Alates 2026. aasta jaanuarist kadus senine ennetähtaegne vanaduspension: selle asemel kehtib paindliku pensioni süsteem, mis lubab küll valikuvabadust, kuid praktikas tekitab inimestes üha rohkem küsimusi. Miks arvestatakse pensioniiga kuudes, kui palju väheneb pension varem pensionile jäädes ning kas tõesti on nüüd võimalik üheaegselt töötada ja pensioni saada – nendele ja teistele MK-Estonia lugejate küsimustele vastavad spetsialistid.
Pensionisüsteemi muudatused puudutavad kümneid tuhandeid inimesi, ent kaugeltki mitte kõik pole jõudnud end uute reeglitega kurssi viia. Inimesed muretsevad sageli, et on olulised tähtajad maha maganud, ei mõista väljamaksete arvutamise põhimõtteid või kardavad eksida tööelu lõpetamise hetke valikul.
Meie lugejate küsimustele vastavad Sotsiaalministeeriumi pensionitarkuse nõunik Ljudmila Kondrashova ja Sotsiaalkindlustusameti hüvitiste osakonna teenusejuht Alla Himma.
„Kogu eelmise aasta elasin teadmisega, et 2026. aastal saan rahulikult jääda ennetähtaegsele vanaduspensionile. Töötamine on muutunud raskeks, tervis ei ole enam endine ja pensionistaaži on mul kogunenud omajagu – üle 35 aasta. Hiljuti aga kuulsin, et ennetähtaegset pensioni sai taotleda vaid 2025. aasta lõpuni ja edaspidi sellist võimalust väidetavalt enam pole. Kas see tähendab, et nüüd olen kohustatud töötama kuni üldise pensionieani? Või on siiski olemas mõni muu võimalus?“ Larissa, 61
Alla Himma: Ennetähtaegse vanaduspensioni võimalus lõpeb 2025. aasta lõpuga. Samas on juba alates 2021. aastast kehtiv paindlik vanaduspension, mis pakub rohkem võimalusi: selle abil saab pensionile minna kuni viis aastat enne üldist pensioniiga ja samal ajal jätkata töötamist. Paindlik vanaduspension annab inimestele rohkem valikuvabadust võrreldes senise ennetähtaegse pensioniga, kus pensionile minek oli võimalik ainult kuni kolm aastat enne üldist pensioniiga ja töö tegemine samaaegselt polnud lubatud.
Kui inimese tervislik seisund ei võimalda tal tööd jätkata, siis tal on võimalik taotleda Töötukassalt töövõimetoetust kuni vanaduspensioniea saabumise ja pensioni määramiseni.
„Paindliku pensioni kirjelduses öeldakse, et selle saamise ajal on lubatud töötada ning saada samaaegselt nii pensioni kui ka palka. Kuid kas see ei vii praktikas pensioni vähenemise, täiendavate maksude või muude piiranguteni?“ Viktor, 63
Alla Himma: Paindlik pension võimaldab tõepoolest töötada ja samal ajal pensioni saada. Pensioni summa ei vähene töötamise tõttu, mis tähendab, et inimesed saavad kombineerida töö- ja pensionitulu. Oluline nüanss on aga see, et kui pensionile minnakse enne seaduses sätestatud vanaduspensioniiga, on pensioni suurus väiksem. Töö- ja pensionitulud maksustatakse tavapäraselt, kuid täiendavaid piiranguid ega lisamakseid paindlik pension endaga ei too.
„Kui minna pensionile enne üldist vanaduspensioniiga, väheneb pension kümneid protsente ja see vähenemine kehtib eluaegselt. Tuleb välja, et inimene võib minna vaid aasta-paar varem, kuid kaotab seejuures jäädavalt olulise osa oma sissetulekust. Miks on valitud just selline põhimõte? Ja kas vastab tõele, et isegi juhul, kui inimene jätkab töötamist ja maksude tasumist, siis pensioni suurust enam ümber ei vaadata?“ Andrei, 58
Alla Himma: Jah, varajasele pensionile minek toob kaasa pensioni vähenemise, mis jääb püsima kogu ülejäänud eluks, ka juhul, kui inimene jätkab töötamist. Küll aga toimub iga aasta 1. aprillil indekseerimine, mis mõjutab ka paindlikku pensioni. Lisaks arvestatakse iga aasta eelmise aasta töötatud aega: pensionäridele, kes said töötamise või ettevõtlusega seotud tulu, lisandub pensionile kindlustusosaku suurus, mis põhineb eelmisel aastal tasutud sotsiaalmaksul.
„Varasemaks paindlikule pensionile jäämiseks nõutakse väga suurt pensionistaaži – 30, 35 või isegi 40 aastat. Kuid just sellise staažiga inimestel on sageli juba ka tõsised terviseprobleemid. Kas on ette nähtud mingeid eraldi lahendusi neile, kes pole veel pensioniikka jõudnud, kuid ei suuda enam objektiivsetel põhjustel töötamist jätkata?“ Aleksandra, 64
Alla Himma: Paindliku vanaduspensioni puhul arvestatakse vanust ja pensionistaaži, mitte tervislikku seisundit. Tervisemuresid see süsteem eraldi ei hinda. Kui inimene ei ole veel pensionieas, kuid tervis ei võimalda töötada, on olemas teised lahendused. Peamine on töövõime hindamine, mille tulemusel võib tekkida õigus töövõimetoetusele või muudele toetustele. Varem Eestis kehtinud töövõimetuspensionide süsteem asendati töövõime hindamise ning töövõimetoetustega ja anti üle Töötukassa haldusse.
„Ametlikest selgitustest järeldub, et pensioni täpne suurus sõltub paljudest teguritest – sünniaastast ja -kuust, eluea tabelitest, intressimääradest jne. Tavainimese jaoks tundub see kõik väga keeruline. Kas on olemas tööriist, mis võimaldaks erinevaid pensionile jäämise variante eelnevalt võrrelda?“ Jelena, 58
Alla Himma: Sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses on menüüst leitav „Kalkulaatorid“, kus on olemas pensionikalkulaator, mis võimaldab arvutada erinevaid stsenaariume – näiteks pensionile jäämist kuni 5 aastat enne ja kuni 5 aastat pärast vanaduspensioniiga – ja võrrelda võimalikke pensionisummasid. Kalkulaatoris kuvatud summad on hinnangulised ja esitatud tänastes väärtustes ning pensioni tegelik suurus selgub alles pensionile jäädes.
„Märkasin, et pensioniiga tõsteti Eestis mitte aastate, vaid osade kaupa – näiteks kolme kuu võrra sõltuvalt sünniaastast. Inimesele, kes pole „süsteemis sees“, tundub see keeruline ja isegi ebaõiglane: kaks peaaegu ühevanust inimest, kuid üks peab ootama pensioni mitu kuud kauem vaid seepärast, et sündis veidi hiljem. Miks ei võinud tõusu teha lihtsamalt – rangelt sünniaastate järgi?“ Aleksandr, 64
Ljudmila Kondrašova: Pensioniea tõstmine kuude kaupa on teadlik valik, et muuta süsteem pikas perspektiivis õiglasemaks ja ettenähtavamaks. Alates 2027. aastast ei ole pensioniiga enam jäigalt seotud konkreetse sünniaastaga, vaid sõltub sellest, millisel kalendriaastal jõuab inimene kehtestatud vanuseni.
Selline lähenemine tähendab, et pensioniiga ei „hüppa“ enam korraga terve aasta võrra edasi, vaid hakkab muutuma sujuvalt – mitte rohkem kui kolm kuud korraga. Kuigi konkreetse inimese jaoks võib mõnekuuline erinevus tunduda ebaõiglane, on see mudel tervikuna parem – võrreldes eelmise süsteemiga, kus terved põlvkonnad olid sunnitud ootama pensionile minekut aasta või isegi kauem. Uus kord võimaldab vältida järske hüppeid ja tagab sujuvama ning arusaadavama ülemineku tulevastele põlvkondadele.
„Lugesin, et edaspidi seotakse pensioniiga Eestis oodatava elueaga ja seetõttu võidakse see üle vaadata. Kuid kuidas saab ette teada, et eluiga tõepoolest kasvab? Me elame kriiside, epideemiate ja majanduslanguste maailmas, see kõik mõjutab statistikat. Milliste andmete põhjal teeb riik järelduse, et üldine trend võimaldab pensioniiga tõsta?“ Irina, 59
Ljudmila Kondrašova: Pensioniea sidumine oodatava elueaga ei tähenda, et prognoose tehakse aastakümneteks ette. Pensioniiga arvutatakse tagasiulatuvalt, juba toimunud muutuste põhjal, tuginedes Statistikaameti tegelikele andmetele.
Näiteks arvutatakse 2028. aasta pensioniiga välja perioodi 2020–2024 tegeliku keskmise eluea baasil. Seega ei põhine süsteem oletustele, vaid arvestab juba toimunud muutusi. Kui eluea kasv aeglustub, siis aeglustub ka pensioniea tõus. Tegemist on isereguleeruva ja paindliku mehhanismiga, mitte prognoosidel põhineva riskantse otsusega.
„Kui minna pensionile varem, võib pensioni suurus väheneda kümneid protsente ja see vähenemine säilib kogu eluks. Tuleb välja, et inimene kaotab märgatava osa sissetulekust igaveseks. Miks on süsteemis valitud just selline põhimõte – eluaegne pensioni vähendamine, mitte näiteks ajutine, mis kehtiks vaid pensionieani?“ Niina, 62
Ljudmila Kondrašova: Varem pensionile jäämine tähendab seda, et pensioni tuleb maksta pikema perioodi vältel. Seetõttu jagatakse sama “pensionikapital” suurema arvu aastate peale, mistõttu kujuneb igakuine summa kogu eluks väiksemaks.
Kui vähendamine oleks vaid ajutine, tekiks ebaõiglus: varem pensionile jäänud inimene saaks kokkuvõttes sama eluaegse summa kui see, kes töötas kauem ja andis suurema panuse.
Just seetõttu rakendatakse eluaegset korrigeerimist, mis tagab süsteemi rahalise jätkusuutlikkuse. Valikuvõimalus jääb aga inimesele endale: tööelu võib lõpetada varem, leppides väiksema sissetulekuga, või lükata seda sammu võrra edasi, et väljamakseid suurendada ning täiendada neid II ja III samba säästude arvelt.
