Kolm värsket Euroopa tubakapoliitika analüüsi kinnitavad, et sigarettide hind ja maksustamine mõjutavad endiselt otseselt suitsetamise levikut, samas kui väited aktsiisitõusude automaatsest seosest salaturu kasvuga ei leia uuringute põhjal kinnitust, kirjutab BNS.
Tubaka- ja alkoholikahjude vähendamise koda (ETAK) viitas kolmele Viini rahvusvaheliste majandusvõrdluste instituudi (wiiw) analüüsile, mis käsitlevad tubakamaksude taset, sigarettide taskukohasust ning aktsiisipoliitika seost illegaalse turuga euroliidus.
Analüüside järgi ei määra sigarettide kättesaadavust ainult see, kui palju üks pakk eurodes maksab. Oluline on ka see, kui taskukohane on see inimeste sissetulekuid ja üldist hinnataset arvestades. Kui hinnad ja palgad kasvavad tubakaaktsiisist kiiremini, võivad sigaretid muutuda ajapikku hoopis kergemini kättesaadavaks.
Uuringu andmetel suurenes sigarettide taskukohasus paljudes Euroopa riikides juba aastatel 2014–2020, sest aktsiis ei pidanud sammu inflatsiooni ja majanduskasvuga. Aastatel 2020–2022 muutus see suund veelgi selgemaks, kuna tubakamaksud ei kasvanud sama kiiresti kui üldine hinnatase.
Sigarettide taskukohasust mõõdeti analüüsides mitmel viisil, muu hulgas võrreldes ühe paki Marlboro hinda igapäevaste kaupadega ning arvutades, mitu minutit peab inimene paki ostmiseks töötama. Eesti puhul näitavad andmed, et ühe Marlboro paki hinnaga saab osta umbes viis ja pool 1,5-liitrist pudelit vett või veidi üle kahe 12 munaga karbi ning selle raha teenimiseks kulub keskmiselt umbes 44 minutit tööd.
Euroopa võrdluses ei kuulu Eesti kalleimate ega ka odavaimate sigarettidega riikide hulka. Analüüsi järgi on sigaretid kõige vähem taskukohased peamiselt Lääne-Euroopas, samas kui Ida- ja Kagu-Euroopa riikides on need sageli kergemini kättesaadavad.
Uuringud käsitlevad ka väidet, et tubakaaktsiisi tõstmine suurendab paratamatult salakaubandust. Analüüside järgi ei ole sellist otsest seost võimalik kinnitada. Euroopa Liidus vähenes illegaalse sigaretituru osakaal 10,7 protsendilt 2014. aastal 9,7 protsendile 2023. aastal, kuigi samal ajal tubakamaksud tõusid.
Eesti on uuringus toodud näiteks riigist, kus aktsiisitõus oli märkimisväärne, kuid illegaalse turu osakaal muutus samal ajal vähe. Sama mustrit täheldati ka Hollandis ja Tšehhis.
Analüüside põhjal on tubaka hind üks olulisemaid tegureid suitsetamise vähendamisel. Euroopa Liidus langes suitsetamise levimus 28,1 protsendilt 2010. aastal 24,6 protsendile 2020. aastal ning hinnanguliselt selgitab sigarettide taskukohasus umbes 40 protsenti suitsetamise ja sigarettide tarbimise vähenemisest aastatel 2009–2019.
ETAK on Sotsiaalministeeriumi strateegiline partner sõltuvushäirete programmi toetamisel.
