Kui perearst on kättesaamatu – näiteks nädalavahetusel või riigipühal, pöörduvad paljud patsiendid liinile 1220 lootuses saada kiiret nõu või ravimiretsepti. Praktikas ei lange ootused aga alati reaalsusega kokku ning patsiendil tuleb ikkagi sõita erakorralise meditsiini osakonda (EMO), mille ülekoormusest pidevalt räägitakse. Miks nii juhtub, milliseid otsuseid saab valvearst vastu võtta ning millistel juhtudel on liinil 1220 õigus retsepti väljastada – seda uuris MK-Estonia.
Külmetushaiguste hooaja kõrgpunktis sattus MK-Estonia lugeja Tatjana olukorda, mis tema sõnul tekitas täieliku kaitsetuse tunde.
„Jäin haigeks viirusinfektsiooni tüüpiliste sümptomitega – külmavärinad, nõrkus, kõrge palavik, mida palavikualandajad mitme päeva jooksul alla ei võtnud. Apteegi kiirtest kinnitas grippi,“ räägib ta.
Kuna oli juba reede õhtu ja perearsti vastuvõtuaeg juba lõppenud, otsustas ta helistada perearsti nõuandeliinile 1220, et küsida nõu edasise tegutsemise kohta.
„Lugesin, et selliste sümptomite puhul aitab Tamiflu. Helistasin numbril 1220, selgitasin oma seisundit ja palusin neil mulle see ravim välja kirjutada. Kuid mulle öeldi ära ja soovitati sõita EMO-sse!“ on naine nördinud.
Ta on nõutu: igast kanalist teatatakse meile, et erakorralise meditsiini osakonnad (EMO) on ülekoormatud ja sinna ei tasu minna lihtsamate haigustega nagu gripp, mida saab täiesti edukalt kodus ravida.
„Ja riik korraldab isegi teavituskampaaniaid – kindlasti suure raha eest! – meenutamaks elanikele: kui olete haige, püsige kodus, helistage perearstile või numbrile 1220! Kuid mitte mingil juhul ärge pöörduge EMO-sse. Aga tegelikkuses on kõik vastupidi: kui järgid soovitusi ja helistad liinile 1220, saadetakse sind EMO-sse!“ pahandab naine.
Ta jagas oma muret emaga, kes ütles: „Aga oota, ajalehtedes ju kirjutati, et 1220 liini arstid saavad retsepte välja kirjutada.“
„Siis sain ma kurjaks ja avasin 1220 kodulehe,“ räägib Tatjana. „Ja tõepoolest: seal on kirjas, et nad võivad välja kirjutada Tamiflud ja Paxlovidi! Pealegi on mul krooniline haigus, mis on samuti nähtav isiku tuvastamisel. Miks nad mind siis EMO-sse saadavad?“
Ta lisab: „Pealegi, kuidas ma sinna peaks minema, kui mul on palavik ligi 40 kraadi ja olen lapsega üksi kodus?“
Paraku pole see lugu ainulaadne: sarnaseid kaebusi võib kohata ka sotsiaalmeedias – inimestel on raske abi saada, eriti nädalavahetustel ja pühade ajal, kui perearstid ei tööta.
Online arstiabi
Selleks, et välja selgitada, kuidas süsteem peaks toimima, mida peab teadma patsient, kel pole võimalust oma perearstiga ühendust saada, ja miks võivad otsused patsientide ootustest erineda, pöördusime Tervisekassa poole, kes perearsti nõuandeliini haldab.
Tervisekassa perearstiabi teenuse haldur Anu Valli rõhutab, et 1220 teenus teeb otsuse retsepti väljakirjutamise kohta vaid põhjendatud tingimuste olemasolul.
Tema sõnul võib 1220 arst välja kirjutada viirusevastaseid ravimeid, kui on hinnatud mitut kriteeriumi:
• kliiniline pilt sarnaneb tõepoolest gripiga: näiteks haiguse äkiline algus, kõrge palavik, respiratoorsed sümptomid;
• patsiendil on riskitegurid – kroonilised haigused, rasedus, vanus;
Telefoni teel saadud info on otsuse tegemiseks piisav.
„Kuna Tamiflu on retseptiravim, mille kasutamisel on kindlad näidustused ja ajakriitilisus, peab valvearst hindama sümptomite kestust, sest Tamiflu efektiivsus on kõige suurem esimese 48 tunni jooksul,“ selgitab Valli.
Lisaks peab arst järgima ravijuhiseid, mis rõhutavad, et viirusevastaste ravimite kasutamine peab olema põhjendatud ning distantsilt tohib retsepti väljastada vaid siis, kui meditsiiniline risk on madal.
„1220 arst lähtub otsuse tegemisel digiloost, kuhu tal on ligipääs. Kuna tegemist ei ole patsiendi oma perearstiga, hindab arst alati ka seda, kas kõne põhjal kogutud info on piisav meditsiiniliselt turvaliseks otsuseks. Kui kõnes esitatud sümptomid on rasked või ebatüüpilised, võib arst otsustada, et distantsretsepti väljastamiseks vajalikud tingimused ei ole täidetud,“ märgib Valli.
Uurisime ka, kas riskirühmadele kehtivad erireeglid? On ju krooniliste haigustega inimestel tüsistuste tõenäosus suurem, mistõttu loodavad nad sageli viirusevastase ravi kiirele määramisele.
Spetsialist tunnistab, et nõuandeliini arst peab digiloos märgitud diagnoose otsuse tegemisel arvesse võtma, kuid ainuüksi haiguse olemasolu fakt ei tähenda veel, et ravim kohe välja kirjutatakse.
„Samas võib esineda olukordi, kus:
• sümptomid viitavad võimalikule tüsistusele;
• haigus on kulgenud mitu päeva ja ravi alustamise eelised on piiratud;
• patsiendi seisund vajab objektiivset läbivaatust,“ loetleb Tervisekassa spetsialist.
Sellisel juhul võib arst isegi riskirühma patsiendile soovitada arstiabi kohapeal, sest telefoni teel ei ole alati võimalik hinnata, kas haigus on ohutu või vajab kiiremat sekkumist.
„Nädalavahetus iseenesest retsepti väljastamist ei piira, kuid võib mõjutada seda, kuhu patsient saab vajadusel uuringutele või läbivaatusele pöörduda,“ lisab Anu Valli.
Üks tee
Esmajärjekorras – EMO-sse. Nagu Tervisekassas selgitatakse, võidakse numbrilt 1220 suunata EMO-sse olukordades, kus:
• palavik ei allu kodusele ravile;
• tekivad hingamisraskused või tugev nõrkus;
• tekib kahtlus tüsistusele (nt kopsupõletik);
• distantsilt ei ole võimalik hinnata seisundi raskust;
• on vajalik erakorraline läbivaatus või diagnostika.
„Nõuandeliinil puudub võimalus teha uuringuid või jälgida elulisi näitajaid, seega tuginetakse ohutuse põhimõttele,“ selgitab Anu Valli.
Paljusid patsiente ärritab soovitus sõita EMO vastuvõttu, kus ooteaeg venida mitme tunni pikkuseks. Lisaks, kui otstarbekas on viirusinfektsiooniga haigel istuda järjekorras koos teistega?
Küsisime Terviseametilt, kuidas hindavad nemad riski, et gripihaiged on sunnitud viibima EMO ootesaalides, suurendades seeläbi nakkuse levikut.
Terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna gripikeskuse peaspetsialist Olga Sadikova märgib: „Gripihaiged peaksid püsima kodus isoleeritult. Seisundi halvenemisel, näiteks kui hingamisraskus süveneb, tekib tugev nõrkus või segasus, kõrge palavik ei allu ravimitele või üldine seisund halveneb, tuleb kutsuda kiirabi. Selliste olukordade ennetamiseks on soovitatav end gripi vastu vaktsineerida.“
Sama lahendust pakub ka Tervisekassa.
„Kui patsiendi seisund on nii raske, et ta ei suuda iseseisvalt arsti juurde minna, tuleb helistada kiirabisse. Kiirabi hindab kohapeal, kas inimene vajab haiglasse toimetamist või saab jätkata kodust ravi koos edasiste juhistega,“ ütleb spetsialist.
Palju küsimusi
Formaalselt on meie tervishoiusüsteemis olemas vahendid, mis peaksid erakorralise meditsiini koormust vähendama, ja liin 1220 on üks neist. Kuid praktikas leiab patsient end ikka ja jälle EMO-st – sageli mitte seepärast, et ta tõepoolest vajaks vältimatut abi, vaid seepärast, et keegi teine ei võta otsuse eest vastutust.
Tõenäoliselt on see mõnel juhul ka võimatu – vaevalt keegi tahaks, et tema seisundit hinnataks telefoni teel. Nii kujunebki olukord, kus valvearstid tegutsevad sageli rangelt juhendi piires, kartes eksida, patsiendid aga saavad järjekordselt soovituse sõita EMO-sse – sest seal ravitakse ju kindlasti kõik terveks.
Infoks
Tervisekassa majandusaasta aruande kohaselt kulutati 2023. aastal patsientide teadlikkuse tõstmisele suunatud tegevustele 2,351 miljonit eurot. Selle summa sisse kuulusid muuhulgas kulud kampaaniale, mis propageeris perearsti nõuandeliini 1220 tööd. Liinile 1220 pühendatud kampaania toimus ka 2024. ja 2025. aastal.
2025. aastal tasus Tervisekassa perearsti nõuandeliini teavituskampaania läbiviimise eest kampaaniapartnerile 21 790 eurot, millele lisandus käibemaks. 2024. aastal oli vastav summa 20 670 eurot, millele lisandus käibemaks.
2026. aastal eraldi kampaaniat 1220 perearsti nõuandeliinile plaanis pole.
1220: kuidas saab arst telefoni teel abiks olla?
Nõuandeliinil 1220 väljastatakse retsepte vastavalt vajadusele:
• reedeti kella 17:00–22:00;
• nädalavahetustel ja riigipühadel kella 08:00–22:00.
Retsepti on võimalik saada ainult isikustatud pöördumise korral – vajalik on isiku tuvastamine Mobiil-ID või Smart-ID abil.
Kommentaar
Nikita Panjuškin, Sotsiaalministeeriumi tervishoiuteenuste osakonna juht
Retsepti väljastab arst ning tegemist on alati arstliku otsusega. Kuigi riigiasutused ja valdkonna spetsialistid soovitavad esmalt helistada perearsti nõuandetelefonile, hinnatakse iga juhtumit eraldi.
Mõnikord otsustab arst gripi puhul Tamiflu retsepti väljastada juba telefonikonsultatsiooni alusel, kui sümptomid on tüüpilised ja inimene ütleb, et gripitest oli positiivne.
Kui aga inimene kirjeldab kaebusi, mis võivad viidata tõsisemale seisundile – näiteks tugev valu rinnus, oluline hingamisraskus või muud sümptomid, mille puhul ei ole ohutu raviotsust teha patsienti nägemata, võib arst suunata inimest EMO-sse, et teha vajalikud uuringud ja tagada raviotsuste õigsust.
Eestis on olemas epideemiaks reageerimise plaanid ning nakkushaiguste, sh gripi, levikut seiratakse pidevalt. Kõige mõjusam gripi ennetamise viis on siiski õigeaegne vaktsineerimine, eriti krooniliste haigustega või eakatele inimestele.
Viis küsimust spetsialistile
Merit Rahnik, AS Arstikeskus Confido kaugteenuste üksuse juht
1. Milliseid ravimeid on 1220 valvearstil õigus distantsilt väljastada?
Nõuandetelefoni arst või õde saab väljastada kordusretsepti varem väljakirjutatud ravimile. Retsepti on võimalik väljastada pärast patsiendi autentimist Mobiil-ID või Smart-ID abil.
Meie kaudu on võimalik pikendada retsepte enamikele elutähtsatele ravimitele.
1220 nõuandetelefonilt ei väljastata retsepte rahustitele, potentsiravimitele, uinutitele, psühhotroopsetele ravimitele ja narkootilistele ravimitele.
Üldjuhul ei alustata 1220 nõuandeliini kaudu antibiootikumraviga v.a. juhul kui tegemist on põiepõletikuga ning Eestis kehtiva ravijuhise järgi võib retsepti väljastada ilma lisaanalüüsideta.
1220 nõuandetelefoni kaudu on võimalik alustada esmast ravi gripi, Covidi ja herpesviiruse infektsiooni korral.
2. Kas valvearst kontrollib patsiendi andmeid digiloost ja kas ta on kohustatud arvestama perearsti poolt märgitud krooniliste haigustega?
Digiloo andmeid kontrollime juhul kui selleks tekib vajadus. Enamus nõustamised toimuvad anonüümselt ning sellisel juhul patsiendi Digiloo andmetega ei tutvuta.
3. Miks keelduti haigusloos kinnitatud krooniliste haigustega patsiendile siiski retsepti väljastamisest?
Kahjuks puudub mul täpsem info Teie poolt kirjeldatud juhtumi kohta ning detaile teadmata ei ole võimalik nõustaja otsust kommenteerida.
Digilooga tutvumise ja retsepti väljastamise eelduseks on mobiilse autentimise võimalus Smart-ID või Mobiil-ID abil.
4. Kas 1220 arstid saavad erijuhiseid gripihooaja või viirusepuhangute perioodiks?
Meie nõustajad käivad regulaarselt koolitustel ning igal sügisel on fookuses ka viirusinfektsioonid nagu gripp, Covid-19 ja RSV. Kui viiruste käsitluses on uut infot, siis Perearsti nõuandeliini nõustajad sellest ka lähtuvad.
5. Millistes olukordades saab 1220 arst patsienti veel aidata, kui perearst on kättesaamatu?
Perearsti nõuandeliinilt saab küsida nõu juhul kui inimene ei tea, mida oma probleemiga teha – kas peaks pöörduma perearstile, EMOsse või kutsuma kiirabi. Lisaks saab patsient nõu, mida enda (või oma lähedase) terviseseisundi puhul jälgida ja kuidas ennast ise aidata.
Juhul kui inimese tööpäev satub nädalavahetusele või riigipühale ning ta haigestub, siis on 1220 nõuandeliini kaudu võimalik teha töövõimetuselehe jaoks sissekanne, mille põhjal perearst hiljem töövõimetuslehe avada saab.
Teeme tihedat koostööd ka Häirekeskusega. Juhul kui tervislik seisund seda vajab, siis on võimalus kõne edasi suunata Häirekeskusesse kiirabi kutsumiseks.
Kommentaar
Irina Satsuta, Terviseameti esindaja
Üksikjuhtumi põhjal ei saa hinnata, kas on vajadust perearstide, nõuandeliini 1220 ja EMO-de omavahelist koostööd üle vaadata. Oluline on, et riskirühmad oleksid kaitstud ja ravi oleks kättesaadav.
Antud juhul ei ole võimalik hinnata, kas antud soovitus oli asjakohane või mitte, sest nõustamise kõiki asjaolusid ei ole teada.
Kui inimesel on rasked kroonilised haigused, on talle tungivalt soovitatav gripivastane vaktsineerimine, mis on riskirühmadele tasuta.
Kommentaar
Mida teha, kui perearst keeldub e-konsultatsiooni saatekirja väljastamisest?
Katja Sepp, Sotsiaalministeeriumi esindaja
E-konsultatsioonid on mõeldud selleks, et üks arst saaks konsulteerida teisega. Täpsemat vastust oskab anda raviasutus, kuna e-konsultatsioonide kasutamine sõltub asutusesisesest töökorraldusest. Selleks peab patsient pöörduma arsti enda ja asutuse juhtkonna poole.
Muudatused, mis võimaldaksid kehtestada e-konsultatsioonide läbiviimiseks ühtsed reeglid ning laiendada nende kasutamist raviasutustes, on praegu veel töös.
E-konsultatsioonide projekt
Sotsiaalministeerium saatis partneritele kooskõlastamiseks e-konsultatsioone puudutavate muudatuste eelnõu. Ministeeriumi plaani kohaselt võimaldab selline mudel suunata inimesi õige arsti juurde õigel ajal, aitab vältida asjatuid visiite ja uuringuid ning lühendab ravijärjekordi.
E-konsultatsioon ei tähenda, et patsient suhtleb arstiga otse elektrooniliste kanalite kaudu. Jutt käib ühe arsti konsulteerimisest teisega – et täpsustada diagnoosi, määrata vajalikud uuringud ja ravi.
Isiklik visiit eriarsti juurde toimub vaid siis, kui konsulteeriv arst peab seda vajalikuks. Muudel juhtudel jätkab ravi perearst, järgides spetsialisti soovitusi. Kui on vaja vahetut vastuvõttu, paneb eriarsti raviasutus ise patsiendi järjekorda vastavalt probleemi kiireloomulisusele.
Eestis saavad arstid e-konsultatsioone kasutada juba 2013. aastast, kuid seni ei rakendata neid veel piisavalt aktiivselt.
Eelmisel aastal eelnes e-konsultatsioon spetsialisti vastuvõtule suunamisele vaid 11,5% juhtudest, tänavu esimesel poolaastal aga juba 15%. Rohkem kui kolmandikul juhtudest selgus pärast e-konsultatsiooni, et visiiti spetsialisti juurde pole üldse vaja, ja perearst sai juhised patsiendi edasiseks raviks.
Ravikindlustatud patsiendile on e-konsultatsioon tasuta.
Eelnõu näeb samuti ette, et alates 1. jaanuarist 2027 pääseb psühhiaatri vastuvõtule vaid saatekirja alusel.
Kui psühhiaater kutsub patsiendi ise korduvvastuvõtule, pole e-konsultatsiooni või eraldi saatekirja vaja. Samuti ei nõuta e-konsultatsiooni eluohtlike psühhiaatriliste seisundite korral.
Tervisekassa andmetel väljastati 2024. aastal 117 794 e-konsultatsiooni saatekirja, mis moodustab 11,5% kõigist ambulatoorsetele vastuvõttudele suunatud saatekirjadest. 34% juhtudest piisas perearstile spetsialisti täpsustavatest soovitustest ravi jätkamiseks. Pärast e-konsultatsiooni suunati 2% patsientidest haiglaravile, 4% eriarsti vastuvõtule 7 päeva jooksul, 33% 8–42 päeva jooksul. 21% patsientidest sai vastuvõtuaja hiljem kui 42 päeva pärast.
Valvearstid Tallinnas
2025. aasta 1. oktoobrist on võimalik täiskasvanutel ja lastel pöörduda Confido Tervisekeskusese valveperearsti poole sinise või rohelise triaažikategooria probleemidega ehk kergemate tervisemuredega, mis ei vaja erakorralist abi.
Valveperearst saab vastuvõtul võtta vajalikke analüüse ja läbi viia uuringuid, et patsiendi seisundist täpsemat ülevaadet saada. Arst teeb protseduure selleks, et viia läbi olukorra esmane hindamine ning anda suuniseid ravi alustamiseks. Valveperearstil saab vajadusel väljastada ka ravimiretsepte, kuid sellele kehtivad teatavad piirangud.
Valveperearst ei tegele:
• traumast tingitud vigastute ravi, mis hõlmavad ortopeedilist käsitlust, sh luumurdude diagnostika, kipsi panek, eemaldamine jm;
• krooniliste haigete jälgimise või profülaktiliste tegevustega;
• saatekirjade väljastamisega;
• sõltuvust tekitavate ravimite välja kirjutamisega (nt uinutid, rahustid, bensodiasepiinid jne).
Valveperearstiteenus on mõeldud ootamatuteks juhtudeks, kui oma perearsti vastuvõttu pole võimalik ära oodata.
Millal ja kus vastuvõtud toimuvad?
Valveperearst võtab vastu ainult eelneva broneeringu alusel laupäeval, pühapäeval ja riigipühadel. Teenus on kõigile tasuta, sõltumata elukohajärgsest registreeringust, ravikindlustuse olemasolust või vanusest.
Kuidas vastuvõtule pääseda?
Vastuvõtule saab broneerida aega Terviseportaalis. Sisenege Terviseportaali tuvastades enda isik, ja valige ilma saatekirjata teenuste hulgast „valveperearstiteenus“ või helistage numbril 670 0474.
Vastuvõtud toimuvad pühade ajal ja nädalavahetustel. Uued ajad broneerimiseks avatakse eelmise päeva õhtul kell 18:00, vastuvõtud toimuvad kell 10:00–18:00. Võtke kaasa isikut tõendav dokument. Aadress: Confido Tervisekeskus, Veerenni 53A, 4. korrus.
Valvearst lastele
Tallinna Lastehaiglas võtab madalaima triaažikategooriaga väikeseid patsiente vastu valvearst erakorralise meditsiini osakonnas.
Vastuvõtuajad:
• Tööpäeviti: 16:00–22:00
• Nädalavahetustel ja pühade ajal: 10:00–22:00
