Riigikogu sotsiaalkomisjon otsustas esmaspäeval toetada ja saata täiskogu ette esimesele lugemisele eelnõu, mis võimaldab eriti haruldaste haigustega inimestel saada senisest kiiremini vajalikke ravimeid, kirjutab BNS.
Sotsiaalkomisjoni liikme, eelnõu ettekandjaks määratud Eero Merilinnu sõnul on muudatused vajalikud, et anda kiirem ja taskukohasem ravimitele juurdepääs neile inimestele, kellel on äärmiselt harva esinev haigus või kellel on vaja kasutada apteegis valmistatavaid spetsiaalseid ravimeid.
Praegu saavad patsiendid taotleda erandkorras ravimite rahastust Tervisekassa juhatuse otsuse alusel, kui seda toetab raviarsti kirjalik seisukoht. Seejuures on erandit võimalik kasutada ainult siis, kui tegu on ambulatoorseks raviks vajaliku ja ravimite loetellu kantud või müügiloata ravimiga. Eriti haruldaste ehk ultraharvikhaiguste ravimid enamasti nendele tingimustele ei vasta, mistõttu ei ole neid võimalik erandkorras rahastada. Rahastamise tavamenetlus võib kesta aga kolm kuni 13 kuud.
Eelnõuga soovitakse ultraharvikhaiguste ravimite rahastamise korda lihtsustada, nii et iga kord ei peaks eraldi esitama ravimite või tervishoiuteenuste loetelu muutmise taotlust. Seletuskirja kohaselt võimaldaksid muudatused hüvitada aastas senisest kiiremini umbes kolme kuni viit uut ravimit, mida vajaks vastavalt umbes kuus kuni üheksa patsienti aastas ning millele kuluks aastas hinnanguliselt 160 000–900 000 eurot. 2023. aastal rahastas Tervisekassa 43 ultraharvikhaigusega patsiendi ravi 4,6 miljoni ja 2024. aastal 55 patsiendi ravi 6,5 miljoni euro eest.
Samuti võimaldab eelnõu Tervisekassal kompenseerida apteekides valmistatavaid ravimeid, mille eest tuleb patsientidel praegu ise maksta. Eelnõu kohaselt luuakse õiguslik alus, mille kohaselt saab Tervisekassa hinnata rahastuse põhjendatust ning võtta patsientidelt tasu maksmise kohustuse osaliselt üle. Samuti luuakse eelnõu järgi enimkasutatavatele apteegis valmistatavatele ravimitele standardretseptid.
Arstiretsepti või tellimislehe alusel apteegis valmistatud ravimeid kasutatakse peamiselt siis, kui patsient ei saa tööstuslikult valmistatud alternatiivi manustada, alternatiivid puuduvad või need on vähem efektiivsed. 2024. aastal valmistati retseptikeskuse andmetel 28 734 ekstemporaalset ravimit 17 512 patsiendile kogusummas umbes 220 000 eurot. Oluliste apteegis valmistatavate ravimite hüvitamise võimaldamisega kaasneb Tervisekassale kulu hinnanguliselt 200 000–300 000 euro ulatuses aastas.
Veel tunnistatakse eelnõuga kehtetuks haiguste loetelu kehtestamise regulatsioon, mis asendatakse ravimite loetelus soodusmäära kehtestamise põhimõtetega, et kiirendada ravimite kättesaadavust tagavaid menetlusi. Lisaks ühtlustatakse eelnõuga välisravi ja riigisisese ravi korraldust ning muudetakse vastav menetlus kiiremaks ja selgemaks.
Komisjonis tutvustas eelnõuga plaanitavaid muudatusi sotsiaalminister Karmen Joller.
Sotsiaalkomisjon otsustas teha Riigikogu juhatusele ettepaneku võtta valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (välisravi ning ultraharvik-, ekstemporaalsed ja soodusravimid) eelnõu (764 SE) täiskogu istungi päevakorda 14. jaanuaril ja eelnõu esimene lugemine lõpetada.
