Naer pikendab eluiga. Eesti poliitikud püüavad aeg-ajalt teha nii, et me elaksime kauem. Kogusime kokku võimuesindajate ütlused, mis on publikut naerutanud, rahva sekka läinud ja sünnitanud hulgaliselt meeme.
„Elektrimolekule on vähem“
2022. aasta sügisel, kui peaminister Kaja Kallas esines Riigikogus ja selgitas elektrihindade tõusu, viidates pakkumise vähenemisele turul, sõnastas ta oma mõtte järgmiselt: „Meie turupiirkonnas on elektrit vähem, neid elektrimolekule on vähem“, mis kutsus esile tormilise reaktsiooni.
Ütlus levis kiiresti meedias ja sotsiaalvõrgustikes ning hiljem tsiteeriti ja kritiseeriti seda aktiivselt, sealhulgas ka välismaal.
„Paras aeg jooma hakata“
See lause kõlas 2026. aasta jaanuaris, mil Kaja Kallas, olles juba EL-i välispoliitika juhi ametis, suhtles Euroopa Parlamendi fraktsioonide juhtidega.
Mitteametlikus vestluses maailma ebastabiilsuse ja uusaastasoovide arutelu taustal ütles ta, et arvestades maailmas toimuvat, on praegune olukord maailmas on „sobiv hetk, et jooma hakata“.
See väljaütlemine sai tuntuks tänu väljaande Politico publikatsioonile, millele hiljem viitasid paljud meediakanalid nii Eestis kui ka välismaal.
„Kui ma selle töö lõpetan, olen ma väga tark“
Samas 2026. aasta jaanuaris ütles EL-i välispoliitika juht Kaja Kallas pärast välisministrite kohtumist toimunud pressikonverentsil ajakirjanikule, kes kinkis talle raamatu Kurdistani ajaloost, et tal on “üsna pikk lugemisnimekiri”, mis hõlmab ka erinevate piirkondade ajalugu. Seejärel ta lisas: „Teate, mu lugemisnimekiri on üsna pikk. Ma ei hakka ütlema, mida ma täpselt praegu loen, kuid see hõlmab ka erinevate piirkondade ajalugu. Nii et lõppude lõpuks, kui ma selle töö lõpetan, olen ma väga tark,“ ütles Kallas. See repliik levis kiiresti meedias ja sotsiaalvõrgustikes ning andis põhjust irooniaks.
„Riigikogus on suures osas klounid“
See lause kõlas 26. mail 2023. aastal Riigikogus toimunud tehnoloogiakonverentsil, kui Eesti peaminister Kaja Kallas kommenteeris parlamendi tööd ja üksikute saadikute käitumist järgmiselt: „Meil on seal lauljaid küll, aga suures osas, pean kahjuks tõdema, on seal klounid“. See pälvis kiiresti meedia tähelepanu ja tekitas ühiskonnas elavat vastukaja. Hiljem teatas Kallas Riigikogu istungil, et tegemist oli naljaga.
„Kvalifikatsioonita õpetajate arvu kasv – positiivne nähtus“
Selle lause ütles 2025. aasta mais Eesti haridus- ja teadusminister Kristina Kallas Riigikogus haridussüsteemi seisundi aastaaruande arutelu ajal. Rääkides asjaolust, et koolides suureneb vajaliku kvalifikatsioonita pedagoogide arv, märkis ta: „Me näeme kvalifikatsioonita õpetajate arvu kasvu ja hetkel pean ma seda positiivseks nähtuseks.“
Kuigi minister selgitas, et see tähendab uute inimeste juurdevoolu õpetajaametisse ja võimalust leevendada personalipuudust, kutsus selline vaatenurk esile opositsiooni ja lastevanemate terava reaktsiooni, vallandades pilgete ja sarkastiliste kommentaaride laine. Paljud nentisid sealjuures, et see oleks naljakas, kui see poleks nii kurb…
„Meil on raha s*taks!“
See lause kõlas 26. augustil 2025. aastal pärast suvise majandusprognoosi avaldamist. Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas teatas intervjuus, kus ta kommenteeris finantsolukorda ja valitsuse otsuseid: „Meil on raha s*taks!“.
See väljaütlemine levis meediaruumis kiiresti just sellises teravas sõnastuses.
Veidi hiljem kirjutas ta sotsiaalmeedias: „Ma vabandan Postimehe pealkirjas esitatud tsiteeringu eest. See ei ole kohane väljendusviis, ma ei ole ennast viisakalt väljendanud. Ja teiseks ei ole see ka tõsi. Põrkasime Mikk Saluga eile kokku Postimehe maja ees õues, ma tulin just Postimehe stuudiost ja andsin ka ukse ees veel ERR-ile intervjuu. Vestlesime Mikuga lõbusalt kolm minutit, viskasime nalja ja tsiteerisime klassikuid ja ma liikusin edasi autosse. Mul ei olnud mingit ettekujutust, et ma andsin intervjuu. See oli vestlus, õues ukse ees. Mul on piinlik selle nalja pärast, see ei ole kohane ja selline ei ole kohane eneseväljendus avalikus ruumis. Palun vabandust. Ja raha ei ole meil kuhjades. Esimest korda minu valitsuses oldud aja jooksul on meil eelarveprogrnoos positiivne – nominaalne defitsiit on vähenenud ja struktuurne positsioon on ülejäägis.“
„Eesti rahandust juhib Putin“
Eesti rahandusminister Jürgen Ligi sõnas 2025. aasta aprillis raadiosaatele Uudis+ antud intervjuus, kus käsitleti geopoliitiliste riskide mõju majandusele ja eelarvele, et „…finantsid ei ole minu kätes, need on pigem Putini kätes“.
Sõnastust tajusid paljud Eestis kui iroonilist selgitust maksutõusudele ja kaitsekulutuste kasvule väliste tegurite tõttu. Sotsiaalmeedias (Reddit, Facebook) sai sellest, et „Putin tõstis meie makse“, kiiresti meem ja naljaobjekt.
„Lõpetage hindade üle vingumine!“
Lause kõlas 7. aprillil 2025 ERR-i intervjuus, kus rahandusminister Jürgen Ligi kommenteeris hinnatõusu. Ta teatas, et tema „tungiv soov on, et me vähem räägiksime hindadest ja rohkem sissetulekutest“, rõhutades, üldine elatustase on Eestis tervikuna tõusnud.
Meediaruumis taandus see mõte kiiresti sarkastiliseks fraasiks “lõpetage vingumine”, mis kinnistas lausungi autorile terava ja inimeste igapäevamuredest kaugenenud poliitiku maine.
„Hoidke kokku: ostke pesemata kartulit!“
Kuid seegi polnud veel kõik: Jürgen Ligi jätkas Eesti elanikele säästmisnõuannete jagamist. 2025. aasta septembris rääkis ta TV3 saate “Laser” eetris sellest, kuidas ta ise kokku hoiab, ning soovitas inimestel keerulises majanduslikus olukorras valida odavamaid toiduaineid: „Ostke pesemata kartulit, saate kolm korda kindlasti odavamalt ja saate täiesti korraliku toidu kätte“.
Twitteri, Facebooki ja Instagrami kasutajad hakkasid kasutama tema sõnu kui näidet „soodsalt ellujäämise“ nõuannetest ning tegid Ligist, kartulikorvidest ja kirjadest nagu „hoian kokku nagu rahandusminister“ humoorikaid kollaaže.
„Lehvita, sest hoolid!“
COVID-19 pandeemia esimese laine ajal 2020. aasta märtsis pakkus Eesti president Kersti Kaljulaid kodanikele välja ebatavalise viisi avaldada toetust eesliini töötajatele: tervishoiutöötajatele, müüjatele, autojuhtidele ja teistele elutähtsate teenuste osutajatele. Ta kutsus üles lülitama õhtul kell 20:00 sisse telefonitulukesed või taskulambid ja lehvitama nendega kaks minutit aknal. Paljud Eesti elanikud suhtusid sellesse algatusse irooniaga, leides, et meedikuid see ju ometi kuidagi ei aita.
Välismaa poliitikud
„Minu isa andis mulle väikese laenu – miljon dollarit“
See lause kõlas Donald Trumpi intervjuus ajakirjale Forbes 1985. aastal, mil ta rääkis oma karjääri algusest kinnisvaraäris. Trump märkis, et alustas isa antud “väikese laenuga”, mille suuruseks oli üks miljon dollarit: “My father gave me a small loan of $1 million“.
Ütlust hakati laialdaselt tsiteerima aastakümneid hiljem, juba tema poliitilise karjääri ajal. Lause kerkib regulaarselt esile nii meedias kui ka sotsiaalvõrgustikes.
„Ei kasuta lifte, et naabrit mitte „toita““
See repliik kuulub Läti erakonna “Kõik Läti eest!” saadikule Imants Parādnieksile. 2017. aasta märtsis teatas ta: „Ma ei kasuta põhimõtteliselt lifte. Mitte kusagil ega kunagi. Ma ei tee seda sellepärast, et liftide kasutamisega toidame me Venemaa majandust, kuna ostame osa energiast neilt,“ selgitas Parādnieks oma seisukohta.
Ütlus levis kiiresti meedias ja sotsiaalvõrgustikes ning tegi saadikust naeruobjekti.
„Te ütlete, et ma olen kits… aga mina ütlen teile – ei!“
Sellise lause ütles 26. veebruaril 2019. aastal Läti sotsiaalminister Ramona Petraviča, vastates ajakirjanike küsimustele tema abikaasale kuuluvas ettevõttes makstavate võimalike ümbrikupalkade kohta. Süüdistuste arutamise ajal hüüatas ta: „”No kuulge! Kui te ütlete mulle, et ma olen kits, siis mina ütlen: ei! Aga teie ütlete: ei, ma olen kits! Kuidas ma siis end õigustama pean?“
See väljaütlemine sai Läti meedias ja sotsiaalvõrgustikes ohtra iroonia ja meemide objektiks.
„Iga viiner tahab olla vorst!“
Nii kujundlikult väljendas end Läti seimi saadik Guntis Belēvičs 2019. aastal Läti endise terviseministri Ilze Viņķele suunal. Lätikeelne originaaltsitaat “Katrs cīsiņš grib būt desa…” tähendab tõlgituna sõna-sõnalt „Iga viiner tahab olla vorst“. Lause kõlas tervishoiuseaduse eelnõu arutamise kontekstis ja läks kiiresti rahva sekka. Ütlus tekitas meedias ja sotsiaalvõrgustikes rohkelt muigeid ja sarkasmi.
