskasvanud teovõimeline inimene, ma ei vaja eestkostjaid, saan ise endaga hakkama ja olen võimeline otsustama, kuidas käituda. Miks võõrad inimesed otsustavad, kas mulle tohib minu enda raha välja anda?!“
Ettevaatusabinõud ei ole pelgalt formaalsus
Palvele seda juhtumit kommenteerida vastab Swedbanki kommunikatsiooni valdkonnajuht Karel Hanni esmalt, et finantsasutus mõistab, et selline olukord võib kliendile olla häiriv ning tekitada segadust või pahameelt.
„Pangasaladusest tulenevalt ei ole meil võimalik konkreetseid juhtumeid kommenteerida, kuid saame teemat selgitada üldiselt,“ ütleb ta.
Viimastel aastatel on Hanni sõnul pettuste arv märkimisväärselt kasvanud ning petturid kasutavad üha keerukamaid ja veenvamaid võtteid.
„Seetõttu on ka võimalike pettuste osas meie klienditeenindajad väga tähelepanelikud ning kui tekib kahtlus, et tehing ei pruugi olla kliendi jaoks turvaline, püütakse olukorrast paremini aru saada ja juhitakse tähelepanu võimalikele riskidele. Esitatavad küsimused ning edasised sammud sõltuvad alati konkreetsest olukorrast,“ selgitab ta.
Kui on kahtlus, selgitab Hanni, et klient võib olla pettuse ohver või tegutseda kellegi teise mõjutusel, püütakse olukorda esmalt hinnata ja selgitada vestluse käigus.
Teatud juhtudel on oluline võtta aeg maha, et vältida kiirustamisest tekkivat võimalikku kahju.
„Pank ei saa nõuda kliendi lähedase kohalolekut, kuid mõnel juhul tehakse siiski selline ettepanek,“ rõhutab Hanni. „On olnud juhtumeid, kus just lähedasega olukorda läbi arutades on klient mõistnud pettust ning raha kaotamist on õnnestunud vältida.“
Spetsialist selgitab ka, et pangakaardi kasutamist võidakse ajutiselt piirata, kui on kahtlus kaardi väärkasutusest ja tekib oht kliendi rahale.
„Need piirangud on ennetavad ning vaadatakse üle pärast asjaolude selgumist. Lõppkokkuvõttes teeb iga klient ise otsuse oma vara kasutamise üle, kuid panga roll on aidata inimesel teha seda võimalikult turvaliselt,“ võtab ta kokku.
Millal on keeldumine võimalik
Vandeadvokaat Jevgeni Tverdohlebov advokaadibüroost Vindex märgib, et sarnaseid olukordi tuleb ette üsna sageli – isegi siis, kui tegemist pole pettusega.
„Mõnikord võtavad eakad inimesed suuri sularahasummasid välja täiesti siirast hirmust. Näiteks muretsevad nad, et tõsise kriisi korral võivad nad rahata jääda: „Kui äkki peaks puhkema sõda, on vaja põgeneda ning välismaal läheb tarvis sularaha – et maksta sõidu ja majutuse eest maksmiseks“. Seetõttu võetaksegi raha välja ja viiakse koju,“ ütleb Tverdohlebov.
Kuid sealt edasi, lisab ta, tekivad teised mured: sageli peidavad eakad raha erinevatesse kohtadesse – õmblevad riietesse, panevad vaiba alla või tapeedi taha, loevad pidevalt üle ja muudavad peidupaiku. Selle tulemusena võivad rahatähed aga hoopis kaduma minna.
„Eakate juures võivad käia abistajad, sotsiaaltöötajad, lapsed, lapselapsed ja naabrid. Ja sageli hakkab inimene mõne aja möödudes kahtlustama ümbritsevaid selles, et raha on kadunud nende süül. See on väga tüüpiline olukord,“ räägib Tverdohlebov. „Aga kui inimest enam meie hulgas pole, leiavad sugulased selle raha hiljem kõige ootamatumatest kohtadest.“
Ta lisab: „Eraldi probleem on telefonikelmid, kes veenavad eakaid, et nad osalevad näiteks politsei „salaoperatsioonis“. Inimesele öeldakse, et tema lähedased on ohus ja neid saab aidata vaid ühel viisil – täites viivitamatult helistajate juhiseid ja hoides vestlust saladuses. Tugevas stressiseisundis tegutsebki ta nagu igas ohuolukorras: püüab kiiresti teha seda, mis tema arvates aitab lähedasi päästa.“
Seetõttu, selgitab vandeadvokaat, pööravad pangatöötajad sageli tähelepanu sarnaste olukordade tüüpilistele tunnustele: nad esitavad kliendile lisaküsimusi ja püüavad mõista, ega inimene ei tegutse surve all või paanikaseisundis.
„Seejuures ei ole tavaliselt tegemist raha väljastamisest täieliku keeldumisega. Enamasti pakub pank välja turvalisema lahenduse, näiteks tulla suurele summale järele koos mõne lähedasega. Loogika on arusaadav: pank kardab, et inimene väljub suure sularahasummaga ja nurga taga võetakse temalt kott lihtsalt käest ära. Selles mõttes võib pank püüda kaitsta oma klienti põhjendamatute riskide eest,“ rõhutab spetsialist.
Kui aga inimene on täiesti adekvaatne ja mõistab, mida ta teeb, on tal loomulikult võimalik oma raha kätte saada. Mõnikord piisab selleks kirjalikust pöördumisest panga poole ja sularaha väljavõtmise eesmärgi selgitamisest.
Vandeadvokaadi sõnul on panga jaoks võtmeküsimus – miks on kliendil vaja suurt summat. Kui inimene ei suuda selgelt tehingu eesmärki selgitada või läheb vastustega segadusse, võivad pangatöötajad kahtlustada, et tehing on kliendile ohtlik.
„Üks panga kohustusi on selgitada inimesele riske ja mitte osaleda kahtlastes või kliendile potentsiaalselt kahjulikes tehingutes, isegi kui pangale endale on see kasulik,“ rõhutab Jevgeni Tverdohlebov. „Seetõttu sõltub palju sellest, kuidas täpselt vestlus pangas kulges. Kui kliendile esitati küsimusi, aga ta ei suutnud veenvalt vastata, on pangal õigus üles näidata ettevaatlikkust. Sellises olukorras ei saa seda käsitleda kui inimese õiguse ebaseaduslikku piiramist oma rahaga ümber käia.”
“Kui aga klient vastab küsimustele selgelt ja järjepidevalt ning näitab selgelt, et mõistab oma tegevuse tagajärgi, tuleb raha välja anda.”
Ta juhib tähelepanu ka sellele, et mõnikord võib pankadel olla muidki põhjust ettevaatlikkuseks: „Näiteks kui inimene plaanib kanda raha saajale, kes on juba varasemalt pettuseskeemides figureerinud, võib pangal tekkida n-ö „punane lipp“. Samas ei pruugi pangatöötajad alati saada kliendile sellistest kahtlustest otse rääkida.“
Ühtlasi rõhutab ta: mõnikord võib palve tulla panka koos saatjaga olla täiesti mõistlik. Näiteks kui klient läks vestluse käigus selgitustega segadusse või ei suutnud selgelt sõnastada raha väljavõtmise eesmärki.
Kui aga inimene on veendunud, et talle raha väljastamisest põhjendamatult keeldutud, võib ta pöörduda advokaadi poole.
„Ta saab ametlikult pangalt selgitusi ja vajalikke dokumente küsida. Pangal on õigus küsida maksete kohta lisateavet, kuid ta on kohustatud ka oma tegevust põhjendama,“ võtab Jevgeni Tverdohlebov kokku.
