Sel talvel on kütteküsimus Narvas kujunenud üheks enim arutatud teemaks. Linnavõimud pöördusid isegi riigi poole palvega saada ajutist toetust – umbes neli miljonit eurot aastas –, et vähendada elanike koormust kuni uue soojusvarustuslahenduse käivitamiseni. Siiani pole aga sellele ettepanekule selget vastust antud ning küttehooaeg hakkab juba lõppema. Kas see tähendab, et probleem on päevakorrast maas või võib linn järgmisel kütteperioodil taas samade raskustega silmitsi seista? Milliseid lahendusi arutatakse ja millele saavad elanikud tegelikult loota, uuris MK-Estonia.
Aasta alguses sattusid küttearved Narvas taas tähelepanu keskpunkti. Linlased jagasid sotsiaalmeedias oma arveid, korteriühistute esimehed rääkisid uute võlglaste tekkimisest ning osa peresid pöördus esimest korda toimetulekutoetuse saamiseks.
Selle taustal pöördus Narva linnavolikogu jaanuaris Eesti valitsuse poole palvega käsitleda linna soojusvarustuse olukorda riiklikul tasandil erandlikuna. Linna hinnangul võiks ajutine toetus olla umbes 4 miljonit eurot aastas – need vahendid võimaldaksid osaliselt vähendada elanike koormust kuni uue soojusvarustuse lahenduse tekkimiseni. Pöördumises oli juttu ka vajadusest investeerida uude koostootmisjaama, toetada elamufondi renoveerimist ja leida täiendavaid vahendeid soojusvarustussüsteemi moderniseerimiseks.
Valitsuses reageeriti sellele taotlusele aga skeptiliselt. Eelkõige rahandusminister Jürgen Ligi teatas, et riik ei saa subsideerida kütte hinda ühe konkreetse omavalitsuse jaoks ning põhitähelepanu tuleks pöörata investeeringutele uutesse energiaallikatesse, mitte tariifide kompenseerimisele.
Hooaegade vahel
Narva linnapea Katri Raik sõnul edastati pöördumine valitsusele linnavolikogu otsusel ning kirjas polnud juttu mitte ainult võimalikust rahalisest toetusest, vaid ka muudest meetmetest.
„Kirjale kirjutasid alla Mihhail Stalnuhhin ja mina. Nelja miljoni euro küsimuses pole me veel vastust saanud, kuid kirjas olid ka teised ettepanekud ja meetmed, millest me rääkisime,“ rõhutab Raik.
Ta märgib, et hiljuti toimus Tallinnas kohtumine, kus arutati majade renoveerimise olukorda Narvas. Tema sõnul arutati, kuidas sellisteks meetmeteks valmistuda, kuidas veenda inimesi renoveerimises osalema, mida saab teha kohalik omavalitsus ja millist toetust saab pakkuda riik.
Rääkides praegusest olukorrast tariifiga, märgib linnapea, et praegu on kütte hind linnas lähenenud riigi keskmisele tasemele.
„Kuna viimastel kuudel on töös olnud Balti elektrijaam, ulatub hind praegu ilma käibemaksuta umbes 76 euroni megavatt-tunni eest,“ ütleb Raik.
Seejuures rõhutab linnapea, et praegu on oluline mõelda juba järgmisele kütteperioodile.
„Ma ei tegele ennustamisega. Aga praegu on kevad ja see küsimus jääb ajutiselt tagaplaanile. Sügiseks tuleb aga valmistuda,“ rõhutab ta.
Tema sõnul on üheks võtmelahenduseks korterelamute renoveerimine ning kohtumisel rääkisid ministrid muuhulgas suurest tõenäosusest, et renoveerimise toetusmeetmed avanevad juba järgmisel aastal – võimaliku variandina Euroopa Liidu vahendite toel.
Samas möönab ta, et selgust küsitud toetuse osas pole.
„Konkreetset vastust veel ei ole. Ja on selge, et kellelgi pole nelja miljonit eurot lihtsalt niisama kuskil laekas ootamas,” lausub linnapea.
Katri Raik sõnul vastatakse tavaliselt sellistele pöördumistele kuu aja jooksul, kuid ametlikku vastust pole siiani tulnud. Lähiajal peaksid Narva saabuma ministrid Hendrik Johannes Terras ja Karmen Joller, lisab ta. Nende visiit on planeeritud 20. märtsiks ja on võimalik, et siis õnnestub nelja miljoni küsimuses selgust saada.
„Kuid ausalt öeldes saan ma aru, et positiivset vastust suure tõenäosusega ei tule,” tunnistab ta. “Ma ei ole nii naiivne, et arvata, nagu tuleks keegi, annaks meile lihtsalt neli miljonit ja ütleks: “Probleem on lahendatud”.”
Raik rõhutab, et praegune olukord on paljuski seotud Balti elektrijaama 11. bloki tööga.
„Saan vaid veenda nende juhtkonda kohtuma ja koputada nende südametunnistusele, et ka järgmisel sügisel, kuigi uut soojuslahendust veel pole, jätkaks 11. blokk tööd,“ nendib ta.
Soojuse aritmeetika
Narva Soojusvõrgu juht Pavel Rušeljuk selgitab, et arutluse all olev nelja miljoni euro suurune võimalik riiklik toetus on seotud eelkõige Narva soojusenergia tarbimismahu ja kaugkütte kehtivate hindadega.
Tema sõnul on võimalik hinnata toetuse potentsiaalset mõju tarbijahindadele, kui võrrelda linna soojuse kogutootmist selle summaga.
„Kui lähtuda sellest, et Narva tarbijate aastane soojusetoodang on keskmiselt umbes 400 000 MWh, siis 4 miljoni eurone summa võimaldaks langetada soojuse maksumust umbes 10 eurot megavatt-tunni kohta,“ selgitab ta.
Kui rakendada seda põhimõtet Narva soojusvõrgu tegelikele hindadele ja 2025. aasta tarbimismahule või 2026. aasta prognoosile, siis Rušeljuki sõnul võikski aastane dotatsioon kujuneda umbes nelja miljoni euro suuruseks.
Seejuures rõhutab ta, et soojuse lõpphind ei sõltu üksnes võimalikust toetusest, vaid ka hinna kujunemise struktuurist.
“Praegu kehtib Narva kaugküttepiirkonnas gaasikatlamaja töötamisel hind 105,04 eurot/MWh, samas kui põlevkivi ja puidutööstuse jäätmete segu kasutava koostootmisploki töötamisel on see 73,78 eurot/MWh,” räägib spetsialist.
Tema sõnul lülitatakse koostootmisplokk sisse vaid kindlatel turutingimustel. Seega sõltub tarbija jaoks kujunev lõpphind sellest, kui suure osa ajast erinevad soojusallikad töötavad.
“Selle tulemusena kujuneb soojuse keskmine arvestuslik hind. Seetõttu võimaldaks taoline dotatsioon seda langetada ligikaudu 10 euro võrra megavatt-tunni kohta aastas,” märgib ta.
Kui taandada see näitaja kodumajapidamiste tasandile, osutub toetuse mõju arvele suhteliselt mõõdukaks.
“Keskmine tarbija kasutab aastas umbes 10 MWh soojusenergiat, mis tähendab, et dotatsioon võiks olla ligikaudu 100 eurot aastas,” ütleb Rušeljuk.
Balti tasakaal
See, kui stabiilselt hakkab Narva kaugküttesüsteem lähiaastatel tööle, sõltub paljuski Balti elektrijaama 11. energiaplokist.
Eesti Energia esindaja Jelena Derbneva tuletab meelde, et seda energiaplokki ei saa vaatamata tehtud moderniseerimisele pidada uueks tootmisvõimsuseks.
„Suurem osa riketest on põhjustatud küttepindade leketest, mille täielik vahetus oleks suur investeering,“ märgib ta.
Derbneva sõnul pingutavad Enefit Poweri insenerid, et elektrijaam oleks rivis siis, kui seda vaja on.
Selle kohta, kui sageli peab Narva kasutama kallimat gaasikatlamaja, saab otsustada viimaste kütteperioodide andmete põhjal.
2024/2025 küttehooajal (01.12.2024-30.04.2025) toodeti Balti elektrijaama 11. koostootmisplokis ca 2/3 Narvas tarbitud soojusest, millele rakendus soodsam tariif ning 1/3 tarbitud soojusenergiast toodeti gaasikatlamajas.
„Lõppenud küttehooajal oli soojusenergia lõpptarbija tariif 86,49 €/MWh. Eesti keskmine kaugkütte soojuse müügihind kõikide teenusepakkujate lõikes on ~ 86 eurot MWh eest,“ ütleb ettevõtte esindaja.
Tema sõnul oli koostootmisplokis toodetud soojusenergia osakaal veebruaris umbes 91% kogu toodetud soojusest ja 9% – gaasikatlamajas toodetud soojus.
Rääkides Balti elektrijaama territooriumile planeeritud gaasijaamast, selgitab Derbneva, et võtmed-kätte hankelepingu 100-megavatise vesinikuvõimekusega soojuselektrijaama rajamiseks sõlmisid Enefit Industry ja Baran International Ltd ning Baran Group Ltd 18. novembril 2025. Jaam hakkab töötama peamiselt maagaasi või biometaaniga, kuid saab vajadusel kasutada ka kuni 25% mahus vesinikku.
„Jaam on mõeldud mõeldud elektri ja soojuse koostootmiseks ning sagedusreservide pakkumiseks,“ märgib ta.
Derbneva sõnul on elektrijaam võimeline tarnima elektrivõrku 100 megavatti (MW) elektrienergiat ja lisaks kuni 85 MW soojust Narva soojusvõrku. Jaam hakkab töötama peamiselt maagaasi või biometaaniga.
Seejuures rõhutab ta, et antud gaasijaam on mõeldud eelkõige elektri reservvõimsuste tagamiseks ja tipukoormuse katmiseks. Kui talvel on soodsad tingimused, siis on võimalik ka osaliselt toota soojust Narva linnale.
Laenuhirm
Narvas on jutud kortermajade renoveerimisest käinud juba aastaid. Paljudes korteriühistutes suhtutakse sellesse aga ettevaatlikult: inimesi hirmutavad laenud, suured summad ja tuleviku ebakindlus. Küsimusi tekitavad ka protsessi praktilised küljed – alates projektide ettevalmistamisest kuni riikliku toetuse saamiseni.
Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige ja organisatsiooni õigusosakonna juhataja Urmas Mardi ütleb, et sellised kahtlused on täiesti mõistetavad.
„Märkimisväärne osa riigi elamufondist on ehitatud veel nõukogude ajal ja on juba oma elukaare lõpul, seetõttu on renoveerimine vältimatu, kuid ainult oma rahakoti toel inimesed sellega toime ei tule,“ rõhutab Mardi.
Mardi sõnul on inimeste suhtumine oma kodudesse järk-järgult muutumas: üha enam elanikke mõistab, et hoone seisukord mõjutab otseselt nii elukvaliteeti kui ka kinnisvara väärtust. Eluaseme- ja energiakulude kasv aga süvendab inimeste ärevust ja raskendab suurte investeeringute üle otsustamist.
Mardi sõnul vastavad linlased küsitlustes küsimusele „Mis on takistuseks?“ kõige sagedamini, et rahapuudus, ühistu liikmete vastuseis, juba võetud laenud ja madal maksevõime.
„Ida-Virumaa inimestel on ka hirm homse ees, ehk kas ikka töökoht säilib?“ lisab ta.
Mardi rõhutab, et rekonstrueerimise riiklik toetus mängib olulist rolli, kuid praktikas ei õnnestu seda kõigil saada. Seejuures on eriti kahju, kui maja jääb pärast aastatepikkust ettevalmistust siiski rahastuseta.
Eksperdi sõnul tuleb sellistes olukordades kogu protsessiga sisuliselt uuesti alustada. Seetõttu pakub Eesti Korteriühistute Liit täiendavaid meetmeid, mis võiksid renoveerimist kiirendada ja muuta selle kättesaadavamaks.
Ühe sellise meetmena mainib Mardi elamute rekonstrueerimistööde käibemaksu langetamist.
„Praegu kehtiv 24% käibemaksumäär ka haukab riiklikest toetustest vägagi olulise osa,“ selgitab ta.
Tema sõnul tuleks kodu renoveerimisele Eestis kehtestada vähendatud käibemaksumäär nagu seda on teinud mitmed Euroopa riigid lähtuvalt riigi käibemaksupoliitikast, tavaliselt vahemikus 5–10%.
Üleminekufondi miljonid
Ida-Virumaa õiglase ülemineku fondist on viimastel aastatel palju räägitud. Inimesed lootsid, et Euroopa vahendid aitavad piirkonnal üle elada energiaülemineku, luua uusi töökohti ning toetada taristu arengut ja elamufondi uuendamist.
Nüüd aga küsivad Narva elanikud üha sagedamini: kas see raha võiks aidata lahendada ka igapäevaseid muresid? Näiteks vanade majade kaasajastamisel ja küttekulude vähendamisel.
Osa toetusprogrammidest viib ellu Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS), mis ühendab endiseid EAS-i ja KredExi struktuure. Selle kaudu jagatakse ka õiglase ülemineku fondi vahendeid – nii ettevõtluse arendamiseks kui ka kortermajade rekonstrueerimiseks.
„Eelmise aasta 1. detsembril avasime ettevõtlusprojektide viimased voorud kogumahus 30 miljonit eurot, eelarve ammendus tundidega ning taotluste maht ületab vaba eelarvet mitmekordselt. Potentsiaalne kohustuste maht on ligi 80 miljonit eurot,“ selgitab EIS-i ettevõtlustoetuste osakonna juht Eero Liivandi.
Praegu vaatab fond esitatud taotlusi läbi ning lähikuudel selgub, millised uued algatused saavad veel toetust.
Elamufondiga seotud programmidest räägib EIS-i korterelamute teenuste juht Taniel Vain. Tema sõnul saavad ka Narva korterelamud saada rekonstrueerimiseks toetust, kui vastavad tingimused on täidetud.
„Õiglase ülemineku fondi taotlusvoorust on toetuse saanud kaks korterelamut Narvast,“ ütleb Vain.
Ta täpsustab, et selle vooru raames oli võimalik rahastada toetuse taotluseid taotlusvooru eelarve mahus ehk 14,9 miljoni euro ulatuses, kokku 14 korterelamu rekonstrueerimise projekti. Kõik projektid on tänaseks läbi viinud ostumenetluse rekonstrueerimistöö teostaja leidmiseks ning selgus, et projektide peale kokku on rekonstrueerimistööde tegelik maksumus eeldatava maksumusega võrreldes väiksem – see tähendab, et taotlusvooru tegelik toetuse maht on ligi 14,2 miljonit eurot.
Seejuures ei ole Vaini sõnul uute projektide käivitamise peamiseks takistuseks mitte ainult finantstingimused, vaid korteriühistu üldkoosolekul rekonstrueerimistöö teostamise otsustusprotsess.
„Ühistute juhatuse liikmed ja korteriomanikud on sageli umbusklikud või ebakindlad ning kardavad mahukaid ja keerulisi projekte ette võtta,“ märgib ta.
Kommentaar
Karin Maria Lehtmets, Kliimaministeeriumi energiaturgude valdkonnajuht
Alates 2023. aastast on Ida-Virumaal suunatud korterelamute energiatõhustamiseks vähemalt 35 miljonit eurot, toetuse osakaaluga kuni 80%, mis vähendab soojuse nõudlust ja aitab seeläbi leevendada elanike kulukoormust.
Edasised toetusvõimalused sõltuvad Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi ja Sotsiaalse Kliimafondi kokkulepetest, mis selguvad 2027. aastal.
Seniks on soojusega varustamine tagatud maagaasil ning talvistel külmematel ja kõrgema elektri hindadega perioodil ka põlevkivi ja biomassi segu kasutava Balti elektrijaama abil.
AS-i Narva Soojusvõrk hange on samm õiges suunas, et tagada Narvas jätkusuutlik ja taskukohane kaugküttehind. Ministeerium on kursis hanke edenemisega, pakkujaid on hankele saabunud mitmeid, mis on rõõmustav.
Samas ministeerium ise otseselt hankesse ei sekku, vaid oluline roll on hanke juures riigi esindajana Konkurentsiametil kui sõltumatul tururegulaatoril, kelle ülesanne on tagada, et hange oleks turupõhine, hanketingimused vastaksid turureeglitele ei eelistaks põhjendamatult ühtegi osalist.
Arved lähevad kindlasti väiksemaks!
Nagu teatas 13. märtsil väljaanne Postimees, võitis Narva pikaajalise soojusenergiaga varustamise hanke ettevõte Enefit Industry. Nende pakutud hind – 53,8 eurot megavatt-tunni eest – on praegusest tariifitasemest märkimisväärselt madalam. Eeldatavasti tunnevad linnaelanikud küttekulude langust juba alates 2028. aasta detsembrist.
Projekt näeb ette Eesti elektrijaama 5. energiaploki katla moderniseerimist, et kasutada kütusena poolkoksigaasi, ning umbes 20 kilomeetri pikkuse uue soojustrassi ehitamist Auverest Balti elektrijaamani koos ühendamisega olemasoleva soojusvarustussüsteemiga. Kavandatav baasvõimsus on 85 megavatti ja aastane tootmismaht ligikaudu 300 gigavatt-tundi, mis peaks tagama linnale stabiilsema ja paremini prognoositava soojahinna.
2 küsimust Konkurentsiametile
Kertu Saul, Konkurentsiameti hinnaregulatsiooniteenistuse juhataja
– Millised kulukomponendid mõjutavad Narva kaugkütte hinda kõige tugevamalt?
– Kõige enam mõjutab Narva kaugkütte hinda soojuse tootmiseks kasutatav kütus.
Narva Soojusvõrk AS ise soojust ei tooda, vaid ostab selle sisse Enefit Power OÜ-lt ning selle osakaal moodustab piirhinnast 95,5% (105,04 €/MWh, lisandub käibemaks), ülejäänud 4,5% on soojuse jaotamise kulud.
Narva kaugküttevõrku antavat soojust saab toota nii Balti elektrijaama maagaasi katlamajas (kooskõlastatud soojuse piirhind 87,73 €/MWh (lisandub käibemaks)) kui ka Balti elektrijaama 11.energiaplokis (kooskõlastatud soojuse piirhind 60,44 €/MWh (lisandub käibemaks)).
– Kas amet näeb riski Narva elanike maksevõime halvenemiseks?
– Kõrged soojuse hinnad on alati probleem olenemata asukohast. Oleme kõige teravamat probleemi täheldanud eelkõige väikestes võrgupiirkondades ja sealsetes kohalikes omavalitsustes.
Energiavaesuse teema oleme varemgi tõstatanud ja leiame, et sellega tuleb tegeleda eelkõige kohaliku omavalituse tasemel. Hinnaregulatsioon ei ole selleks parim vahend.
Narvat ei vaadelda majandusliku vaesuse tsoonina
Küsimusele „Kas Narvat vaadeldakse regionaalpoliitikas kõrgendatud riskiga piirkonnana ja kas linlastele on planeeritud eriabi meetmed?“ vastavad Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi regionaalpoliitika osakonna esindajad nii: „Regionaalarengu vaates Narvat eririskiga piirkonnana ei käsitleta. Narva jagab üldjoontes samu suundumisi mis ülejäänud Ida-Virumaa, mis omakorda eristub mõnevõrra ülejäänud Eesti maakondadest ja millest tulenevalt on Ida-Virumaal rakendatud ka spetsiifilisi sekkumisi nii elu- kui ettevõtluskeskkonna arendamiseks.“
Eelkõige on see toimunud Euroopa Liidu õiglase ülemineku fondi ja sellele eelnenud siseriikliku Ida-Virumaa programmi raames.
„Riik (Kliimaministeerium) ei ole praegu meile teadaolevalt kavandamas ei üleriigilist ega Narva-spetsiifilist toetusmeedet elektri- ja soojakulude kompenseerimiseks isikutele. Toimetulekuraskustes isikud saavad taotleda elukohajärgselt omavalitsuselt toimetulekutoetust,“ rõhutavad ametnikud.
Kommentaar
Kaupo Raag, Rahandusministeeriumi osaluspoliitika ja riigiabi valdkonna juht
Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 järgi on igasugune liikmesriigi poolt antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu ehk vaikimisi keelatud.
Kuigi teatud liiki abid loetakse siseturuga kokkusobivaks, siis praeguse info baasil ei ole võimalik neid erandeid rakendada.
Eranditega oleks võimalik anda näiteks investeeringuabi energiatõhusa kaugkütte jaoks, kuid ka siin rakenduvad ranged tingimused ja kitsendused. Näiteks on abikõlblikud energiatõhusa kaugküttesüsteemi rajamise ja täiustamisega seotud investeeringukulud, kuid antud juhul me ei saa rääkida investeeringutest vaid jooksvate kulude katmisest.
