Venemaa ja Ukraina suurendavad lahinguvalmidust ajal, mil maailma avalikkuse tähelepanu on lülitunud Iraani konfliktile, vahendab Unian väljaannet Bloomberg.
Teatavasti kuulutas Venemaa president Vladimir Putin eelmise aasta lõpus aktiivselt väidetavast Kupjanski vallutamisest Ida-Ukrainas, ent Volodõmõr Zelenskõi lükkas need väited kohe ümber.
Nüüd on Moskva allikate andmetel Ukraina väed Venemaa üksusi Kupjanskist järk-järgult välja tõrjumas.
„See näeb Kremli jaoks välja ebamugava pöördena vahetult enne uut lahingutegevuse etappi kevadise pealetungiga. Samal ajal on olukord pigem taktikalist laadi ega kujuta endast strateegilist murrangut. Rindejoon püsib üldjoontes stabiilsena: mõlemad pooled teevad lokaalseid edasiminekuid, kuid kumbki pole võimeline otsustavaks läbimurdeks,“ seisab artiklis.
NATO Euroopa vägede ülemjuhataja endine asetäitja James Everard märgib, et pooled püüavad teineteiselt manöövrivabadust röövida mitte ainult kümnete, vaid sadade kilomeetrite sügavuselt. Tema sõnul on vastase kurnamisel võtmetähtsusega kontroll logistika ja varustusahelate üle.
Diplomaatilise lahenduse väljavaateid raskendab tõsiasi, et Donald Trumpi tähelepanu on naelutatud Lähis-Ida konfliktile. Artikli autori sõnul on USA osalusega läbirääkimised jooksnud sisuliselt ummikusse ning märke nende peatsest taastumisest praegu pole.
Allikate kinnitusel valmistub Venemaa armee uueks pealetungikampaaniaks. Samas ei oodata lahingutegevuse ägenemisel märkimisväärseid läbimurdeid – eeskätt tänu Ukraina tõhusale droonikaitse süsteemile.
“Ukraina prognoosib aprillis ja mais rünnakute sagenemist Donetski oblastis asuvatele kindlustatud linnadele Slovjanskile ja Kramatorskile. Analüütik Mõkola Bjeljeskovi hinnangul ei pruugi Venemaal aga nende vallutamiseks piisavalt ressursse jaguda. Sellistes tingimustes võib Moskva keskenduda hoopis löökide andmisele kriitilise infrastruktuuri pihta,” kirjutab Bloomberg.
Poolte strateegiad jäävad vastandlikuks. Venemaa eesmärk on vallutada täielikult Donbass – nii Luhanski kui ka Donetski oblastid – ning laiendada kontrolli ka teiste alade üle, et tugevdada oma positsiooni võimalikel läbirääkimistel. Ukraina aga püüab tekitada Venemaa armeele maksimaalseid kaotusi, et murda selle ründepotentsiaal ja luua soodsad tingimused vasturünnakuteks, resümeerib väljaanne.
Kiiev on seadnud eesmärgiks tekitada vastasele kuni 50 000 kaotust kuus, mis ületab Venemaa mobilisatsioonitempot. Zelenskõi sõnul suudab Venemaa värvata kuus kuni 45 000 uut sõdurit, samas kui Vene vägede kaotused viimase kolme kuu jooksul ulatuvad umbes 100 000 surnu ja haavatuni.
Vaatamata USA avaldustele valmisolekust tuua osapooled tagasi läbirääkimistelaua taha, on nende seisukohad endiselt üksteisest kaugel. Artikli autor märgib, et Venemaa nõuab Ukraina vägede väljaviimist neilt Donetski oblasti aladelt, mida ta ise pole suutnud alates 2014. aastast täielikult vallutada. Ukraina lükkab need nõudmised tagasi, samal ajal kui USA on teinud ettepaneku luua sinna vaba majanduspiirkond.
“Zelenskõi väljendab ettevaatlikku optimismi läbirääkimiste taasalustamise suhtes lähinädalatel, rõhutades, et kapitulatsioon ei saa olla alternatiiv,” märgib autor.
Naftahindade tõus Lähis-Ida konflikti tõttu toob Venemaale täiendavaid eelarvetulusid, mis hõlbustab sõja rahastamist. Samal ajal ähvardab Ukrainat USA relvatarnete vähenemise oht, kuna Ameerika Ühendriikide ressursid võidakse ümber suunata teistesse konfliktikolletesse, märgib allikas.
Selle foonil külastas Zelenskõi Lähis-Ida riike, et laiendada kaitsealast koostööd. Eelkõige sõlmiti pikaajalised kokkulepped Saudi Araabia ja Katariga, mille väärtust hindab Zelenskõi miljarditele dollaritele. Samuti jõudis ta kokkuleppele diislikütuse tarnetes Araabia Ühendemiraatidest.
Teadaolevalt loodab Ukraina vahetada oma droonitõrjetehnoloogiaid juurdepääsu vastu õhutõrjerakettidele, mis on hädavajalikud linnade kaitsmiseks Venemaa rünnakute eest.
Samas puudutab sõda üha enam ka Venemaa enda territooriumi: 2025. aastal ületas Ukraina rünnakute arv Venemaa infrastruktuurile 23 000 piiri, mida on pea neli korda rohkem kui aasta varem. Venemaa Julgeolekunõukogu sekretär Sergei Šoigu on tunnistanud, et mehitamata süsteemide arengu tõttu ei saa ükski riigi piirkond end enam täiesti turvaliselt tunda.
Täpsemalt püüab Ukraina vähendada Venemaa tulu kõrgetest naftahindadest, andes lööke eksporditaristule Läänemerel – Primorski ja Ust-Luga sadamates.
Analüütikud märgivad, et Venemaa tulude kasv võib soodustada aktiivsemat sõjaväelaste värbamist ja relvastuse hankimist. Samal ajal võimaldab Ukraina armee kohanemisvõime hoida oma kaotusi vaos ja tekitada vastasele märkimisväärset kahju, hoides rinnet stabiilsena vähemalt suve vältel.
