Eestiga seotud julgeolekupoliitiliste kajastuste arv kasvas märtsis märgatavalt, peamiseks põhjuseks Eesti õhuruumi sattunud Ukraina droonid, selgub riigikantselei ülevaatest, edastab BNS.
Eelkõige pälvis rahvusvahelise meedia tähelepanu niinimetatud Auvere juhtum – kokku üle paari tuhande kajastuse pea sajas riigis. Sealhulgas käsitlesid teemat kõik suuremad väljaanded ja uudisteagentuurid AP, Reuters, Bloomberg, DPA, AFP ja teised. Eestis toimunut võimendasid seda mainides ka teised artiklid, mis keskendusid Soomes alla kukkunud droonidele või ukrainlaste rünnakutele Ust-Luuga, Primorsk ja Viiburi sadamatele.
Valdavas osas tugineti Eesti meedias ilmunud materjalidele ning tsiteeriti Eesti kõneisikute pressikonverentsidel öeldut, mis tagas sisu adekvaatsuse. Samas lipsas sisse ka mõningaid eksimusi – näiteks ERR Newsi algselt kasutatud väljend „Russian drone“ jõudis mitmesse väljaandesse. Hiljem küll eksimus parandati. Kohati lisati ka ukrainlaste spekulatsioone, et Venemaa võis droone tahtlikult Eesti suunas eksitada. Briti tabloidid paistsid silma oma tavapärase pealkirjadramaatika, näiteks “Vene droonid ründasid võtmetähtsusega elektrijaama, samal ajal kui Putin süvendab agressioonisõda”, samuti Kremli propaganda võimendamisega.
Märtsis oli rahvusvahelise meedia põhifookus Lähis-Idal ehk sõjal Iraanis. Sellega seoses pälvis ka Eesti omajagu meediatähelepanu, eelkõige valmisoleku tõttu arutada olukorda Hormuzi väinas, eristudes sellega mitmest teisest Euroopa liitlasest, kes keeldusid osalemast USA juhitud operatsioonis. Samas toodi välja ka välisminister Margus Tsahkna seisukoht, et Euroopa liitlased soovivad mõista Trumpi strateegilisi eesmärke ja plaani.
Üllatavalt suurt tähelepanu ligi paarsaja kajastusega pälvis ka Vene Su-30 hävitajate õhupiiri rikkumine Vaindloo saare juures. Taaskord paistsid oma dramaatiliste pealkirjadega silma tabloidid, näiteks “NATO lennukid saadetakse kiiresti Venemaa sõjalennukit tõrjuma, kui see siseneb Eesti õhuruumi”, kuigi sisu oli reeglina tasakaalukam. Muuhulgas tsiteeriti peaministri ja välisministri rahustavaid sotsiaalmeediapostitusi: „Meie õhuruum on pidevalt jälgitud ja kaitstud“, mida ütles peaminister Kristen (Michal, ning „Eesti julgeolekule ei olnud mingit ohtu“ välisminister Margus Tsahkna suu läbi.
Lisaks käsitleti laiemalt Saksamaa, Eesti, Soome, Läti, Leedu, Poola, Rumeenia ja Rootsi juhtide üleskutset Euroopa Liidule kehtestada sisenemiskeeld Venemaa võitlejatele, kes on osalenud Ukraina sõjas, viidates võimalikule sisejulgeoleku ohule. Samuti kajastati Kreekas toimunud paadiõnnetust – Frontexi operatsioonil osalenud Eesti patrullkaater, mille pardal viibis ka Eesti suursaadik Kreekas, läks Kastellorizo saare lähedal ümber ja uppus. Õnneks päästeti kõik viis pardal olnud inimest ning vigastada saanud toimetati helikopteriga Rhodose haiglasse.
Kuu negatiivsemaks sündmuseks oli Vene sotsiaalmeediast alguse saanud marginaalne infooperatsioon, mis kutsus üles Ida-Eestis välja kuulutama „Narva rahvavabariiki“. Kuna “kas Narva on järgmine” narratiiv on Lääne meedias levinud juba alates Krimmi anketeerimisest 2014. aasta kevadel ning pärast Venemaa täiemahulise sissetungi algust Ukrainas veelgi võimendunud, pakkus „rahvavabariigi“ teema paraku koheselt huvi ka meediale. Kuu jooksul ilmus Euroopa riikides, eelkõige Saksamaal ja Prantsusmaal mitusada „Narva separatismist“ rääkivat kajastust. Suurematest väljaannetest näiteks Le Figaro´s, Bild´is ja Euronews´is, kusjuures viimane avaldas loo ligi kümnes keeles, mis tagas uudise jõudmise väga laia lugejaskonnani.
Algselt käsitleti juhtumit peamiselt kui Venemaa mõjutustegevust ja hübriidsõja elementi ning rõhutati, et tegemist on sotsiaalmeedias leviva kunstliku narratiiviga, mitte reaalse liikumisega. Samas seostati seda Donbassi stsenaariumiga ning tõlgendati kui katset testida NATO ja Euroopa vastupanuvõimet infooperatsioonide kaudu. Hiljem hakati „rahvavabariigi“ teemat siduma ka Auvere droonijuhtumiga – Venemaa võib kasutada Ukraina droonirünnakuid ettekäändena Balti riikide vastu tegutsemiseks, samal ajal kui infooperatsioonid ja pingete õhutamine juba käivad. Samuti seostati seda NATO sisemiste pingete ja USA tähelepanu hajumisega seoses Iraani sõjaga, mis võivad anda Kremlile soodsa hetke alliansi ühtsuse testimiseks.
