Praegune riigi rahanduspoliitika viib Eesti maksukoormuse 40 protsendi lähedale ning ebameeldivad maksuotsused ootavad ees ka Eestis, kirjutavad Parempoolsed enda logis. Sellest kirjutab BNS.
Parempoolsete sõnul on Eesti maksukoormus tõusnud 33,7 protsendilt SKT-st 2023. aastal tänavuse 35,2 protsendini. Sealjuures on eelarvepuudujääk tõmmatud 4,5 protsendini. Püsikulude tõttu tekkiv eelarvepuudujääk on erakonna hinnangul sisuliselt edasilükatud maksukoormus, mis intresside tõttu kasvab. Nii ligineb Eesti tegelik maksukoormus juba 40 protsendile, mis on sama kõrge nagu Lõuna-Euroopas.
Parempoolsed hoiatavad, et kui jätkatakse mudeliga, kus riik jagab universaalseid toetusi ning kasvatab indekseeritud kulusid, on uued maksud paratamatud. Seejuures eelistavad poliitikud sageli makse, millest valijad eriti aru ei saa. Nii oleks tänavu peaaegu kehtima hakanud ettevõtete kasumimaks, kus maksustatud oleks mitte reaalselt teenitud raha, vaid raamatupidamislikke näitajaid.
Parempoolsete hinnangul on Eestil kaks tulevikuteed. Ühel juhul toimib kapitaliturg ja investeerimine, teisel juhul pigistatakse sotsiaalkulude kasvatamise nimel ettevõtlussektorit, mis nende sõnul tähendaks Eesti arengu pidurdumist.
Näitena tõid Parempoolsed välja Hollandi, kus kehtestati realiseerimata kapitalitulule 36-protsendine maks. See tähendab, et kui aktsiaportfelli väärtus kasvab aastaga 10 000 euro võrra, tuleb riigile maksta 3600 eurot isegi juhul, kui vara ei müüda. See aga näitab Parempoolsete sõnul kätte Euroopa maksupoliitika suuna.
“Muidugi ei meeldi kellelegi suuri makse tasuda, kuid lõpuks on siiski vana tõde, et poliitikud eelistavad sääraseid makse, millest valijad liiga lihtsalt aru ei saa. Meenutame, et Reformierakond oli olemuselt sarnase maksu kehtestamisele juba väga lähedal: tänavu oleks peaaegu kehtima hakanud ettevõtete kasumimaks. Ka seal oleks maksustatud mitte reaalselt teenitud raha, vaid raamatupidamislikku numbrit,” kirjutavad Parempoolsed enda logis.
“Eestil on kaks tulevikuvisiooni. Üks on selline, kus kapitaliturg toimib, investeeritakse. See on tulevik, kus tarkade ja tegusate inimeste abil saabub väärtuslik tulevik. Teine tee on, kus sotsiaalkulutuste põhjendamatu kasvatamise huvides pigistatakse ettevõtlussektorit, kus inimeste vara on kõige loovamalt kasutuses. See oleks Eesti arengu äralõikamine,” hoiatab erakond. “Sealjuures tasub märkida, et Skandinaavia maksukoormus on võrreldes 90-ndatega langustrendis. Ajal, mil meie makse muudkui tõstame, langetavad lähimad konkurendid neid meile lähemale.”
