Lidli tellitud ja Norstati novembris läbi viidud jõuluostude uuring näitab, et Eesti tarbijad lähevad pühadele vastu ettevaatliku eelarvega: kulutusi pigem ei kasvatata, sooduspakkumisi jälgitakse aktiivselt ning pühadetoit kasutatakse valdavalt targalt ära, kirjutab BNS.
Pooled vastanutest ehk 50 protsenti plaanivad jõululaual serveeritavale toidule kulutada kuni 100 eurot. Kuni 200 eurot kavatseb kulutada vaid kuus protsenti ning 23 protsenti ei oska veel öelda, missuguseks eelarve kujuneb.
Eesti inimeste vastused kõlasid väga palju sarnaselt sellele, kuidas vastati Lätis sama uuringu küsimustele. Leedukatest plaanib kuni sada eurot kulutada üksnes 29 protsenti, millega võib eeldada, et Leedu inimesed on oma tarbimisvalikutes Baltikumi kindlaimad.
“Uuring kinnitab, et Eesti tarbijad lähenevad pühadele väga teadlikult ja kaalutletult – eelarvet hoitakse kontrolli all, pakkumisi jälgitakse hoolikalt ning toiduraiskamist püütakse vältida. Lidli jaoks on oluline, et inimesed saaksid pühade ajal teha läbimõeldud ja alati väärt valikuid ning katta jõululauda kvaliteetselt ja taskukohaselt, sõltumata majanduslikust konjuktuurist,” ütles Lidl Eesti kommunikatsioonijuht Katrin Seppel.
Eesti inimesed leiavad veel, et plaanivad kulutada sama palju või vähem kui eelmisel aastal, 31 protsenti vähem ning 22 protsenti sama palju. Mullusest rohkem kavatseb kulutada vaid viis protsenti vastanutest. Samas 28 protsenti vastajatest tunnistab, et ei planeeri pühadekulusid kunagi ette, 14 protsenti ei oska oma eelarvet prognoosida.
Enim püüavad inimesed kokku hoida kingitustelt – nii vastas ligi neljandik küsitluses osalenutest. Need vastajad otsivad soodustustusi või valmistavad kingitused ise. 23 protsenti vastanutest hoiab kokku kodu kaunistamiselt ja peorõivastelt. Kolmas suur grupp selle küsimuse puhul moodustus meelelahutuselt kokku hoidvatest vastajatest. Samas ütleb 26 protsenti Eesti inimestest, et nad ei püüa pühade ajal üldse kokkuhoiule mõelda.
Läti vastanute seast oli “ei hoia kokku” osakaal 18,4 protsenti ja Leedus 20 protsenti.
Eesti inimeste veendumuse kohaselt on kõige efektiivsem meetod jõulutoidule parimad pakkumised saada jälgides sooduspakkumisi. Eestis säästavad inimesed jõululauale toidu ostmisel eekõige sooduspakkumisi jälgides (57 protsenti), hindasid võrreldes (37 protsenti), odavamaid alternatiive valides; näiteks omabränditooteid soetades (22 protsenti) või ostunimekirjast kinni pidades (17 protsenti). Lisaks näeb 14 protsenti ühe võimalusena kulutused mitmele kuule jagada.
Lätis on taoline ette ostmine ja kulutuste mitmele kuule jagamine aga veelgi populaarsem – ligi 30 protsenti vastanutest toimetab nõnda. Leedus on sooduspakkumiste jälgimine küll esikohal, kuid madalam kui Eestis (48 protsenti).
Jõuluostude ajastamine algab Eestis juba üks kuni kaks kuud enne (üks kuu enne 24 protsenti, kaks kuud enne 15 protsenti). Samas 19 protsenti ei tee pühadeoste ette ning neli protsenti jätab ostud jõululaupäevale.
Lätlased on seevastu hoopis suuremal määral viimase minuti otsustajad. Jõulunädalal teeb ostud koguni 30 protsenti vastanutest.
Leedus läbiviidud uuringus märkisid vastajad kõige sagedamini, et pikalt ette ostetakse kingitusi(61 protsenti) ja ka kauasäilivaid toiduaineid (37 protsenti).
Eestis jääb pärast pühi kõige sagedamini üle salateid ja segaroogasid (32 protsenti), ahjuliha ning kala- ja linnuliha (23 protsenti), traditsioonilisi jõuluroogasid (21 protsenti), ent 35 protsenti vastanutest leiab, et neil ei jää midagi üle.
Kuigi toitu jääb jõululaua pidusöömalt üle, siis 87 protsenti kasutab need järgmiste päevade toidukordadeks, üheksa protsenti jagab teistega ning vaid ühe protsendi jagu viskab toidu minema.
Eesti eristub Lätist ja Leedust sellega, et toit tarbitakse ära ja midagi ei visata minema. Lätis ja Leedus jagatakse toit kas pereliikmete, sõprade või naabrite vahel ära. Minema visatakse toitu küll mõnevõrra rohkem – Leedus neli ja Lätis kaks protsenti.
