Pidupäeva eel toimub üle riigi kümneid tasuta üritusi, mis on pühendatud Eesti Vabariigi sünnipäevale. Toimuvad lipuheiskamise tseremooniad, näitused, ekskursioonid, kontserdid ja muud pidustused. MK-Estonia tegi ülevaate kõige tähtsamatest sündmustest – enamikku neist saab külastada ilma piletita.
Tallinn
Kesklinn
23. veebruar
Kell 12:00 toimub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) suures saalis Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud pidulik avalik kontsertaktus. Tervitussõnadega esinevad EMTA rektor Ivari Ilja ning lavastaja ja kirjanik Merle Karusoo.
Esinevad: Rein Rannap, Annabel Soode, Audiovisuaalse loomingu, kaasaegsete etenduskunstide ja näitleja erialade üliõpilased, EMTA segakoor ja tšelloansambel.
Lavastaja on Robi Varul.
Kunstiline juht Henry-David Varema. Kavas kõlavad Elleri, Tormise ja Rannapi teosed.
Sissepääs on tasuta, kuid eelnevalt palutakse võtta tasuta pääse Piletikeskusest.
24. veebruar
Kell 7:32 on kõik soovijad oodatud Toompeale Kuberneri aeda riigilipu heiskamise tseremooniale Eesti hümni saatel.
Kõnega esineb Riigikogu esimees Lauri Hussar. Õnnistussõnad ütleb Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma. Ette loetakse 1918. aastal vastu võetud Eesti Vabariigi iseseisvusmanifest. Esinevad Eesti Meestelaulu Seltsi ühendmeeskoor ja Tallinna politseiorkester.
Kuberneri aeda on rivistatud akadeemiliste ühenduste, isamaaliste organisatsioonide ja koolide liputoimkonnad. Tseremoonia lõpeb orienteerivalt kell 8.05.
Keskpäeva paiku jagatakse Tammsaare pargis kõigile soovijatele Eesti lippe ja kiluvõileibu.
Kell 13:00 esitab Tallinna Kammerkoor Mustpeade maja Valges saalis (Pikk 26) kontserdi, kus kõlavad nii Eesti klassikute tuntud kooriteosed kui ka vähem teada muusikapärlid. Mitmekesine kava hõlmab perioodi rahvusromantismist kaasaegsema muusikastiilini.
Mitmete auhindadega pärjatud Tallinna Kammerkoor asutati 1962. aastal eesti heliloojate muusika esitamiseks ja propageerimiseks, ning sellele ideaalile on kollektiiv truuks jäänud tänaseni.
Praegu laulab kooris üle 30 laulja. Kontserdil „Kestmise laulud“ kõlavad teosed heliloojatelt: Aleksander Kunileid, Veljo Tormis, Ester Mägi, Olav Ehala, Erkki-Sven Tüür ning Rasmus Puur. Dirigent on Heli Jürgenson.
Kontserdisarja korraldavad UNESCO muusikalinn Tallinn, Eesti Kooriühing ja Tallinna Filharmoonia.
Kõik sarja kontserdid on kuulajatele tasuta!
Lasnamäe
23. veebruar
Kell 18:00 toimub Lindakivi kultuurikeskuses (J. Koorti 22) ürituse korraldajate sõnul kontsert, mis „peegeldab meie kultuuri rikkust ja ajaloolist pärandit“.
Lindakivi lavale astuvad Rahvusooper Estonia solist Rene Soom ja Ooper-Kvartett, kelle laulud puudutavad südant ja loovad õhkkonna, kus iga noot räägib rohkem kui tuhat sõna. Eelnev registreerimine pole vajalik.
24. veebruar
Kell 15:00 algab Jüriöö pargis avatud ja kogukondlik sündmus, kuhu on oodatud nii pered, sõbrad kui ka kõik, kes soovivad riigi sünnipäeva väärikalt ja südamlikult tähistada.
Pidupäev algab traditsioonilise lõkke süütamisega, mis sümboliseerib ühtsust, järjepidevust ja austust Eesti riigi ajaloo vastu. Külalistele pakutakse kohapeal tasuta sooja suppi, mis aitab luua mõnusa ja hooliva õhkkonna ka talvisel pidupäeval.
Muusikalise raamistiku annab sündmusele Pärnu Kaitseliidu maleva orkester Saxon.
Mustamäe
24. veebruar
Kell 16:00 esineb Männi pargis Koit Toome. Lisaks on külastajaid ootamas ka mitmed toredad üllatused.
Maardu
24. veebruar
Kell 13:00 toimub Maardu Vaba Aja Keskuses (Keemikute 12b) tasuta kontsert „Südamete muusika“. Programmis osalevad Maardu linnakoor dirigent Jekaterina Hakk juhatusel ja Muuga segakoor Helen Kivimägi juhatusel.
Lisaks esinevad muusikud: Olga Palamartšuk (vokaal), Stark Rosenthal (klaver), Kaspar Ernesaks (löökpillid), Jekaterina Semjonova (akordion) ja Marina Štšigorets-Sokolova (saksofon).
Kõlavad Carlos Gardeli, Raimond Valgre, Uno Naissoo, Carlos Velázqueze ja teiste heliloojate teosed.
Narva
24. veebruar
Koidikul, kell 7:18 toimub Narva linnuse põhjahoovi territooriumil pidulik riigilipu heiskamise tseremoonia. Kell 8:30 asetatakse Narva garnisoni kalmistul pärjad Vabadussõja mälestussambale.
Sümboolse tasu eest
24. veebruar
Kell 7:00 kuni 16:00 toimub Narva linnuses Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud perepäev. Pilet maksab 2,40 eurot, perepilet 4,80 eurot. Kell 10:00 kuni 14:00 toimub Äkkeküla spordikeskuses Narva suusasõit. Täiskasvanute osalustasu on 5 eurot.
Tartu
24. veebruar
Kell 9:15 toimub Tartu vabadussamba Kalevipoeg juures pidulik rivistus.
Kõnedega esinevad Tartu linnavolikogu esimees Tõnis Lukas ja Kaitseliidu Tartu maleva kaplan Priit Tamm.
Kell 10:00 toimub Tartu tähetorni juures Eesti lipu austamise tseremoonia.
Kõnelevad Tartu linnapea Urmas Klaas, Tartumaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees Jarno Laur, Tartu praostkonna praost Kristjan Luhamets ja Eesti Üliõpilaste Seltsi abiesimees Ervin Otto Prank.
Laulavad Tartu Akadeemiline Meeskoor, Eesti Maaülikooli meeskoor Gaudeamus, Tartu meeskoor Akadeemiline Emajõgi, Haaslava meeskoor ja Eesti Metsatöötajate Meeskoor Forestalia ning muusikat mängib Puhkpilliorkester Tartu. Üritust juhib Maria Annus.
Kell 11:00 algab raekoja platsil Kaitseliidu Tartu maleva pidulik rivistus ja kaitseliitlaste ergutamine. Kõigile huvilistele on avatud Kaitseliidu tehnika- ja relvanäitus.
Kell 12:30 kutsub folklooriklubi Maatasa uisurahvapeole raekoja platsi uisuväljakul.
Korraldajad soovitavad üritustele tulla ühistranspordiga või jalgsi ning võimalusel võtta kaasa Eesti lipp.
Eesti Rahva Muuseumis (ERM) on pidupäeva puhul sissepääs püsinäitusele „Kohtumised“ tasuta. Ajutiste näituste külastamiseks tuleb osta pilet.
Terve päeva jooksul toimub püsinäitusel „Kohtumised“ lastele lipuotsimise mäng.
Kell 11:00 ja 13:00 teematuurid „Sinimustvalge varjundiga tuur riigi sünnipäeva auks”.
Kell 12:00 toimub ekskursioon inglise keeles. Vajalik on eelregistreerimine muuseumi kodulehel www.erm.ee.
Kell 11:00 on mängumetsas meisterdamishommik: lapsed meisterdavad sini-must-valgeid lipukesi ja pääsukesefiguure.
Kell 14:00 toimub silla-alal pidulik kontsert „Eesti helid“.
Kontserdil näeb ja kuuleb erinevate kunstižanrite sümbioosi, mille loovad Estonia teatri ooperilaulja Reigo Tamm ja baleriin Ketlin Oja ning pianist Jaan Ots.
Esitusele tuleb Heino Elleri, Mart Saare, Eduard Tubina, Lepo Sumera ning Erkki-Sven Tüüri helilooming.
Kaasa teeb ka Tartu Akadeemiline Meeskoor dirigent Roland Viilukase juhatamisel.
Pärnu
23. veebruar
Kell 9:00 – pärgade asetamine Pärnu Alevi kalmistul Vabadussõja mälestussamba juures.
Kell 13:30 – pidulik jalutuskäik Pärnu Alevi kalmistul Vabadussõja mälestussamba juurest mööda Riia maanteed Iseseisvuse väljakule. Osalejatel palutakse koguneda Alevi kalmistu ette kell 13–13.15. Kaasa võib võtta väikseid sinimustvalgeid lippe.
Kell 14:10 – aastapäeva tähistamine Iseseisvuse väljakul. Rongkäik saabub väljakule u kell 14:10. Kõlab linnapea tervitus ning Pärnu linna XXV Kuldsuu kõnevõistluse võitja kõne. Eesti iseseisvuse manifesti loeb ette Sten Karpov. Esineb Pärnumaa kaitseliidu maleva orkester ja rahvatantsuansambel Kajakas.
Kell 19:00 – aastapäeva pidu ja kontsert Port Artur II aatriumis. Laval astuvad üles Pärnu Muusikakooli bigbänd, Pärnumaa firmabändide konkursi parimad, PÚR MÚDD.
Kell 23:00 – öömatk Valgeranna terviserajal. Kogunemine Valgeranna parkimisplatsil. Osalejatel palutakse kaasa võtta latern ja termos.
24. veebruar
Kell 7:31 – pidulik lipuheiskamine Iseseisvuse väljakul, Eesti Vabariigi väljakuulutamise monumendi juures. Esinevad Mihkel Lüdigi meeskoor ja Pärnu kunstide kooli poistekoor. Järgneb giidituur “Pärnu – Eesti Vabariigi sünnilinn”.
Kell 7:32 – pidulik lipuheiskamine Tõstamaa keskalevis.
Kell 9:00 – pidulik lipuheiskamine Paikuse kooli ees. Esinevad kohalikud taidluskollektiivid. Külalistele pakutakse teed ja kringlit, korraldajad paluvad kaasa võtta oma topsi.
Kell 10:00 – giidituur “Pärnu – Eesti Vabariigi sünnilinn”. Algus Iseseisvuse väljakul.
Kohtla-Järve
23. veebruar
Kell 18:00 esineb Kohtla-Järve Kultuurikeskuses Alika – eesti laulja, saate „Eesti otsib superstaari“ 8. hooaja võitja, kes esindas Eestit 2023. aasta Eurovisioonil.
24. veebruar
Kell 7:32 – riigilipu heiskamine Kohtla-Järve linnavalitsuse väljakul.
Kell 11:00 – pärgade asetamine Järve lahingus langenute mälestussambale. Muusikaline saade Kohtla-Järve linnaorkestrilt.
Narva-Jõesuu
24. veebruar
Kell 7:10 – pidulik riigilipu heiskamine. Tseremooniad toimuvad Narva-Jõesuu sadamas ja Laagna külas Vanatare Seltsimaja juures.
Kell 8:00 – pärgade asetamine Narva-Jõesuu Vabadussõja mälestussamba jalamile. Tseremooniad viiakse läbi Narva-Jõesuu kalmistul (kell 8:00), Sininõmme kalmistul (kell 8:30) ja Sinimäe kalmistul (kell 9:00).
Kell 12:00 – Eesti Vabariigi aastapäeva pidulik kontsert Narva-Jõesuu Medical SPA suures saalis aadressil Aia 3. Esinevad muusikakooli õpilased, tantsukollektiiv ning külalisesinejad – Laura & Märten Duo. Olgina ja Sinimäe elanikele on organiseeritud transport. Bussile saab registreeruda telefonil +372 5871 0230. Väljumine Olgina rahvamaja juurest kell 11:00, Sinimäe kooli juurest kell 11:20.
Teadmiseks
Huvitav fakt
Eesti Vabariigi hümniks on laul „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“. Selle viisi kirjutas 1848. aastal saksa päritolu Soome helilooja Fredrik Pacius ning eestikeelsed sõnad Johann Voldemar Jannsen.
Eestis kõlas laul esmakordselt esimesel üldlaulupeol 1869. aastal. Rahvusliku liikumise arenedes 19. sajandi lõpus sai sellest kogu riigis üks armastatumaid laule.
Sama populaarne oli see meloodia – küll teistsuguste sõnadega – ka Soomes, kus see algselt üliõpilastele kirjutatigi.
Pärast Eesti ja Soome iseseisvumist Esimese maailmasõja järel sai Paciuse viisist mõlema riigi riigihümn, kuigi kummaski esitati seda oma sõnade ja isikupärase tõlgendusega. Nõukogude ajal oli “Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” keelatud. Sellest hoolimata elas laul inimeste mälestustes edasi ning taastas oma ametliku staatuse pärast Eesti iseseisvuse taastamist 1991. aastal.
Flashmob: vägi algab kinnastest!
Tartu Kudujate Koopiaklubi kutsub kõiki 24.veebruaril ehtsaid Eesti kindaid kandma! „ Kiri algab kirikust, rahvas algab raamatust, vägi algab kinnastest…,“ ütlevad kudujad. “Kinnas on käe koda ja kaitse, tuule- ja tuisuvari, kodusoojuse hoidja ja kurja eest kaitsja. Külmavõetud kätega ei toimeta. Karukäpakiri ja saehambakiri, tunnikellakiri ja läätseleemekiri, lehepõnnikiri ja liblikakiri, kõõrukiri ja põrsakiri, lumekiri ja ristikiri… Igas Eestimaa paigas isemoodi mustrid, värvid ja salasõnumid. Vanad kirjad mäletavad endisi aegu, kannavad meid minevikust tulevikku.“
24. veebruaril postitage sotsiaalmeedias kinnaste kandmise pilte ja tähista foto: #kannaneestikindaid
