Pealinna botaanikaaia palmimaja kasvuhooned täitusid sadade õitsevate orhideedega, mis pakuvad külastajatele võimalust põgeneda märtsikuisest jahedusest troopilisse paradiisi. Näitus on avatud märtsi lõpuni.
Botaanikaaia palmimaja on igavese suve nurgake, kus on eriti meeldiv viibida ajal, kui õues on veel külm. Märtsikuisel päeval on kasvuhoone radadel sedavõrd põnev jalutada, sest imed ootavad sõna otseses mõttes igal sammul ootavad imed: kaunid, liigutavad, vapustavad orhideed.
Orhideede näitus Tallinna Botaanikaaias toimub ametlikult 26. korda. Näituse kuraator on populaarse raamatu „Orchid Book for Beginners“ autor Eevi Siibak, kes on Tallinna Botaanikaaias töötanud juba aastakümneid.
Eevi räägib, et botaanikaaia kollektsioonis on esindatud sajad orhideeliigid maailma eri paigust, kogu maailmas on aga üle 25 000 – 30 000 loodusliku orhideeliigi, mis teeb sellest sugukonnast (Orchidaceae) ühe suurima õistaimede seas.
Kujutage ette, see on ligikaudu 10% kõikidest Maa taimedest! Lisaks on olemas üle 100 000 kunstlikult aretatud hübriidi.
Orhideesid võib kohata kõikidel mandritel peale Antarktika, kuid enamik liike kasvab troopikas. Ka Eestis leidub looduslikke orhideesid, neid on umbes 40 liiki ja nad kõik on riikliku looduskaitse all. Neid ei tohi korjata, välja kaevata, aeda ümber istutada ega hävitada nende elupaiku.
Näitusel esitletud orhideeõite suurus hämmastab: alates imepisikestest, nööpnõelapea suurustest, kuni uhkete, peopesast laiemateni.
Vähem muljetavaldav pole ka värvigamma – pimestavvalgest kuningliku purpuri, merevaigukollase ja pilkase mustani.
Õite vormid ergutavad kujutlusvõimet. Mõned meenutavad graatsilist kingakest, teised avatud raamatut või portselanist alustassi, kolmandad aga tundmatu koletise röövellikke kombitsaid, ning tahtmatult tekib nende kõrval küsimus – ega see taim ohtlik ole?
Eevi räägib, et orhideede seas inimesele ohtlikke liike ei ole. Küll aga on nende hulgas väga kasulikke taimi.
„Looduslikku vanilli saadakse liaani Vanilla planifolia viljadest – see on üks orhidee liik. Kaunad fermenteeritakse ja kuivatatakse, misjärel tekib looduslik vanill,“ ütleb Eevi. „Mõningaid orhideeliike kasutatakse traditsioonilises ja idamaises meditsiinis, aga ka tänapäeva farmakoloogias. Nende ekstraktid kuuluvad mitmesuguste kosmeetikatoodete koostisesse. Lisaks aitavad orhideed teadlastel hinnata looduslike ökosüsteemide seisundit.“
Eevi nendib, et huvitaval kombel ei ole orhideeõitel sugugi alati aroomi. Näiteks suurte õitega kuukingad – Eesti elanike lemmikud! – on enamasti üldse ilma lõhnata. Kuid kuning-dendroobiumide (Dendrobium kingianum) tillukestel roosadel õitel on seevastu tugev ja väga meeldiv aroom.
2026. aasta näituse tõmbenumbriks said muusikale ja muusikutele pühendatud sordid. Lisaks kõlavatele nimedele lummavad need orhideed oma suurte ja muinasjutulistes toonides õitega.
Kuigi Botaanikaaia müüginäitus lõppes 8. märtsil, saab õitsvaid orhideesid kasvuhoones imetleda veel märtsi lõpuni: Eevi Siibak kinnitab, et hoidlates on veel palju taimi, mis pole jõudnud õide puhkeda.
Seetõttu hakatakse äraõitsenud orhideesid ekspositsioonist eemaldama ja uutega asendama – ikka selleks, et külastajad saaksid neid kogu nende ilus nautida.
