Tallinna laste turvakeskust raputanud surm on pannud abilinnapea kaaluma narkokoerte kaasamist, sest narkootikumide tarvitamine laste seas ei ole üksikjuhtum ning neid varjatakse osavalt, kirjutab BNS viitega väljaandele Postimees.
Kui Tallinna laste turvakeskuse töötaja 5. veebruari varahommikul kahte seal elavat poissi äratama läks, märkas ta, et üks neist ei liiguta. 16-aastast noorukit raputades taipas ta, et nooruk on surnud, ning helistas häirekeskusesse.
Politsei- ja piirivalveameti (PPA) Kristiine piirkonna grupijuhi Kristel Ulpi sõnul võis esialgsetel andmetel olla tegemist üledoosiga, ent täpne surma põhjus selgitatakse välja kohtuekspertiisis. Ulp lisas, et poisil oli olnud kokkupuuteid politseiga.
PPA narko- ja organiseeritud kuritegude talituse juht Artur Kamnerov tõi esile, et viimane väljakutse kõnealuse poisiga seoses tehti turvakeskusest tema surmale eelneval õhtul. “Töötajad kahtlustasid, et kaks 16-aastast noormeest on tarvitanud narkootilisi aineid, ning leitud oli ka näiliselt narkootilist ainet,” rääkis Kamnerov.
Noormeestega vesteldes tehti aga ühes kiirabiga selgeks, et tegemist polnud narkootikumidega, vaid neile välja kirjutatud retseptiravimiga. “Pärast traagilist sündmust oleme alustanud kriminaalmenetlust, et välja selgitada kõik juhtunu täpsemad asjaolud,” ütles talituse juht.
Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna abilinnapea Riina Solman sõnul on juhtum andnud valusa löögi nii töötajatele, noortele kui ka nende vanematele. “Oma igapäevast tööd tehes tahavad turvakeskuse töötajad pakkuda noortele turvalist, usaldusväärset ja positiivset keskkonda, kus probleemidele lahendusi leida ning koos pingutades raskustest üle saada. Kahjuks läks kõnealuse noorega aga vastupidi, mistõttu peame nüüd tegema kõik meist oleneva, et selline olukord turvakeskuse ruumides korduda ei saaks.”
Abilinnapea sõnul ollakse toeks kõigile osapooltele, et kurvast sündmusest õppida ning koos välja tulla. Küsimusele, kas turvakeskusesse suunatud sõltuvusprobleemidega laste arv on viimastel aastatel püsinud stabiilsena, vastas Solman, et ametlik statistika tõesti selliste laste ja noorte arvus märkimisväärseid kõikumisi ei näita. “Samas kinnitavad noortega vahetult töötavad spetsialistid, et igapäevapraktikas on riskikäitumine ja psühhoaktiivsete ainete tarvitamine muutunud senisest nähtavamaks ja mitmekesisemaks.”
Varem üledoosist tingitud surmasid lastele mõeldud keskuses ette tulnud ei ole. Küll aga on nad viimase nelja kuu statistika järgi narkootikumidega seoses politseisse pöördunud neljal korral.
Postimees uuris, kuidas noored järelevalve all üldse narkootikumidele ligi pääsevad? Abilinnapea sõnas, et keskuse kodukorra järgi ei tohi noorele anda ega neil olla esemeid, mis võivad tervist ohustada. Seda kontrollitakse nooruki saabumisel või naasmisel osakonda.
Lisaks isiklike asjade läbivaatusele kombitakse läbi ka nooruki taskud ja seljas olev riietus. Samas on selline kontroll Solmani sõnutsi õigustatud vaid põhjendatud kahtluse korral, et tema valduses võib olla midagi keelatut.
“Kui noor tuleb kodukülastuselt, tehakse kahtluse korral narkotest. Kui test on positiivne, jälgitakse noore reaktsioone ja sümptomeid. Vajadusel kutsutakse kiirabi. Kui noor on agressiivne ja ei tee koostööd, kutsutakse politsei,” rääkis Solman.
Ta märkis, et kui alkoholi tarbimist on lihtsam tuvastada, siis testid narkootikumide tarvitamist tihti ei näita. “Siis jälgitakse ainult noorte reaktsioone,” ütles Solman, tuues välja, et narkootikumide peitmisel on noored väga leidlikud. Näiteks on aineid avastatud šampoonipudelitest, sokkidest.
Enim on noorte seas levinud mokatubaka ja nikotiinipatjade kasutamine, e-sigaretid ja kanepi tarvitamine. “Täheldatakse ka tugevamate narkootiliste ainete, näiteks amfetamiini sagenenud kasutamist,” sõnas abilinnapea ja lisas, et ette tuleb ka retseptiravimite väärkasutust, kus noored jagavad omavahel aktiivsus- ja tähelepanuhäire ning epilepsia ravimeid, aga ka mitmesuguseid rahusteid.
Solman rõhutas, et probleem on olemas. “Kuigi spetsialistid teevad igapäevaselt tööd riskikäitumise vähendamiseks, on süsteemseid võimalusi ennetuseks ja järjepidevaks sekkumiseks praegu piiratud mahus,” tunnistas ta.
Abilinnapea arvates oleks aeg narkokoerad tagasi tuua. Ta arutles, et ehkki päev enne 5. veebruari traagilist õnnetust politsei 16-aastaselt poisilt narkootikume ei leidnud, oleks koerte abil seda võib-olla teha suudetud.
“Politsei vestles poistega, aga lapsed on ju seiklushimulised. Vaadatakse, kas saab piire ületada, mitte vahele jääda. Ega vestlemise käigus lapsed ju üksteist välja ei anna,” sõnas Solman.
Narkokoerte ennetav kaasamine lõpetati lastega seotud asutustes 2016. aastal, kuivõrd selleks puudus õiguslik alus. “Omal ajal oli suur diskussioon, et miks käiakse koolides lapsi hirmutamas ja et «meie koolis sellist asja pole»,” ütles Solman. Tema hinnangul on see, mis turvakeskuses näha, vaid jäämäe veepealne osa.
“See algab kodudest. Ühiskond tolereerib seda ja sageli tarvitavad ka lapsevanemad ise. See on rääkimata saladus! Narkokoertega avastaksime ja ennetaksime rohkem.”
Kas koertega võiks koolidesse ja turvakodudesse minna ainult kahtluse korral või lausa pisteliselt? Solman arvas, et alustama peaks kahtlusest. “Selle pinnalt saab otsustada, kas teha ka muid kontrolle. See asi on ikkagi täiesti tähelepanu alla võtmata, arvestades, kuivõrd massiline on tarbimine.”
Kamnerov tõdes, et ehkki laste ja noortega töötavate asutuste ja koolidega tehakse igakülgset koostööd, pole saladus, et vaatamata riigiasutuste pingutustele on narkootilised ained neile endiselt kättesaadavad.
Siiski – politsei ei saa tema sõnul ainuüksi vihje peale ruumis või ehitises läbiotsimist korraldada. Seda võib teha vaid juhul, kui tegemist on kõrgendatud vahetu ohuga kellegi elule või füüsilisele vabadusele. “Kuna valduse läbivaatus riivab intensiivselt inimeste põhiõigust, peab läbivaatuseks üldjuhul olema halduskohtu eelnev luba.”
Samuti on võimalik läbiotsimist viia läbi kriminaalmenetluse kaudu, kuid see eeldab juba kuriteole viitavaid tunnuseid. “Laste ja noortega töötavad asutused saavad lähtuda sisekorraeeskirjadest ning tegevust reguleerivatest seadustest, et tagada seeläbi noorte turvalisus,” ütles politseinik, lisades, et nende peamine eesmärk on narkootiliste ainete turu ja müügi piiramine, misläbi väheneb narkootikumide kättesaadavus Eesti inimestele, eriti alaealistele ja noortele.
Postimees küsis, kas aga uuesti narkokoerte kaasamine oleks politsei meelest tervitatav? Kamnerov vastas, et kui asutus tahab politsei abi või saab aru, et olukord ületab nende enda võimalused, reageeritakse abipalvele ja toetatakse neid oma võimaluste piires. “Samas ei saa politsei võtta endale püsivat või igapäevast järelevalverolli kõigis sellistes asutustes, kuna see ei ole politsei ülesanne ega oleks ka töömahu tõttu operatiivselt võimalik,” hindas ta.
