„Sööge vähemalt 400 grammi taimset toitu päevas,“ soovitavad arstid ja toitumiseksperdid. Kuid talvel muutub nende soovituste järgimine üha keerulisemaks: isegi harjumuspärased köögiviljad kallinevad ja hinnasildid poodides sunnivad eelarvet ümber vaatama. Millest sõltuvad puu- ja köögiviljade hinnad ning kas on võimalik säästa ilma tervist ohverdamata – seda uuris MK-Estonia.
„Puder ja kapsad – see on meie toit,“ öeldi vanasti. Meie esivanemate taimne toidulaud polnud pikka aega just kuigi mitmekesine.
Kuid tänapäeval on lähenemine toitumisele hoopis teistsugune: on olemas selged teaduslikud soovitused, kui palju köögi- ja puuvilju inimene tervise heaks vajab. Nii soovitab Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) süüa neid vähemalt 400 grammi päevas.
Tervise Arengu Instituut (TAI) liigitab köögiviljade gruppi järgmised tooted: porgand, peet, kapsas, tomat, kurk, lehtsalatid, rabarber, oad, suhkruhernes, maapirn, seened, idandid, vetikad, tomatipasta ja muud 100% köögiviljadest valmistatud tooted.
Oluline täpsustus: kartul sellesse nimekirja ei kuulu ja seda köögiviljaportsjonina arvesse ei võeta.
Teadusuuringud näitavad, et regulaarne köögi- ja puuviljade tarbimine suudab ära hoida miljoneid enneaegseid surmasid aastas, vähendades südame-veresoonkonna haiguste, 2. tüüpi diabeedi ja teatud vähivormide riski.
Juurdehindlusega kaup
Teooria kõlab veenvalt, kuid praktikas jääb asi hindade taha. Puuviljad on talvel traditsiooniliselt kallid, kuid ka köögiviljad ei ole enam ammu „säästuvariant“. Hiljuti kurtis üks naine sotsiaalmeedias: isegi suvikõrvits maksab nüüd 9 eurot kilo!
Üks kõrgete hindade põhjuseid on see, et märkimisväärne osa puu- ja köögiviljadest jõuab turule välismaalt. Sellele viitavad ka erinevate kaubanduskettide esindajad.
„Hinda mõjutab eelkõige suur sõltuvus impordist,“ selgitab Rimi Eesti ostujuht Marta Palm. „Eesti on puu- ja köögivilja kasvatajatele pigem kauge ja väike turg, mistõttu ei saavutata tellimuste täitmisel mastaabiefekti ning logistikakulud jätavad oma jälje ka toote hinda.“
Lisasurvet avaldavad hindadele ilmastikutingimused.
Põuad ning külma- ja kuumalained tootjariikides saagikust ei soosi, pakkumine väheneb – ja see peegeldub peaaegu kohe ka hindades.
„Kui meie lähiregioonis on mõnel viljal hooaeg, siis on see soodne,“ ütleb Prisma puuviljade kategooriajuht Kristi Reisel. „Kallimaks kujunevad need perioodid, kui ühes regioonis on hooaeg lõppenud ja teises ei ole veel alanud ja vahepeal on kauba nappus. See viib hinnad üles.“
Kui aga puu- ja köögivilju tuuakse kaugemalt, moodustavad tema sõnul suure osa hinnast transpordikulud. Eriti kalliks läheb eksootiliste puuviljade vedu. Talvekuudel lisandub risk, et kaup saab transpordi käigus külma ja on saabudes müügikõlbmatu.
Selveri esindaja Mariann Järvela märgib samuti, et puu- ja köögiviljad on kaubagrupp, mille hinnad kõiguvad sageli.
Eraldi küsimus, mis ostjaid huvitab: miks soojadest maadest pärit puu- ja köögiviljad maksavad just praegu nii palju, kuigi seal peaks justkui hooaeg olema?
Coop Eesti Keskühistu ostudirektor Oliver Rist selgitab olukorda nii: „Soojematest riikidest imporditud köögiviljad on hetkel kallimad kallimad, kuna nende kasvatamist on mõjutanud ebasoodsad ilmastikuolud (külm, vihmad, saagikuse langus – näiteks Kreeka ja Hispaania põllud hetkel upuvad), selle aasta külm ja vihmane ilm. Samuti on kasvanud energia-, tööjõu- ja transpordikulud. Kui pakkumine on piiratud ja nõudlus püsib, tõusevad ka hinnad.“
Säästunipid
Küsisime erinevate kaubanduskettide esindajatelt, millal poodides puu- ja köögiviljade hindu langetatakse ning kas on kindlaid päevi või kampaaniaid, millal on neid soodsam osta. Samuti uurisime, kuidas hinnasilte õigesti lugeda, et mitte üle maksta.
Maxima
Nagu keti esindajad selgitavad, õnnestub tarnijatega parimates hindades kokku leppida tänu sellele, et kaupa ostetakse korraga kõigile Balti riikidele. Mahuefekt aitab hinnad hoida odavad.
Lisaks lojaalsusprogrammile tasub Maxima kauplustes pöörata tähelepanu „Säästa ja Päästa“ asukohtadele, kuhu õhtul või järgmise päeva hommikul paigutatakse kaup, mis on täiesti söödav, kuid ei näe enam nii atraktiivne välja. Seevastu saab neid osta odavamalt.
„Kui näiteks mandariinikastist läheb üks mandariin äraviskamisele, siis kast liigub odavama hinnaga „Säästa ja Päästa“ sektsiooni,“ selgitab jaeketi esindaja.
Pöörake tähelepanu ka hinnasiltidele: valge värv tähendab tavahinda, kollane on igapäevaselt odavam hind, punane aga tähistab sooduskampaaniat või “Aitäh” kaardiga hinda.
Selver
Selveri ketis, Delice’i kauplustes ja e-Selveris müüakse igal reedel kõiki tavahinnaga värskeid puu- ja köögivilju 15% soodustusega. Pakkumine kehtib kõigile klientidele ja soodustuse saamiseks pole Partnerkaarti vaja.
Lisaks müüakse kampaania „Nädala parim hind“ raames iga nädal mitut puu- ja köögivilja alandatud hinnaga terve nädala vältel.
Igal kolmapäeval saavad 63-aastased ja vanemad kliendid, kes teevad oste Partnerkaardiga, kogu ostukorvilt 10% soodustust.
Kampaania „Kuldne kolmapäev“ raames on puu- ja köögiviljad samuti 10% odavamad, kusjuures lisasoodustus kehtib ka kaupadele, mis juba osalevad teistes kampaaniates.
Prisma
Keti esindaja sõnul ei ole neil eraldi päevi, mil puu- ja köögiviljad oleksid soodsamad, samuti pole erisoodustusi pensionäridele. Küll aga toimib kontseptsioon, mille kohaselt pakutakse igapäevaselt mitmeid puu- ja köögivilju „Alla euro saak“ märgistusega.
Rimi
Igal esmaspäeval kehtib meil seeniorite soodustus, 63. aastased ja vanemad kliendid saavad kogu ostukorvilt 10% soodustust, sh ka puu- ja köögiviljadelt.
Reedeti on Rimis tervisereede, kus kõik tavahinnaga puu- ja köögiviljad on lausa 15% soodsamad. Soodustuse saamiseks tuleb igal reedel kupong aktiveerida äpis või terminalis, seda saab teha juba varem ostukorvi planeerides või kaupluses enne maksmist.
Lisaks seeniori esmaspäevale, kehtib 63. aastastele ja vanematele klientidele soodustus -10% ka pensionipäevadel ning kui pensionipäev satub reedesele päevale, nagu selle aasta juunis, kehtivad nii tervisereede kui seeniori soodustused – 15%+10%.
Kindlasti tasub pilk peal hoida ka erikampaaniatel – aeg-ajalt toimuvad Rimis temaatilised puu- või köögiviljanädalad.
Näiteks aasta alguses oli fookus mahetoodetel ning järgmisena on tulemas tsitrustenädal. Selliseid temaatilisi kampaaniaid, kus tutvustame uusi ja vanu lemmikuid väga heade hindadega toimub aasta läbi.
Lisaks on Rimis pakkumised kõikidele klientidele läbi nädala.
Samuti tasuks kindlasti jälgida „Hea hind iga päev“ programmi tooteid (hinnasildil punane euromärgis), sinna on valitud igapäevased ostukorvi tooted, mille ühikuhinnad on turuga võrreldes soodsamad.
COOP
Köögiviljade ja puuviljade hinnad alanevad kampaaniate raames või siis, kui turule jõuavad suuremad kogused ja pakkumine paraneb. Coopi kauplustes vältavad kampaaniad iganädalaselt teisipäevast esmaspäevani ehk siis võib igal nädalal leida ka erinevate värskete puu- ja köögiviljade sooduspakkumisi.
Eksperdid soovitavad üksmeelselt: kui soovite säästa, pöörake tähelepanu kilohinnale.
See võimaldab objektiivselt võrrelda erinevaid pakendeid ja tooteid. Suuremate pakendite või lahtise kauba ostmine on reeglina soodsam.
KOMMENTAAR
Käthy Suuder, Maxima Eesti puu- ja köögiviljade kategooriaosakonna juht
Tänapäeval mõjutavad puu- ja köögiviljade jaehinda kolm peamist tegurit: päritoluriik, ilmastikuolud ning üldine majandusolukord (sh energia, kütuse ja tööjõu hind ning maksud). Toon kaks näidet, mis selgitavad praegust olukorda:
- Paprika ja Hispaania kliimamõjud:
Hispaania on traditsiooniliselt olnud meie peamine tarnija, kuid kliimamuutused on tarneahelaid sassi löönud. Sel aastal lükkus paprika külv ebasoodsate olude tõttu 2–3 nädalat edasi. See tähendab, et saak valmib niiskemal perioodil, mil taimed on altimad kahjuritele (nt Thrips parvispinus). Kvaliteetse kauba tagamiseks tuleb teha ranget sorteerimist, mis vähendab turule jõudva paprika kogust. Tekkinud defitsiit kergitabki hinda – hetkel algavad jaehinnad 2.99 eurost ja liiguvad sealt ülespoole.
2. Eksklusiivsed marjad ja logistika:
Kaugelt imporditud viljade puhul mängib suurimat rolli logistika ja transpordikulu. Näiteks Vietnamist pärit draakonivili (pitaia) või Tšiilist tarnitavad mustikad peavad läbima tuhandeid kilomeetreid, säilitades samal ajal värskuse. See muudabki need tooted luksuskaupadeks.
KOMMENTAAR
Oliver Rist, Coop Eesti Keskühistu ostudirektor
Eakad moodustavad meie klientidest arvestatava osa. Meie kogemus näitab, et 65+ kliendid on harjumustele truud, nad on ostavad kindla kaubamärgi tooteid, samas jälgivad ka hinda ning ostavad ühtlasi omamärgi tooteid.
Neid eristab teistest kliendigruppidest seegi, et kampaaniatoodete osakaal jääb nende ostukorvis väiksemaks, sest nad eelistavad pigem tooteid, mida on harjunud tarbima. Puu- ja juurviljade osakaal nende ostukorvis on kõrge, sest nad eelistavad ise süüa teha.
Üks oluline eeldus või stereotüüp, mida oleme pidanud eakate osas ümber hindama, on seotud just sellega, et nad ei otsi tingimata ainult kampaaniatooteid.
Meie kogemus on näidanud, et nende ostukorvis on soodushinnaga tooteid tegelikult vähem kui teistel kliendigruppidel. See aga ei tähenda, et hind ei oleks nende jaoks oluline. Samas on nende keskmine ostukorvi maksumus kõrgem kui 25-34 vanusegrupil.
KOMMENTAAR
Katrin Seppel, Lidl Eesti kommunikatsioonijuht
Lidlis algavad kampaaniad igal esmaspäeval ja neljapäeval. Lisaks on meil minikampaania “Super nädalalõpp”. Igal korral on kampaaniapakkumises ka puu-ja köögivilju. Kõik pakkumised on leitavad kliendilehest: järgmise nädala kataloog on poodides saadaval juba laupäevast, nii et saab juba varakult oma sisseoste planeerima hakata. Sama kataloog nähtaval on ka meie kodulehel ja Lidl Plus äpis.
Palju häid pakkumisi on Lidl Plus äpi kasutajatele, soodustused võivad ulatuda kuni 50%-60%-ni. Näiteks on meil sel nädalal alates esmaspäevast müügil sibulad hinnaga 0,79 eurot kg ja kartulid hinnaga 0,17 eurot kg; alates neljapäevast võib soetada kapsast hinnaga 0,38 eurot kg ja šampinjone hinnaga 3,23 eurot kg.
Iga nädala esmaspäeval kehtib pensionäridele teatud toodetele lisasoodustus -10%. Ka selle kohta ilmub info kliendilehes.
KOMMENTAAR
Ljubov Bilei, toitumisnõustaja
Talvel on eriti tähtis meeles pidada hooajalisust. Pole suurt mõtet osta kasvuhoonesuvikõrvitsat, -kurki, -tomatit või kalleid eksootilisi puuvilju: need jäävad sageli maitselt ja toiteväärtuselt alla, kuid löövad valusalt rahakoti pihta. Palju arukam on panustada hooajalistele, kohalikele ja hästi säilivatele saadustele. Just need annavad talvel minimaalse hinna eest maksimaalselt kasu.
Hea lahendus on kasutada fermenteeritud tooteid (hapukapsas, kimchi) ja külmutatud köögivilju. Tänapäevane šokkülmutus toimub vahetult pärast saagikoristust, hooaja tipul, mistõttu ei jää sellised köögiviljad vitamiinisisalduselt värsketele sageli alla ning on vahel isegi paremad kui talvised kasvuhooneanaloogid. Külmutatud brokoli, lillkapsas, rohelised herned või oad võimaldavad toidulauda mitmekesistada ilma liigselt maksmata.
Ka konserveeritud köögiviljad on head, kui koostises pole lisatud suhkrut ega äädikat. Herned, mais, kikerherned, oad on nii valgu kui ka kiudainete allikad.
Talvise menüü alus on juurviljad: porgand, peet, pastinaak, juurseller, bataat.
Need on taskukohase hinnaga, rikkad kiudainete, kaaliumi ja antioksüdantide poolest, sobivad suurepäraselt suppidesse, ahjus küpsetamiseks ja hautistesse. Sellised köögiviljad tekitavad hästi täiskõhutunnet, toetavad soolestiku tööd ja annavad stabiilset energiat.
Eraldi tasub välja tuua erinevad kapsaliigid: valge peakapsas, punane kapsas, kähar ehk savoia kapsas, Hiina kapsas. See on üks soodsamaid C-vitamiini allikaid talvel.
Kapsas on universaalne: seda võib süüa värskelt salatites, hautada, küpsetada, lisada suppidele. Hapukapsas toetab tänu loomulikule fermentatsioonile lisaks ka soolestiku mikrobiootat.
Sibul ja küüslauk on lihtsad ja odavad toiduained, mis parandavad roogade maitset ning aitavad toetada immuunsust ja seedimist. Neid võib kasutada suppide põhjana, küpsetada koos teiste köögiviljadega või lisada salatitesse.
Ka kartulit ei maksa demoniseerida. Keedetult või ahjus küpsetatult on see korralik kaaliumi- ja energiaallikas, eriti kui süüa seda koos valgu ja köögiviljadega, mitte praekartulina.
Talvel kättesaadavatest puuviljadest tasub tähelepanu pöörata õuntele, tsitruselistele, hurmaale ja banaanidele. Ahjuõunad on lihtne ja tervislik magustoit, mida organism hästi omastab, see toetab seedimist ja võib asendada kallimaid ja vähem hooajalisi maiustusi.
Hea on kasutada valmis salati- ja maitserohelisesegusid. Need on mõistliku hinnaga, annavad vitamiine ja kiudaineid ning kui lisada sinna küpsetatud köögivilju, kala või linnuliha, saab kiiresti kokku panna tervisliku salati.
Kokkuvõttes võib talvine toidulaud olla nii tervislik kui ka rahakotisõbralik, kui eelistada lihtsaid hooajalisi tooteid: juurvilju, bataati, erinevaid kapsaliike, apteegitilli, sibulat, küüslauku, kartulit, õunu, fermenteeritud ja külmutatud köögivilju ning taskukohast maitserohelist. Selline lähenemine toetab tervist ja menüü mitmekesisust ega nõua üheksa eurot maksava suvikõrvitsa ostmist.
Tervise Arengu Instituudi (TAI) soovitused
- Varieeri söödavaid köögivilju (sh kaunvilju), puuvilju ning marju, eelista hooajalisi ja kohalikke vilju, söö neid nii värskelt kui ka kuumutatult.
- Kaunviljad võiksid olla toidulaual iga päev. Need on head taimset päritolu valkude allikad ja sisaldavad ka teisi olulisi toitaineid.
- Marju võib süüa rohkem puuviljaportsjonite arvelt.
- Väga magusate puuviljade (banaan, viinamarjad, passioon ehk granadill, tamarind jms) söömisel piirdu ühe portsjoniga päeva kohta.
- Lisatud suhkrutega hoidiseid söö pigem harva ja vähe.
- Mahla võib juua kuni ühe klaasi (200 ml) nädalas.
- Kuivatatud puuviljade-marjade söömisel eelista magustamata tooteid. Kuivatatud puuviljade-marjadega võib asendada maksimaalselt kaks värske puuviljade portsjonit nädalas.
- Kibedamaitselise kurgi, suvikõrvitsa ja kõrvitsa söömine võib põhjustada toidumürgistust.
- Seemnete idandamisel kasuta nende pesemiseks ja kastmiseks joogivett. Hoia idusid jahutatuna külmkapis.
- Hoidu tundmatute taimede söömisest ja pea meeles, et looduslik ei tähenda tingimata ohutut.
INFOKS
- Hiina, Hispaania ja Holland on maailma juhtivad puu- ja köögiviljade eksportijad.
- ÜRO kaubandusstatistika kohaselt kasvas 2024. aastal värskete toodete eksport Hiinast 20%, märkimisväärset kasvu näitasid ka Hispaania ja Holland.
- Värskete puu- ja köögiviljade maailmaeksport ulatus 2024. aastal 148 miljoni tonnini, mis on 2% rohkem kui 2023. aastal.
