Saksamaal on puhkenud rahva pahameel, sest alates uuest aastast ei tohi inimesed enam rotimürki kasutada – selgub, et sama saatus võib õige varsti oodata ka Eestit, kirjutab BNS viitega Postimehele.
Saksamaa meedia kirjutab, et sealset rahvast ootab uuest aastast suur muutus – enam ei tohi eraisikud rotimürki osta ning näriliste tõrjeks tuleb tellida kohale professionaalne kahjuritõrjuja.
Linnades on tihtilugu probleem hiirte-rottide arvukusega. Alles selle aasta kevadel teatas näiteks Mustamäe linnaosavalitsus, et hakkab nende vastu mürki panema, sest elanikud kurdavad aina suureneva rottide populatsiooni üle.
Sarnane mure on ka mujal Euroopas. Saksamaa kahjuritõrjujate ühing väitis meediale, et Saksamaal on kolm-neli rotti inimese kohta ning tõrjuda tuleb, sest rotid kannavad edasi ohtlikke haiguseid, samuti näiteks kirpe-lesti.
Stuttgarter Zeitung kirjutab, et Euroopa Liidu ülese plaaniga keelatakse uuel aastal ära antikoagulantsete toimeainetega rotimürgid tavakasutajatele. Mürki tohib kasutada küll, aga seda tohivad teha vaid professionaalid. Keelu taga on osaliselt looduskaitselised argumendid: kui närilised söövad mürki, siis ootab neid piinarikas surm. Samuti võivad koduloomad, röövloomad-linnud süüa sisse mürgitatud rotte ja sellega jõuab mürk ka nende organismi.
Kardetakse samuti, et lapsed võivad rotimürgi kätte saada. Lisaks professionaalsetele kahjuritõrjujatele tohivad Stuttgarter Zeitungi andmetel põllumajanduslikud talud siiski rotimürki kasutada. Tavainimestele antakse ajalehes nõu kasutada tšillipulbrit või piparmündiõli ning panna kinni võimalikult paljud avaused, kustkaudu rott majja sisse võiks pääseda.
Saksamaa ajalehtede teatel maksab professionaalse kahjuritõrjuja väljakutse umbes 400 eurot ning neil on juba praegu käed-jalad tööd täis.
Terviseametist öeldakse, et kuna tegu on Euroopa Parlamendi biotsiide puudutava määrusega, võib see asi hakata ka Eestit puudutama.
Veel on aga ebaselge, mida täpsemalt Eestis piirama hakataks. «Praegu kogutakse liikmesriikide arvamusi, millele järgneb hääletus biotsiidi alalises komitees. Antikoagulantsete toimeainete heakskiidu uuendamine peaks jõustuma 2026. aasta teises pooles. Selgituseks: hetkel on uuendamine plaanitud piiratud kasutusaladega, liikmesriikide sisendite põhjal võivad tingimused muutuda,» ütles terviseameti kommunikatsioonispetsialist Irina Satsuta.
Postimees küsis, mis seisukoht on Eestil? «Antikoagulantsete toimeainete (AVKde) uuendamise protsessis koostas ECHA biotsiidikomitee (BPC) arvamuse, et selliste toimeainete heakskiitu ei peaks uuendama kahes kasutusalas: tavatarbijatele hiirte mürksöödana siseruumides ja teenuse osutajatele hiirte/rottide pidevalt väljapandava mürksöödana. Eesti oli nõus, sest lõksud on piisavaks alternatiiviks ja AVKd on väga ohtlikud ained,» selgitas Satsuta.
Praegu on Satsuta sõnul teada, et juhul, kui otsus vastu võetakse, saab tooteid endiselt osta, kuid lubatud kasutusalasid piiratakse. «Tavatarbija saab osta antikoagulantsete toimeainetega rotimürki ja kasutada seda siseruumides rottide tõrjeks, kuid hiirte vastu seda kasutada ei tohi. Praegu võib tavatarbija mürksööta kasutada ka hiirte tõrjeks siseruumides. Teisena muutub, et mürksööta ei tohi enam kasutada pidevalt hiirte ja rottide olemasolu tuvastamiseks, aga see kasutusala oli ainult kahjulike organismide tõrje teenuse osutajatele,» ütles Satsuta.
Vahepealsetel aastatel on rotimürke niigi lahjendatud. 2018. aasta märtsist tohib jaemüügis tavatarbijale müüa ainult alla 0,003-protsendilise antikoagulantse ehk vere hüübimist pärssiva toimeaine sisaldusega hiire- ja rotimürke. Samast kuupäevast keelati jaemüügis tavatarbijaile senise 0,005-protsendilise toimeaine sisaldusega hiire- ja rotimürkide müük – ehk rotimürki lahjendati tavakasutajatele, kangem mürk jäi professionaalidele.
